Keeleteadus
Tartu Ülikooli lingvistika eriala paikneb maailma ülikoolide järjestuses (The QS World University Rankings 2024) 151.-200. kohal (kokku 1000 maailma parimat ülikooli), mis on Tartu Ülikooli erialade seas kõrge tulemus. See number näitab, et Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on võrdväärne partner maailmatasemel teaduskommunikatsioonis. Meie instituut on kindlasti üks suuremaid ja tugevamaid keeleteadusega tegelevaid teaduskeskusi Eestis. Kõige enam uuritakse instituudis eesti keelt, kuid vaadeldakse ka väiksemaid soome-ugri keeli, näiteks isuri, vadja ja komi keelt ning sõltuvalt uurimishuvidest ka muid keeli. Tartu Ülikoolist on kujunenud oluline soome-ugri keelte uurimis- ja õpetamiskeskus, kuulume kaheksa Euroopa ülikooli hulka, keda ühendab soome-ugri keelte uurimine.
Instituudi uurimistöös tegeletakse tänapäevase keeleteaduse väga erinevate suundadega nii uuritavate nähtuste kui ka uurimismeetodite ja lähenemiste poolest.
Üks oluline keeleteaduse töö juurde käiv aspekt on, et uurimise käigus keeli ka dokumenteeritakse ja koostatakse mitmeid keelekorpusi ehk digitaalseid korrastatud andmekogusid. See on keelelise mitmekesisuse säilitamise vaatest äärmiselt oluline ning annab võimaluse uurida eesti keelt ka väljaspool Eestit ja Tartu Ülikooli, mis omakorda soodustab koostööd rahvusvahelisel tasandil. Üks instituudi peamistest rahvusvahelistest koostööprojektidest on 2023. aasta jaanuaris alanud keeleteaduse metodoloogia arendamise ja õpetamise konsortsium MEDAL.
Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi keeleteadlased teevad koostööd valdkondade üleselt teiste valdkondade teadlastega, võttes osa mahukatest teadusuuringutest, näiteks osaledes Eesti-uuringute tippkeskuse töös ning BEDLANi projektis, või väiksematest teadusprojektidest. On ju keel inimese pärisosa ning seega kattuv mitmete teiste uurimisvaldkondade huvidega, nagu näiteks psühholoogia, geeniteaduse, kultuuriteaduste ja informaatikaga.
Käimasolevad projektid
Värskeima ülevaate kõigist TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi projektidest leiab ETIS-est.
Projekt viib tänapäeva eesti keelekasutuse uurimise uuele tasemele. Ühendame kaks uurimisrühma, kes on kogunud eestikeelseid (1) suulisi ja (2) tšätivestluseid eri vanuses kõnelejatelt ning teismeliste (3) suulisi ja (4) tšätivestluseid. Projekti uurijaskond võtab sihiks uurimisrühmade seniste korpuste arendamise, ühtlustamise ja avalikustamise, et avada korpuseid avatud teaduse põhimõtete kohaselt ning võimaldada nende laiem kättesaadavus. Uurimisrühma teadustegevus hõlmab laiapõhjalisi võrdlusuuringuid eri vanuserühmade suulise ja tšätisuhtluse ühisjoonte ja erinevuste kohta, kaardistades eesti keele kasutuse varieerumist ja uurides keelemuutusi näiva ja reaalaja meetodil. Uurimisrühma pädevus lubab rikkaliku keeleandmestiku analüüsimisel rakendada kaasaja keeleteaduse mitmekesiseid meetodeid, sealhulgas kvalitatiivseid (vestlusanalüüs, korpuspragmaatika) ja kvantitatiivseid (korpuspõhine varieeruvusanalüüs ja variatsiooniline sotsiolingvistika).
Vastutav täitja: Virve-Anneli Vihman
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Viimastel aastakümnetel kiiresti arenenud arvutusmeetodid ja -võimekus on oluliselt ja püsivalt muutnud humanitaarteaduste võimalusi läbi viia tõhusaid tekstiandmetel põhinevaid uurimusi. See digihumanitaaria uurimisvaldkond on eriti oluline keeleteaduse, kirjandusteaduse, folkloristika ja ajaloo jaoks. Tänapäevased arvutuslikud meetodid tekstide töötlemiseks humanitaarteadustes on paraku aga sageli kasutatud ja õpetatud killustatult ja individualistlikult. Generatiivse tehisintellekti ja suurte keelemudelite hiljutine esiletõus lubab veelgi enam võimalusi, kuid need valdkonnad ootavad endiselt uurimist ja potentsiaalset rakendamist humanitaarteadustes, eriti väiksemate ja vähem toetatud Euroopa keelte puhul. See ERA Chair projekt parandab seda olukorda Euroopas, luues Tartu Ülikooli juurde Digitekstide Uurimiskeskuse, millest luuakse interdistsiplinaarne üksus, kus rakendatakse tipptasemel arvutusmeetodeid tekstipõhise humanitaaria arendamiseks. Keskust juhib tunnustatud arvutipõhise teksti analüüsi ekspert professor Maciej Eder koos oma rahvusvahelise ja interdistsiplinaarse meeskonnaga, kes viivad läbi maailmatasemel humanitaarteaduslikke uurimusi, kasutades nii tuntud kui ka uuenduslikke närvivõrke ja andmeanalüüsi meetodeid tekstide uurimiseks. Lisaks õpetab meeskond järgmise põlvkonna humanitaarteadlasi bakalaureuse-, magistri- ja doktoritasemel, samuti nõustab erinevaid digihumanitaaria teadlasi. Keskus edendab ühtlasi suurte keelemudelite loomist ja rakendamist eesti keele kui väikese Europpa keele jaoks. Need tegevused koostöös teiste humanitaarteaduste uurijatega tagavad, et Tartu Ülikoolist saab tekstipõhise digihumanitaaria uurimise sünonüüm.
Vastutav täitja: Liina Lindström
Projekti rahastab Euroopa Komisjon.
Eesti juurte tippkeskus (EJT) selgitab humanitaaria ja loodusteaduste sünergias Eesti ja naaberalade kultuurilise ja geneetilise mitmekesisuse kujunemislugu. Teisisõnu, tippkeskuse fookuses on evolutsioon – muutused ajas ja ruumis – selle mõiste kõige mitmekesisemates ilmingutes. Selleks luuakse uuenduslik, eri valdkondi ja meetodeid lõimiv erialadeülene raamistik inimeste, kultuuride ja keskkonna vastasmõjude uurimiseks. EJT uurib Läänemere idakalda rahvaid ja kultuure kujundanud protsesse viimase jääaja järgse asustuse algusest tänaseni, lähtudes areaalsest ja ökoloogilisest taustast. EJT teadustöö kaardistab inimpopulatsioone ja kultuuriilminguid ning neid mõjutanud abiootilisi (kliima) ja biootilisi (taimed, loomad) tegureid. Tuginedes arheogeneetika, kultuuri- ja keeleuuringute ning paleoökoloogia koostöös loodavatele paik- ja piirkondlikele täppisandmetele, sünteesib EJT detailseid teadmisi siinsete alade rahvastiku ja eripalgelise kultuuri kujunemisest Euroopa kontekstis.
Vastutav täitja: Gerson Klumpp
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Projekti käigus uurin Vene dominantkeelega lastevanemate keelehoiakuid eestikeelsele õppele ülemineku protsessis Tartus, Ida-Virumaal ja Tallinnas. Eestikeelsele haridusele ülemineku riiklik tegevuskava hõlmab ka lastevanematele suunatud teavitustööd. Vene dominantkeelega lastevanemate hoiakute senised uuringud näitavad, et oma lapse õppimist üksnes eesti õppekeelega kooli toetab ainult 17% teisest rahvusest elanikest (Integratsiooni monitooring 2020: 19-21). Teise keele õppimist mõjutab nii õppija sisemine motivatsioon kui ka vanemate suhtumine keelde. Vanemate eeskuju ja toetavad hoiakud õpitava keele vajalikkuse suhtes ning laste keeleõpe on üsna otseselt seotud. Vanemate positiivne suhtumine keelde loob ka toetava keskkonna, mis soodustab keele, ka teise keele omandamist (Park 2013: 39). Uurimisküsimused on järgmised: 1. Missuguseid positiivseid aspekte toovad Tartu, Ida-Virumaa ja Tallinna põhikoolide ja lasteaedade vene dominantkeelega lastevanemad välja eestikeelsele õppele ülemineku puhul? 2. Missuguseid probleeme/hirme tõstatavad lastevanemad eestikeelsele õppele üleminekul? 3. Missuguseid lahendusi/ettepanekuid teevad lastevanemad, et neid hirme maandada ja probleeme lahendada? Kavandatav uuring jätkab taotleja töörühma käimas olevat Tartu vene õppekeelega haridusasutuste vene dominantkeelega lastevanemate uuringut. Analoogiliselt Tartu lastevanemate uuringuga soovin kasutada lastevanemate kaasamist (kaasav keelepoliitika) üleminekuprotsessis esile toodud probleemidele sobilike lahenduste otsimisel, et maandada hirme teises keeles õppimise ees, kasvatada keeleteadlikkust ja luua seega toetav ja positiivne foon eestikeelsele õppele üleminekuks. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit (Strömpl 2022). Selleks osaletakse haridusasutuste korraldatud temaatilistel aruteluõhtutel lastevanematega. Arutelude põhifookuses on keeleomandamise ja keeleõppe küsimused nii alushariduse kui põhikooli kontekstis: vanemate teadlikkus üleminekust, nende valmisolek, ootused, kartused, lahendusettepanekud. Lastevanematega kohtumiste ja aruteluõhtute üks eesmärke on ka vanemate teadlikkuse tõstmine ning eestikeelsele õppele ülemineku protsessi kaasamine. Uuringuga soovin testida kaasava keelepoliitika võimalusi ja aidata kaasa üleminekuprotsessi toetava fooni kujundamisele vene dominantkeelega lastevanemate seas.
Vastutav täitja: Birute Klaas-Lang
Projekti rahastab Eesti Teaduste Akadeemia (ETA).
Projektis analüüsitakse tänapäeva eesti keele morfosüntaktilist varieerumist, selle murdetausta ning keelekorralduse mõju varieerumisele. Projekt põhineb peamiselt tänapäeva eesti keele korpustest saadavatel andmetel, mille põhjal mudeldatakse kõnelejate keelelisi valikuid sõltuvalt erinevatest lingvistilistest, sotsiaalsetest ja kognitiivsetest teguritest. Lisaks uuritakse projekti käigus keelekasutajate suhtumist varieerumisse ning varieerumise ja keelekorralduse mõju keele produtseerimisele, töötlemisele ja mõistmisele, et teada saada, kas ja milline keeleline varieerumine keelekasutajatele probleeme tekitab. Projekti tulemusena valmib ulatuslik ülevaade tänapäeva eesti keele varieerumisest, mis pakub sisendit nii keelekorraldusele kui keeleõppele ning tõstab ühiskonnas üldist teadlikkust eesti keele mitmekesisuse osas.
Vastutav täitja: Liina Lindström
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Eestikeelsele haridusele üleminek on suurendanud huvi eesti keele õppimise vastu. Grammatika ja sõnavara õppimiseks leidub materjale, kuid häälduse õppimiseks on võimalusi vähe. Projekti eesmärk on luua eesti keele õppijate (L2) häälduse verifitseerija ja arendada edasi mobiilirakendust SayEst. L2 häälduse hindamiseks pole veel automaatseid vahendeid. Hääldusega tegelemine on oluline osa keeleõppest ja arusaadav hääldus aitab paremini ühiskonda integreeruda. Häälduse verifitseerija loomine aitab õppijal saada kohest tagasisidet oma hääldusele ning rakendusega häälduse treenimine võimaldab õppida omas tempos ja stressivabas keskkonnas. Häälikute kvaliteeti analüüsiva hindamissüsteemi vastu on huvi tundnud ka logopeedid ja õpetajad. L2 häälduse verifitseerija hakkab andma tagasisidet iga hääliku kohta valgusfoori põhimõttel. Loome SayEstist ka iOS versiooni, sest oleme saanud kasutajatelt tagasisidet, et sellest on puudus. Samuti mitmekesistame SayEsti harjutusvara.
Vastutav täitja: Anton Malmi
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Selleks, et lapsed saaksid õppida selgelt rääkima, peab neil tekkima kontroll oma kõnetrakti ja keele üle. Aja jooksul muutuvad kõnes kasutatavad keelega tehtavad žestid keerulisemaks ja kõne muutub kiiremaks. Hetkel teame me väga vähe selle kohta, kuidas toimub artikulatoorselt häälikute omandamine ja kuidas lapsed koordineerivad oma keele erinevate osade liigutusi. Varasemad uurimused selles vallas on keskendunud vaid vähestele suurtele Lääne-Euroopa keeltele. Kasutame oma projektis uuenduslikult ultraheli, et uurida, kuidas lapsed omandavad eesti keeles mitut erinevat üheaegset keeleliigutust vajavaid kaashäälikuid. Seda tehes kaardistame me arengut ka erinevates vanusegruppides ning võrdleme tulemusi täiskasvanutega. Lisaks tohutule panusele teadusesse, annab meie projekt Eestis elavatele ja töötavatele logopeedidele ja haridustöötajatele uurimuslikke normatiivseid andmeid lapse kõne arengu tüüpiliste mustrite kohta.
Vastutav täitja: Anton Malmi
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.
Projekt uurib raamatute ajalugu üldise kirjaoskuse esilekerkimise kontekstis. Üldine kirjaoskus sai Euroopas aluse eri kogukondades erinevatel aegadel ja projekt uurib, kas kogukondade arengumustrites esineb selles kontekstis sarnasusi. Projekt toetub koondatud bibliograafilistele andmetele ja kultuurianalüüsi evolutsioonilistele meetoditele. Fookuses on kolm teemat: kirjaoskuse roll sekulariseerumise protsessides, rahvastiku dünaamika uute emakeelsete kirjakogukondade tekkel ja raamatute mitmekesisuse geograafilised mustrid. Uuringud kasutavad nende teemade käsitlemisel kvantitatiivseid meetodeid, keskendudes kriitilistele perioodidele eri kogukondades, esialgse fookusega Põhja- ja Lääne-Euroopal 1600-1900. Koondades teadmisi kultuurievolutsiooni uurimisalast ja bibliograafilisest andmeteadusest, arendab projekt uut uurimisala - raamatute kultuurievolutsiooni. Projekt edendab andmepõhiseid meetodeid humanitaarteadustes.
Vastutav täitja: Peeter Tinits
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.
Projekti eesmärk on uurida, kirjeldada ja dokumenteerida eriti keerukate fleksioonisüsteemidega väiksemaid soome-ugri keeli. Meid huvitavad morfoloogiliste ja foneetiliste tunnuste vastastikmõjud (nii segmendi kui ka suprasegmentaalsel tasandil), mille tulemusena on paradigmades väga palju vaheldumist. Uurimistöö peamine fookus on ingeri, karjala ja inarisaami keeltel, kuid käsitletakse ka teisi väiksemaid läänemeresoome ja saami keeli. Projekti peamised eesmärgid on: (a) töötada välja ühtne teoreetiline lähenemine kirjeldamaks fleksiooni nendes keeltes, (b) uurida fonoloogia ja morfoloogia vastastikmõju peamisi printsiipe, (c) koostada mitmeid keeleressursse (põhiliselt morfoloogilisi sõnastikke ja foneetilisi andmebaase) nii akadeemilises ringis kui ka keelekogukondades kasutamiseks, (d) uurida morfoloogilist varieerumist ning keelekontaktide rolli morfoloogiliste arengute juures.
Vastutav täitja: Fedor Rozhanskiy
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.
Eesti keel ja teised lõuna-läänemeresoome keeled erinevad struktuurilt mitmeti idapoolsetest sugulaskeeltest. Balti ja teiste Läänemere-äärsete naaberkeelte kontaktväljas on tekkinud olulisi erijooni ka võrreldes põhjapoolsete läänemeresoome keeltega. Projekt uurib süstemaatiliselt eesti, lõunaeesti, liivi, vadja ja areaalselt lähima põhjapoolse läänemeresoome keele, isuri keele tüpoloogilist muutumist, kasutades uute andmebaaside võimalusi. Vaadeldakse tüpoloogilisi muutusi erinevatel keeletasanditel ja nende muutuste omavahelisi seoseid. Jälgitakse keelekontaktide rolli keelemuutuste tekkimisel, selgitatakse haruldaste keelejoonte tekkemehhanisme. Uuritakse ka seda, kuidas on teadlik keelearendus muutnud keelte struktuuri. Võrdleva uuringu tulemused annavad olulise panuse areaallingvistikasse, võimaldades paremini mõista lõuna-läänemeresoome keeleala ja selle lähiümbruse muutusi ja arengusuundi.
Vastutav täitja: Karl Pajusalu
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.
Inarisaami keel on ohustatud keelte hulka kuuluv soome-ugri keel, mida räägib umbes 400 inimest. Projekti eesmärgiks on uurida inarisaami keele sõnaprosoodiat ja selle seoseid morfoloogiaga. Projekti käigus uuritakse inarisaami keele prosoodiliste vastanduste foneetilist avaldumist ning nende morfoloogilisi funktsioone. Teise läbiva teemana uuritakse prosoodilist keelemuutust ja selle mõju morfoloogiale, võrreldes vanemate ja nooremate keelekõnelejate hääldust.
Vastutav täitja: Helen Wilbur
Projekti rahastab Eesti Keele Instituut programmi "Hõimurahvaste Programm" kaudu.
Digikeskkonnas toimub oluline osa inimese ja süsteemi vahelisest suhtlusest pisitekstide ehk kasutajaliideses ilmuvate tekstide kaudu. Kuigi pisitekstid on kirjutanud inimene (nt disainer), on esmatasandi suhtluspartnerid süsteem ja selle kasutaja. Pisitekstid kirjutatakse digikeskkonna jaoks valmis keskkonna enda valmimise ajal. Seega, erinevalt tavapärasest suhtlusest, ei saa pisitekstide kirjutaja pärast süsteemi avalikuks tegemist võimalike suhtlusprobleemide korral kasutajalt tagasisidet, mistõttu peavad pisitekstid olema kirjutatud ettenägelikult ja selgelt.
Projektis uurime, milliseid keelevahendeid taolises asünkroonses suhtluses kasutatakse, kuidas tekst ja disain omavahel kokku kõlavad ning mismoodi kasutaja teksti ja disaini kokkukõla tajub. Projekti käigus valmib digisüsteemides kasutatavate pisitekstide ja disainide multimodaalne korpus, mille põhjal kirjeldame eesti keele kasutust pisitekstides. Lisaks viime läbi hinnangu- ja tajukatseid, mille kaudu uurime keele ja disaini vastastikmõju digikeskkonna tajumisel ning efektiivse suhtluse loomisel.
Vastutav täitja: Maria Reile
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi “Eesti keel ja kultuur digiajastul” kaudu.
Eesti koolide II kooliastmes, kus toimub üleminek klassiõpetajate süsteemilt aineõppele, on õpetajad sageli keerukas olukorras: peale selle, et ainekeel iseenesest võib õpilaste jaoks keeruline olla, on klassis sageli lapsi, kelle esimene keel ei ole kooli õppekeel, st eesti keel; lisaks õpib pea igas klassis ka muukeelseid HEV-lapsi, kes vajavad õpetajalt lisatähelepanu, kohandatud õpetamist ja õppematerjale. Vastavad teadmised, oskused ja abivahendid erineva erialase ettevalmistuse saanud aineõpetajatel aga enamasti puuduvad. Ka õpetajakoolituse õppekavade üliõpilased ei saa vajalikke teadmisi, oskusi ning praktikast, kuidas õpetada muukeelseid HEV-lapsi. Puuduvad ka juhendid, mis õpetajaid selles aitaks. Projekti käigus valmivad materjalid, mis aitavad seda lünka täita. Materjalid koosnevad muukeelsete HEV-laste õpetamise juhistest ning praktilisest näidismaterjalist. Lisaks valmib materjali põhjal täienduskoolituskava, mille alusel on võimalik edaspidi muukeelseid HEV-lastega tegelevaid õpetajaid toetada. Materjalid on mõeldud eelkõige õpetajatele, aga ka tugispetsialistidele ja õppevara koostajaile, et aidata neil õppeprotsessi ja õppematerjale kõnealustele õpilastele kohandada, võttes arvesse keeleteadliku aineõppe põhimõtteid ja HEV-laste eripära. Üldisemalt toetavad materjalid teadmiste ja oskuste omandamist õpetajakoolituses ning pakuvad tuge ka muukeelseid HEV-lapsi õpetavatele tegevõpetajaile.
Vastutav täitja: Kristiina Praakli
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Projekti keskmes on kiiruskeel. Uurime, 1) kuidas kiirust keeles väljendatakse, 2) milline on kiiruskeele mõju inimese kognitiivsetele protsessidele (nt tähelepanu jaotusele) ja käitumisele (nt reageerimiskiirusele) ning 3) milline on tajutud kiiruse mõju keelekasutusele (sh sõnavalikule, kõnetempole). Toetudes korpusanalüüsi ja psühholingvistiliste katsete tulemustele, lahkame laiemat küsimust, millised on keele ja kognitsiooni seosed.
Vastutav täitja: Piia Taremaa
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (PSG929).
Nelja-aastase etnograafilise pikiuuringu fookuses on Narva riigigümnaasiumid, mille rajamisega lubab riik peamiselt venekeelses keskkonnas tõsta gümnaasiumihariduse uuele tasemele. Uuritakse, kuidas sisustavad kvaliteetset haridust ning millise tähenduse sellele omistavad kahest uuest riigigümnaasiumist mõjutatud osapooled (HTM, KOV, koolijuhid, õpetajad, õpilased). Kahe haridus- ja ruumipoliitilistelt lubadustelt sarnase (kodulähedus ja kvaliteetne haridus), kuid sisult erineva (60% vs. 100% eesti õppekeelega) gümnaasiumi rajamine loob unikaalse keskkonna loomulikuks eksperimendiks, mis võimaldab süüvida eri taustaga gümnasistide kooli- ja hariduskogemuse tagamaadesse. Projektil on mitu eesmärki: empiiriliselt ja holistlikult uurida 2026. aasta lendude haridus- ja koolikogemust, tõlgendada tulemusi, pakkuda välja teooria ning anda hariduspoliitika kujundajatele riigigümnaasiumide toimimise kohta operatiivset tagasisidet, mis läheks kaugemale riiklikust välishindamisest.
Vastutav täitja: Kadri Koreinik
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.
Projekti eesmärgiks on komi keele ülesehituse kirjeldus. Projekti lõpptulemuseks on terviklik käsitlus komi keele kohta.
Vastutav täitja: Nikolay Kuznetsov
Projekti rahastab Eesti Keele Instituut.
Kõne on olemuslikult multimodaalne: kuuldava kõnesignaali tekitamiseks peab inimene liigutama suurt osa oma ülakehast. Lisaks hääldusliigutustele kannavad suhtluses rolli ka muud liigutused, mida tehakse pea ja kätega. Osa neist liigutustest markeerib kõnerütmi: noogutused, kulmutõsted ja käeviiped tähistavad lauserõhulisi sõnu. Žestidel on suhtluses ka palju muid funktsioone, nt osutada ajas või ruumis, imiteerida tegevusi, markeerida eitust ja jaatust jpm. Käesolev projekt vaatleb liigutuste seoseid kõnerütmiga eesti keeles. Liigutuste ajastust kõne rõhkudega jälgitakse kolmel tasandil: 1) kuidas hääldusliigutustega rõhku väljendatakse, 2) kuidas noogutuste ja kulmutõstetega rõhke markeeritakse ning 3) kuidas muud žestid kõnes rõhuliste sõnadega kokku langevad. Liigutuste analüüsimiseks töötatakse välja automaatsed tuvastusmeetodid. Projekti tulemusi saab rakendada keeleõppes ning kõnetehnoloogias audiovisuaalsete suhtlusrobotite arendamiseks.
Vastutav täitja: Pärtel Lippus
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
MEDAL on konsortsiumiprojekt, mille eesmärk on kitsendada keeleteaduses Euroopa riikide vahelist lõhet ekspertteadmises, oskustes ning teadusrahastuses. Eelkõige on projekti fookuses noorteadlaste pädevuste parendamine. Projektis osalevad koordinaatorina Tartu Ülikool (Eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Hollandis asuvad Max Plancki Psühholingvistika Instituut Nijmegenis ja Dondersi Instituut Radboudi Ülikoolis ning Birminghami Ülikool Ühendkuningriigis. Eesmärgi elluviimiseks töötavad neli kõrgelt tunnustatud teadusasutust selle nimel, et Euroopa keeleteaduse konkurentsivõime tervikuna tõuseks – projekti kestel viiakse kokku kogenud teadlased ning noorteadlased ning arendatakse koos oskusi kasutada kõige kaasaegsemaid keeleuurimise meetodeid. Projektis keskendutakse kolme tüüpi tipp-keeleteaduse meetoditele: korpusuuringutele, katselistele meetoditele ning arvutuslikule mudeldamisele. Meistriklassides ning koolitustel õpitud teadmisi on noorteadlastel võimalik ka kohe rakendada rahvusvahelises teadusprojektis Gold MEDAL, mis on olemuselt keelteülene ning kaasab eri meetodeid. Teadusprojekti tulemuste kommunikeerimise kaudu tõstetakse ka kõikide partnerite nähtavust Euroopa keeleteadusmaastikul. Konsortsiumi MEDAL lõppeesmärk on arendada välja siseekspertiis, luua jätkusuutlik ühine koolitus- ja uurimisprogramm, panna alus partneritevahelisele pikaajalisele koostööle ning teha Tartu Ülikoolist rahvusvaheliselt tunnustatud keeleteaduse tippkeskus Põhja-Euroopas.
Projekti koordinaatorid Tartus: Virve Vihman, Joshua Wilbur ja Liina Lindström.
Projekti rahastab Euroopa Komisjon "Twinning" meetme kaudu (kolme EL-i partneri jaoks).
Projektis selgitatakse esmalt välja parimad pedagoogilised ja koostöised koolipraktikad ning tuvastatakse peamised takistused muu kodukeelega põhikooliõpilase eesti keele oskuse arendamisel. Seejärel edendatakse läbi sekkumiste võtmeisikute (õpetajate, vanemate, koolijuhtide ja -pidajate) koostööd ja õpetajate enesetõhusust õpilaste koordineeritumaks toetamiseks eesti keele ja eestikeelses õppes. Keele-, ühiskonna- ja haridusteadlaste koostöös viime läbi uuringud kolmes suunas, mille keskmes on (a) põhikooli aine- ja eesti keele õpetajad, (b) lapsevanemad ning (c) koolijuhid ja -pidajad. Projekt näitab, kui palju on toimijatel võimekust, ressurssi, tahet ja koostöösuutlikkust tegutseda ühise eesmärgi nimel ning kuidas tõsta õpetajate enesetõhusust ja soodustada võtmeisikute koostööpraktikaid eesti keele ja eestikeelses õppes, lõimitud aine- ja keeleõppes ning mitmekeelsuse edendamisel. Projekti tulemusel valmivad tegevuskava ja soovitused koolidele, peredele ja poliitikakujundajatele.
Vastutav täitja: Kerttu Rozenvalde
Projekti rahastab Eesti Keele Instituut.
Projekti tegevusteks on Häädemeeste, Mulgi, Saaremaa ja Seto sõnaraamatute koostamise jätkamine, sõnavarakogude arendamine ja süstematiseerimine.
Vastutav täitja: Eva Saar
Projekti rahastab Eesti Keele Instituut.
Käesolev psühholingvistiline projekt uurib kuidas keele struktuur mõjutab täiskasvanud emakeele rääkijate keelest arusaamist ja rääkimist. Eesti käändeparadigmad koosnevad 14 käändest nii ainsuses kui ka mitmuses (nt. jalg, jalad jne). Tegelikus keelekasutuses olevate käänete arv aga sõltub sõna semantikast ja kontekstist. Praegu ei ole hästi teada, kuidas on selline realiseeritud käändeparadigma suurus keelekasutajate teadvuses esindatud või kuidas see mõjutab keele töötlemist. Selle küsimuse uurimiseks kasutab käesolev projekt suuremahulisi keelekatseid ja edasijõudnud statistilisi meetodeid, et uurida keelt läbi erinevate keele modaalsuste. Eeldatav tulemus on, et paradigma suuruse varieerumine mõjutab visuaalset keele töötlemist (lugemist) rohkem kui auditoorset (kuulamist). Käesolev projekt täiendab meie teadmisi morfoloogilise struktuuri rollist keelest arusaamisel ja keele rääkimisel.
Vastutav täitja: Kaidi Lõo
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.
Projekt keskendub ruhnurootsi murdele (rootsi keeles runska või runömål), mida kuni II maailmasõjani kõneldi Liivi lahes asuval Ruhnu saarel. Kuna pea kogu saare elanikkond põgenes sõja ajal Rootsi ja murret ei ole edasi antud noorematele põlvkondadele, on see tänapäeval kriitiliselt ohustatud: seda oskab veel vaid käputäis eakaid kõnelejaid, kes kõik elavad Rootsis. Ruhnurootsi murret ei ole süvitsi uuritud, ja kuigi on olemas hulk vanemaid materjale, paiknevad need erinevates arhiivides ja erakogudes. Projektil on kaks suuremat eesmärki. Üks eesmärk on dokumenteerida ja süstematiseerida kõik ruhnurootsi murde kohta leiduvad keeleandmed, nagu murdetekstid, salvestised, sõnaloendid jne, kuid lisaks salvestada ka murde viimaseid kõnelejaid. Põhisihiks on luua avatud teadusele orienteeritud andmebaas, mis sisaldab teavet kõigi ruhnurootsi materjalide sisu ja kättesaadavuse kohta. Teiseks eesmärgiks on edendada üldisi teadmisi ruhnurootsi murde kohta eestikeelsel Ruhnu saarel, kus on suur huvi kohaliku kultuuri- ja keelepärandi vastu. Selleks plaanime koostada õppematerjale Ruhnu kooli jaoks ning erinevaid infomaterjale saare elanike ja külastajate jaoks. Projekt koondab akadeemilisi asutusi ja kodanikuorganisatsioone Eestist, Rootsist ja Lätist, võimaldades sedakaudu ühendada keeleteadlaste, kohaliku kogukonna ja ruhnu pärandkeele rääkijate jõud selle kriitiliselt ohustatud rootsi keele murde dokumenteerimiseks ja populariseerimiseks.
Vastutav täitja: Eva Liina Asu-Garcia
Projekti rahastab Nordic Council of Ministers.
Projekti eesmärk on koguda taju- ja afektiivsushinnangud 500le eesti keele sõnale. Hinnangud tehakse kõigile huvilistele kättesaadavaks. Uurimistöös hindavad eesti keele kõnelejad veebi teel neile kuvatavate sõnade afektiivsust (valentsi ja aktivatsiooni) ning seotust tajudega (nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis- ja maitsmismeelega) skaalal 0 kuni 10. Projekti tulemusel sünnib Semteek ehk eestikeelsete sõnade semantiliste omaduste andmebaas, mis ühendab endas 40,000 sõna konkreetsushinnanguid ning 500 sõna afektiivsus- ja modaalsushinnanguid.
Vastutav täitja: Mariann Proos
Projekti rahastab Kadri, Nikolai ja Gerda Rõugu nimeline uurimistoetuste fond.
Vaata projekti kohta lähemalt ja aita sõnade semantilisi omadusi hinnata.
Teismelised on innovaatilised keelekasutajad ning sageli ka ise laiemate keelemuutuste allikad, kuid nende roll keelemuutustes pole veel lõpuni selge. Seega on oluline pöörata teismeliste keelekasutusele tähelepanu nii nende keele ja kultuuri kirjeldamise, keeleuuenduste uurimise kui ka pikemaajaliste keeleliste ja ühiskondlike protsesside jälgimise eesmärkidel. Projekti põhieesmärgiks on koostada Eesti esimene ulatuslik teismeliste kõne- ja netikeele korpus, et hoogustada seeläbi teismeliste keelekasutuse uurimist Eestis. Projektis uuritakse teismeliste keelekasutust ja koodivahetust, keelekasutuse varieerumist vanuse, soo ja piirkondade lõikes ning võrreldakse netikeelt suulise keelega.
Vastutav täitja: Virve-Anneli Vihman
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusminsiteerium riikliku programmi “Eesti keel ja kultuur digiajastul” kaudu.
Projektis uuritakse väiksemate uurali keelte – isuri, vadja, liivi, ersa, udmurdi, komi ja kamassi – diskursuspartiklite kasutust. Põhieesmärgiks on ära kirjeldada ja võrrelda nende keelte diskursuspartiklite kasutuse ühisjooni, variatsioone ja individuaalseid eripärasid keelekontaktide taustal. Projekti käigus arendatakse keelekorpused ning viiakse läbi erinevad katsed. Kogutud andmete analüüsitulemuste põhjal pannakse kokku ülevaatlik raamat ja parendatakse käesolevate keelte deskriptiivset grammatikat ja keeleõpikuid.
Vastutav täitja: Gerson Klumpp
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.
Kogume etümoloogilised viited kõigi uurali keelte sõnade kohta Eestis pärast 2000. aastat välja antud uralistika eriajakirjadest. Viited liidetakse osaks värsket Uurali keelte etümoloogilist viiteandmebaasi Urevi, mis on avalikult ja tasuta kättesaadav. Viiteandmebaas loob eeldusi kõigi uurali keelte, eriti vähemuskeelte sõnavara uurimisele ja etümoloogiliste sõnaraamatute koostamisele. Kogutud andmete põhjal analüüsime uurali keelte etümoloogilise uurimise arengut ja hetkeolukorda ajakirjale Linguistica Uralica kirjutatud artiklis.
Vastutav täitja: Gerson Klumpp
Projekti rahastab Eesti Keele Instituut.
Generatiivse tehisintellekti rakenduste laialdane kättesaadavus on toiminud katalüsaatorina õpetamise ja õppimise muutustele. FLAIR aitab õppijatel valmistuda digitaalseid muutusi täis ühiskonnas toimimiseks, edendades generatiivse tehisintellekti eetilist ja mõtestatud kasutamist ning toetades seeläbi õppijate tehisintellekti kasutamise pädevusi. Kokkuvõttes annab FLAIR ülevaate Euroopas käimasolevast arutelust tehisintellekti kasutamise pädevuse üle, aitab kaasa tehisintellekti-alase hariduse edendamisele ja soodustab ülekantavate oskuste omandamist.
Esmalt võrreldakse projektis tehisintellekti kasutamise pädevust kirjeldavaid raamistikke, suuniseid ja poliitikaid, et saada ülevaade Euroopas levinud lähenemisviisidest. Seejärel töötatakse välja kaks erinevat õppijaid toetavate vahendite komplekti, mille abil omandada vajalikud oskused tehisintellekti vastutustundlikuks ja tõhusaks kasutamiseks. Nende vahendite seas on nii õppijatele mõeldud mitmekülgsed ja kohandatavad iseseisva õppimise moodulid kui ka transdistsiplinaarsed kasutusvalmis õppetegevused, mida õppejõud saavad olemasolevate kursustega integreerida.
Esimese etapis tehtud uuringute tulemusel koostatakse kokkuvõttev aruanne, mis saab aluseks tehisintellekti kasutamise ja ülekantavate oskuste raamistikule. Teises etapis töötatakse välja ülevaatlik kava ja põhjalik materjalikogu, mis võimaldab õppejõududel kohandada iseseisva õppimise mooduleid oma õppetööst lähtuvalt. Kolmandas etapis avaldatakse õppejõududele mõeldud tööriistakomplekt, mis keskendub peamistele arendamise vajavatele oskustele. Tööriistakomplekti täiendavad õpiampsud, mida saab valmiskujul lisada eri valdkondade ja erialade kursustele.
Vastutav täitja: Helen Hint
Projekti rahastab OeAD-GmbH – Agentur für Bildung und Internationalisierung.
Elame infokülluse ajastul, kus tähelepanu pärast konkureerivad tava- ja sotsiaalmeedia, poliitikud ja arvamusliidrid. Kiireneva ja lüheneva kommunikatsiooni voolus on oluline teadvustada, kuidas süsteemsete ja sagedaste keelde ja mõtlemisse kinnistunud metafooride (Lakoff & Johnson 1980, ek 2011) valik mõjutab suhtumist ühiskonnas olulistesse teemadesse. Näiteks mobiliseeriti Covid-19 pandeemia puhkedes inimesi sõtta viiruse kui vaenlase vastu, reaalse sõja puhkedes on aga oluliseks muutunud EU riikide kui ühise pere metafoor. Tähelepanu juhtimine sellele, kuidas keel loob ja hoiab üleval mõttemustreid, aitab teadvustada ja vajadusel muuta nähtustest kõnelemise ja mõtlemise viise. Projekti teoreetiline eesmärk on uurida ja kaardistada, milliste mallide kaudu mõtestatakse eesti keeles ühiskondlikult olulisi teemasid, nagu kriisid, ökoloogilised probleemid ja tervis. Projekti praktiline eesmärk on luua andmebaas eesti keele mõistemetafooridest ja teha see üldsusele kättesaadavaks.
Vastutav täitja: Ann Veismann
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Lõppenud projektid
Ülevaade lõppenud projektidest nende lõppemise aasta alusel.
Fedor Rozhanskiy „Isuri keele Soikkola murde multimodaalse korpuse loomine“
Petar Kehayov „Sügavale uputatud osalausetest soomeugri keeltes“
Gerson Klumpp „Distsipliini (taas)loomine: digitaalne transformatsioon ja rahvusvahelistumine uralistikas ja väljaspool seda“
Renate Pajusalu „Keeli võrdlev uurimus lause ja lauseintonatsiooni kavandamisest“
Riina Reinsalu „Vikipeedia kasutamine õppetöös: õpilaste ja õpetajate vaade“
Eva Saar „Murdesõnaraamatute koostamine“
Tuuli Tuisk „Katketoon Läänemere ümbruse keeltes“
Virve-Anneli Vihman „Küllus ja puudus: liiasus ja vaegsus keelte morfoloogias“
Anton Malmi „Eesti L2 häälduskorpuse kogumine, märgendamine ja analüüsimine“
Birute Klaas-Lang „Eestikeelsele haridusele üleminek Tartu linnas“
Eva Liina Asu-Garcia „Üllatusküsimuste taju ja semantika eesti keeles“
Eva Saar „Murdesõnaraamatute koostamine“
Eva Saar „Suure seto-eesti sõnaraamatu koostamine“
Eva Saar „Vepsa omailm 21. sajandil“
Helle Metslang „Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides“
Kadri Koreinik „Kultuurimaastike hääle taasleidmine: marginaliseeritud vaimse kultuuripärandi narratiivid, väljavaated ja toimimine“
Liina Lindström „Interdistsiplinaarne seto korpus: jätkuprojekt“
Madis Arukask „Omakeelsed läänemeresoome kogukonnad Venemaal: keel ja pärimus traditsioonilistes elupaikades 2“
Miina Norvik „Läänemeresoome keelte struktuurijoonte püsivus ja muutuvus keelekontaktide valguses“
Pärtel Lippus „Suuline eesti keel arvudes II“
Pärtel Lippus „Eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse arendused III“
Tuuli Tuisk „Liivi keele hääldusjooned“
Virve-Anneli Vihman „TeKE: mitmekesine noortekeel Eestis“
Heili Orav „Eesti Wordnet kui rakenduslik keeleressurss“
Kerttu Rozenvalde „Eesti kõrghariduskeele kestlikkus mitmekeelses akadeemilises keskkonnas: keelekasutus ja -hoiakud“
Pärtel Lippus, Katrin Leppik ja Anton Malmi „Mobiilirakendus eesti keele häälduse treenimiseks“
Uurimissuunad
Arvutilingvistika on interdistsiplinaarne valdkond, mis ühendab endas keeleteaduse, informaatika, andmeteaduse, statistika ja masinõppe elemente. Arvutilingvistika-alane teadustöö eesti ja üldkeeleteaduse instituudis keskendub eesti keele automaatse süntaktilise analüüsi arendamisele, tekstide automaatsele liigitamisele ning vanema keelekasutuse automaatanalüüsile.
Digihumanitaaria ühendab endas samuti arvutiteadusest ja andmeteadusest pärit meetodeid, teadmisi ja oskusi ning ühendab need humanitaaria uurimisküsimuste lahendamiseks.
Meie eesmärk on pakkuda digihumanitaariale TÜ-s laiemat kõlapinda ja soodustada erialadevahelist koostööd. Pakume digihumanitaaria kõrvaleriala ja valikmoodulit. Õppejõududele ja üliõpilastele pakume IKT-koolitusi, loome ja avalikustame õppematerjale, osaleme suvekoolide ja konverentside korraldamisel ning tutvustame digihumanitaariaga seotud teadustööd ja selle tegemise võimalusi.
Uurime protsessipõhist tekstiloomet seostatuna žanripedagoogika ja ainekirjaoskusega ning eri liiki tekstide kirjutamist nii õppijate kui ka juhendajate vaatenurgast.
Eesti murrete uurimisel vaadeldakse eesti murrete ajaloolist kujunemist ning hilisemat varieerumist häälikutest kuni morfosüntaksi ja sõnavarani. Omaette uurimissuunaks on lõunaeesti keeled tänapäeval ehk võro, seto, tartu ja mulgi keel.
Uurime eesti ja soome-ugri keelte hääldust. Peamiselt tegeleme eesti keele prosoodiaga: välte, sõnarõhu ning intonatsiooni, aga ka segmentaalsete tunnustega (vokaalid, konsonandid ja palatalisatsioon). Uurime artikulatsiooni, kõne akustikat ning taju, spontaanset kõnet ja multimodaalset suhtlust, eesti keele häälduse omandamist keeleõppes.
Tüpoloogiline uurimissuund keskendub eesti keele asendile Euroopa keelte hulgas ja kogu uurali keelealal. Kõrvutavalt uuritakse eesti keele struktuurseid jooni nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete meetoditega.
Uurime laste emakeele morfosüntaksi omandamist, kakskeelsete laste keelelist arengut ning arendame kakskeelsete laste keelelise arengu hindamisvahendit.
Meie tegevused: 1) ajaloolise Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriala uuringute koordineerimine ja korraldamine, sh piirkondlike põliskeelte sõnaraamatute koostamine; 2) Lõuna-Eesti ajaloo, kultuuri ja keelte (mulgi, seto, võru) õpetamine ja tutvustamine nii kursustel , seminaridel-konverentsidel kui ka kirjasõnas ehk lõunaeesti keelest ja kultuurist teadliku järelpõlve kasvatamine.
Instituudis uuritakse mitmeid läänemeresoome keeli, nagu liivi, vadja, isuri ja vepsa keel. Seda tehakse mitmesuguseid lähenemisviise rakendades, foneetiliste eksperimentaaluuringutest kuni sotsiolingvistiliste käsitlusteni.
Psühholingvistika on keeleteaduse ja psühholoogia piiriala, mis tegeleb keele omandamise, kasutamise, mõistmise ja produtseerimise psühholoogiliste protsesside uurimisega. Instituudi psühholingvistika suunal uuritakse emakeele ja teiste keelte omandamist, keele töötlemist ja mitmekeelsust, tehes koostööd ka psühholoogide, sotsiaal- ja haridusteadlaste ja arvutilingvistidega.
Tegeleme referentsiaalsete vahenditega grammatika, semantika ja pragmaatika vaatepunktist. Põhirõhk on eesti keelel, kuid võrdlevalt uurime ka muid piirkonna keeli (eelkõige võro, soome, vene). Kasutame eri meetodeid (korpusuuringud, psühholingvistilised katsed, suhtluslingvistika jm).
Uurime subjektiivsuse/intersubjektiivsuse keelelist väljendamist kolme pearegistri (suuline suhtlus, veebisuhtlus, trükitekstid) tekstiliikides: subjektiivsuse/intersubjektiivsuse markereid, nende kasutamise varieerumist registrites ning selle tegureid.
Semantika ja pragmaatika uurimissuunal keskendutakse keeleliste väljendite tähendustele ning nende seosele grammatikaga ning kasutamisele suhtluses. Lähtutakse eelkõige kasutuspõhisest lähenemisest (näiteks funktsionaalsest, kognitiivsest ja suhtluslingvistikast).
Sotsiolingvistika ja keelepoliitika valdkonnas uurime keelekasutuse, varieeruvuse ja mitmekeelsuse ning neid kujundavate ühiskondlike tegurite seoseid.
Suulise keele ja suhtluse uurimissuunal keskendutakse eelkõige eesti keele suulisele suhtlusele ning suhtlust juhtivatele mehhanismidele. Uurimise all on nii argivestlused kui ka spetsiifilisemad keele kasutuskontekstid ning allkeeled.
Meie tegevus: 1) suulise keele ja suhtluse uuringud, mis haaravad erinevaid suulise keele ja selle kasutuse valdkondi. Olulisemad teemad on koondunud suulise süntaksi ja dialoogi ehituse ümber (küsimused ja vastused, direktiivid, tekstis tehtavad parandused, partiklid jm); 2) Tartu Ülikooli suulise eesti keele korpuse kogumine, transkribeerimine ja märgendamine; 3) arvutisuhtluse ja netikeele kogumine ja uurimine. Loe lisa Tartu Ülikooli suulise ja arvutisuhtluse laborist.
Süntaksi ja morfoloogia uurimissuunal tegeletakse nii eesti kirjakeele kui ka suulise kõne ja murrete grammatka uurimisega, aga ka teiste soome-ugri keelte grammatika küsimustega.
Teise keele omandamise ja õpetamise uurimissuunal vaadeldakse eesti keele kui teise keele omandamise seaduspärasusi ning uuritakse keele õpetamise ja sotsiolingvistiliste tegurite mõju keele omandamisele.
Uurime Eesti teismeliste keelekasutust ja koodivahetust, keelekasutuse varieerumist vanuse, soo ja piirkondade lõikes ning võrdleme netikeelt suulise keelega. Koostamisel on teismeliste keele korpus, mille alaosadeks on suuline ja tšätikeel.
Tekstiuurimine hõlmab nii tekstianalüüsi kui ka -õpetust. Teadustöö keskmes on mitmesugused (tervik)tekstid: kui tekstianalüüsi raames vaadeldakse, kuidas tekstid ühtaegu peegeldavad ja konstrueerivad tegelikkust, siis tekstiõpetuse suunal uuritakse tekstikeskset keeleõpet nii üldharidus- kui ka kõrgkoolis.
Uurali keeled on soome-ugri ja samojeedi keeled. Need on eesti keele kaugemad sugulaskeeled (lähemad on läänemeresoome keeled, vt eraldi siit). Instituudis tegeletakse uurali keelte dokumenteerimisega, kirjeldatakse keelte struktuuri ja sõnavara ning nende seoseid kõnelejate, kultuuride ja kontaktkeeltega.
Uurime venekeelse põhikooli ja kakskeelse gümnaasiumi lõpetanud üliõpilaste keelelist ja kultuurilist kohanemist eestikeelses rahvusvahelistuvas ülikoolis.
Vana kirjakeele suunal uuritakse eesti keele sõnavara ja grammatikat kirjakeele algusaegadest alates, keskendudes kirjakeelt kujundanud isikute keelekasutusele ja seisukohtadele. Eesmärk on anda terviklik pilt eesti kirjakeele kujunemisest.
Meie teadustöö keskmes on protsessipõhine tekstiloome, seostatuna žanripedagoogika ja ainekirjaoskusega. Uuritakse eri liiki tekstide kirjutamist nii õppijate (õpilaste, üliõpilaste) kui ka juhendajate (õpetajate, õppejõudude) vaatest. Praegused põhisuunad on seotud Vikipeedia kasutamisega õppetöö eesmärgil ning uurimistöö kirjutamise ja juhendamisega.
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri (ESUKA)
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri (ESUKA/JEFUL) avaldab soome-ugri keeli puudutavaid artikleid kõikidest keeleteaduse valdkondadest (inglise või eesti keeles). Artiklid palume esitada ajakirja kodulehe kaudu, sealt leiab ka lisainfot käsikirja vormistamise jms kohta. Regulaarselt ilmub kaks numbrit aastas: juunis teemanumber ja detsembris üldnumber. Ajakirja toimetajad on Pärtel Lippus ja Helen Plado.
Twitter: @esukaJeful
email: [email protected]
