Teise keele omandamine ja õpetamine
Teise keele omandamise ja õpetamise uurimissuunal vaadeldakse teise keele omandamise seaduspärasusi ning uuritakse keele õpetamise ja sotsiolingvistiliste tegurite mõju keele omandamisele. Fookus on eesti keele uurimisel – vaadeldakse seda, kuidas eri emakeeltega õppijad eesti keelt omandavad ja kuidas keeleoskus aja jooksul areneb. Tähelepanu pööratakse ka hoiakute, motivatsiooni ja keelepoliitiliste regulatsioonide koosmõjule keeleoskuse arenemisel. Samuti arendatakse välja õppemeetodeid, mis aitaksid eesti keele õppijal kõige paremini keelt selgeks saada, ning uuritakse eesti keele e-õpet.
Suunaga seotud inimesed
Birute Klaas-Lang
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
osakonna juhataja, eesti keele (võõrkeelena) professor, uurija-professor
Jakobi 2-434
Rektori tegevusvaldkond
nõukogu liige
+372 737 5225
+372 506 9749 (5225)
Birute Klaas-Lang on eesti keele võõrkeelena professor 1999. aastast. Ta on töötanud ka Helsingi Ülikoolis: eesti keele lektorina 1991-1995 ja eesti keele külalisprofessorina 2012-2016. Birute peamised uurimissuunad on teadlastee alguses olnud seotud balti ja läänemeresoome keelte tüpoloogiaga, täpsemalt eesti ja leedu keele süntaksiga. Hilisemad uurimissuunad on seotud keelepoliitikaga, keele ja ühiskonna seoste, aga ka eesti keele õpetamise ja omandamisega. Ta on juhtinud mitut rahvusvahelist ja Eesti projekti ja töörühma, mis on uurinud ja arendanud muu hulgas eesti keele võõrkeelena ja teise keelena õpetamist. Birute juhib Eesti keelenõukogu ning Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe nõukogu tööd.
Birute Klaas-Lang
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
osakonna juhataja, eesti keele (võõrkeelena) professor, uurija-professor
Jakobi 2-434
Rektori tegevusvaldkond
nõukogu liige
Mare Kitsnik
Narva kolledž
Eesti keele lektoraat
MAÕK "Keeleõpetaja mitmekeelses koolis" programmijuht
Raekoja plats 2 – 203
Sotsiaalteaduste valdkond
Narva kolledž
eesti keele võõrkeelena kaasprofessor
Raekoja plats 2–203
Mare Kitsnik on eesti keele kui teise keele didaktika kaasprofessor ja psühholoog. Mare peamised teaduslikud huvid on eesti keele kui teise keele omandamise loomulikud arengurajad ning keeleõppevõtete mõju keeleoskuse arengule ja õpimotivatsioonile. Marel on väga suur kogemus õppemetoodika ja õppematerjalide arendamises. Ta on rohkem kui kümne süsteemse ja tänapäevase eesti keele kui teise keele õppekomplekti autor või kaasautor ("Avatud uksed", "Complete Estonian", "Sõnajalaõis", "Naljaga pooleks" jm). Viimasel ajal arendab ta innovatiivset mängustatud aktiivõppemetoodikat: loob õppematerjale ja koolitusprogramme ning uurib nende mõju.
Mare Kitsnik
Narva kolledž
Eesti keele lektoraat
MAÕK "Keeleõpetaja mitmekeelses koolis" programmijuht
Raekoja plats 2 – 203
Sotsiaalteaduste valdkond
Narva kolledž
eesti keele võõrkeelena kaasprofessor
Raekoja plats 2–203
Raili Pool
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
eesti keele võõrkeelena lektor
Jakobi 2-437
+372 737 5307
Raili Pool on eesti keele võõrkeelena kaasprofessor, kelle uurimisvaldkond on eesti keele kui teise keele omandamine. Tema teadustöö fookuses on eesti keele struktuuri, eriti süntaksi omandamise küsimused, kuid ta on uurinud ka eesti keele õppija ja emakeelekõneleja suulist suhtlust. Raili huvitub ka kontrastiivsest grammatikast ja õppesõnastikest ning on koostanud verbirektsioonisõnastiku eesti keele õppijatele. Koostöös Eesti Keele Instituudiga uurib ta eesti keele õppijate grammatikapädevust eri keeleoskustasemetel ja koostab grammatikapädevuse kirjeldusi.
Raili Pool
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
eesti keele võõrkeelena lektor
Jakobi 2-437
+372 737 5307
Maarika Teral
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
eesti keele võõrkeelena lektor
Jakobi 2-436
Maarika Teral on eesti keele võõrkeelena lektor. Tema uurimisvaldkond on eesti keele kui teise keele omandamine. Ta on peamiselt tegelenud eesti keele arvutipõhise õppe küsimustega ning uurinud eesti keele struktuuri ja sõnavara omandamist. Varem on ta uurinud ka kakskeelsust ning keelekontakte Taani eestlaste kogukonna näitel. Maarika on osalenud mitme veebipõhise eesti keele kursuse ja õppematerjali väljatöötamises.
Maarika Teral
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
eesti keele võõrkeelena lektor
Jakobi 2-436
Katrin Leppik
Eesti keele osakond
Foneetika labor
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,6 k
Jakobi 2–409
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
täiendkoolituse projektijuht 0,4 k
Jakobi 2-409
Katrin Leppik on foneetika doktorant ning eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur. Oma doktoritöös keskendub ta teise keele omandamisele ja võõrkeele aktsendile. Ta uurib, kuidas hispaania emakeelega eesti keele õppijad tajuvad ja hääldavad eesti keele vokaale ja välteid. Lisaks oma doktoritööle aitab Katrin luua mobiilirakendust eesti keele häälduse treenimiseks. Samuti on ta aidanud kaasa eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse arendamisele ning osalenud üllatusküsimuste prosoodia ja infostruktuuri projektis.
Katrin Leppik
Eesti keele osakond
Foneetika labor
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,6 k
Jakobi 2–409
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
täiendkoolituse projektijuht 0,4 k
Jakobi 2-409
Anton Malmi
Eesti keele osakond
Foneetika labor
foneetika teadur
Jakobi 2-408
Anton Malmi on üldkeeleteaduse doktorant ja nooremteadur, kelle peamised uurimishuvid on akustiline ja artikulatoorne foneetika. Anton on oma uurimistöös keskendunud peamiselt koartikulatsiooni nähtustele ehk teda on huvitanud, kuidas kõnes häälikud üksteist mõjutavad. Oma doktoritöös uurib Anton üksikhäälikute akustilisi ja artikulatoorseid tunnuseid analüüsides, kuidas teist keelt omandatakse. Täpsemalt, kuidas vene kakskeelsed omandavad eesti keele palatalisatsiooni. Lisaks doktoritööle aitab Anton välja töötada eesti keele häälduse treenimise mobiilirakendust ja osaleb eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse kogumis- ja märgendustöös.
Adele Vaks
doktorant
Adele Vaks on üldkeeleteaduse doktorant, keda huvitavad esmajoones kakskeelsuse ja keel(t)e omandamise teemad. Doktoritöös uurib ta seda, kuidas omandavad oma keeli eesti-norra kakskeelsed lapsed ning millist mõju avaldavad laste keelekasutusele keelesisend ja keelte vastasmõju. Lisaks osaleb ta Virve Vihmani ja Marika Padriku juhitud projektis, mille eesmärk on luua kakskeelsete laste keeleliste oskuste hindamisvahendid, mis sobivad kasutamiseks just Eestis.
Agu Bleive
doktorant
Agu Bleive on doktorant alates 2020. aastast. Teda huvitavad teise keele omandamine ja keeletüpoloogia. Oma doktoritöös uurib ta hiina emakeelega õppurite eesti keele omandamist. Varem on ta praktiliselt eesti keelt võõrkeelena õpetanud, näiteks Hiinas Pekingi Rahvusvaheliste Õpingute Ülikoolis (2019-2020) ning Saksamaal Göttingeni Ülikoolis (2016-2018) ja Greifswaldi Ülikoolis (2014-2015).
Katrin Mikk
doktorant
Katrin Mikk on üldkeeleteaduse doktorant, kes uurib keeleõppevõtete mõju eesti keele kui teise keele omandamisele.
