Skip to main content

Teise keele omandamine ja õpetamine

Teise keele omandamise ja õpetamise uurimissuunal vaadeldakse teise keele omandamise seaduspärasusi ning uuritakse keele õpetamise ja sotsiolingvistiliste tegurite mõju keele omandamisele. Fookus on eesti keele uurimisel – vaadeldakse seda, kuidas eri emakeeltega õppijad eesti keelt omandavad ja kuidas keeleoskus aja jooksul areneb. Tähelepanu pööratakse ka hoiakute, motivatsiooni ja keelepoliitiliste regulatsioonide koosmõjule keeleoskuse arenemisele. Samuti arendatakse välja õppemeetodeid, mis aitaksid eesti keele õppijal kõige paremini keelt selgeks saada, ning uuritakse eesti keele e-õpet.

Suunaga seotud inimesed

Birute Klaas-Lang
osakonna juhataja, eesti keele (võõrkeelena) professor
nõukogu liige
737 5225
506 9749 (5225)
Birute Klaas-Lang on eesti keele võõrkeelena professor 1999. aastast. Ta on töötanud ka Helsingi Ülikoolis: eesti keele lektorina 1991-1995 ja eesti keele külalisprofessorina 2012-2016. Tema peamised uurimissuunad on teadlasetee alguses olnud seotud balti ja läänemeresoome keelte tüpoloogiaga, täpsemalt eesti ja leedu keele süntaksiga. Hilisemad uurimissuunad on seotud keelepoliitikaga, keele ja ühiskonna seoste, aga ka eesti keele õpetamise ja omandamisega. Ta on juhtinud mitmeid rahvusvahelisi ja Eesti projekte ja töörühmi, mis on uurinud ja arendanud muuhulgas eesti keele võõrkeelena ja teise keelena õpetamist. Birute Klaas-Lang juhib Eesti keelenõukogu ja Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe nõukogu tööd.
Birute Klaas-Lang
osakonna juhataja, eesti keele (võõrkeelena) professor
nõukogu liige
737 5225
506 9749 (5225)
Raili Pool
eesti keele võõrkeelena kaasprofessor
737 5307
Raili Pool on eesti keele võõrkeelena kaasprofessor, kelle uurimisvaldkonnaks on eesti keele kui teise keele omandamine. Tema teadustöö fookuses on eesti keele struktuuri, eriti süntaksi omandamise küsimused, kuid ta on uurinud ka eesti keele õppija ja emakeelekõneleja suulist suhtlust. Huvitub ka kontrastiivsest grammatikast ja õppesõnastikest ning on koostanud verbirektsioonisõnastiku eesti keele õppijatele. Koostöös EKIga uurib eesti keele õppijate grammatikapädevust eri keeleoskustasemetel ning koostab grammatikapädevuse kirjeldusi.
Raili Pool
eesti keele võõrkeelena kaasprofessor
737 5307
Mare Kitsnik
eesti keele võõrkeelena didaktika kaasprofessor
Mare Kitsnik on lingvist ja psühholoog. Ta töötab eesti keele kui teise keele didaktika kaasprofessorina. Mare peamised teaduslikud huvid on eesti keele kui teise keele omandamise loomulikud arengurajad ning keeleõppevõtete mõju keeleoskuse arengule ja õpimotivatsioonile. Marel on väga suur kogemus õppemetoodika ja õppematerjalide arendamises. Ta on rohkem kui kümne süsteemse ja tänapäevase eesti keele kui teise keele õppekomplekti autor või kaasautor (Avatud uksed, Complete Estonian, Sõnajalaõis, Naljaga pooleks jm). Viimasel ajal arendab ta innovatiivset mängustatud aktiivõppemetoodikat: loob õppematerjale ja koolitusprogramme ning uurib nende mõju.
Mare Kitsnik
eesti keele võõrkeelena didaktika kaasprofessor
Maarika Teral
eesti keele võõrkeelena lektor
Maarika Teral on eesti keele võõrkeelena lektor. Tema uurimisvaldkonnaks on eesti keele kui teise keele omandamine. Ta on peamiselt tegelenud eesti keele arvutipõhise õppe küsimustega ning uurinud eesti keele struktuuri ja sõnavara omandamist. Varem on tegelenud ka kakskeelsuse ning keelekontaktide uurimisega Taani eestlaste kogukonna näitel. Maarika Teral on osalenud mitmete veebipõhiste eesti keele kursuste ja õppematerjalide väljatöötamises.
Maarika Teral
eesti keele võõrkeelena lektor
Katrin Leppik
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,7 k
Katrin Leppik on foneetika doktorant ning eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur. Oma doktoritöös tegeleb ta teise keele omandamise ja võõrkeele aktsendi uurimisega. Ta uurib, kuidas hispaania emakeelega eesti keele õppijad tajuvad ja hääldavad eesti keele vokaale ja välteid. Lisaks oma doktoritööle aitab Katrin luua mobiilirakendust eesti keele häälduse treenimiseks. Samuti on ta aidanud kaasa eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse arendamisele ning osalenud üllatusküsimuste prosoodia ja infostruktuuri projektis.
Katrin Leppik
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,7 k
Anton Malmi
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur
Anton on doktorant ja üldkeeleteaduse nooremteadur, kelle peamisteks uurimishuvideks on akustiline ja artikulatoorne foneetika. Anton on oma uurimistöös keskendunud peamiselt koartikulatsiooni nähtustele, ehk teda on huvitanud see, kuidas kõnes häälikud teineteist mõjutavad. Oma doktoritöös uurib Anton üksikhäälikute akustilisi ja artikulatoorseid tunnuseid analüüsides seda, kuidas teist keelt omandatakse. Täpsemalt, kuidas vene kakskeelsed omandavad eesti keele palatalisatsiooni. Lisaks doktoritööle aitab Anton välja töötada eesti keele häälduse treenimise mobiilirakendust ja osaleb Eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse kogumise ja märgendustöös.
Anton Malmi
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur
Adele Vaks
doktorant
Adele Vaks on üldkeeleteaduse doktorant, keda huvitavad esmajoones kakskeelsuse ja keel(t)e omandamise teemad. Doktoritöös uurib ta seda, kuidas oma keeli omandavad eesti-norra kakskeelsed lapsed ning millist mõju avaldavad laste keelekasutusele keelesisend ja keelte vastasmõju. Lisaks osaleb ta Virve-Anneli Vihmani ja Marika Padriku juhitud projektis, mille eesmärgiks on luua kakskeelsete laste keeleliste oskuste hindamisvahendid, mis sobivad kasutamiseks just Eestis.
Adele Vaks
doktorant
Katrin Mikk
doktorant
Katrin Mikk on üldkeeleteaduse doktorant, kes uurib keeleõppevõtete mõju eesti keele kui teise keele omandamisele.
Katrin Mikk
doktorant
Agu Bleive
doktorant
Agu Bleive on Tartu Ülikooli doktorant alates 2020. aastast. Teda huvitab teise keele omandamine ja keeletüpoloogia. Oma doktoritöös uurib ta hiina emakeelega õppurite eesti keele omandamist. Varasemalt on ta eesti keele õpetamisega võõrkeelena tegelenud praktikas, õpetades eesti keelt Hiinas, Pekingi Rahvusvaheliste Õpingute Ülikoolis (2019-2020) ning Saksamaal, Göttingeni Ülikoolis (2016-2018) ja Greifswaldi Ülikoolis (2014-2015).
Agu Bleive
doktorant
#teadus

Tekstiuurimine

Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990. aastatel.

Jaga
10.12.2021
#teadus

Keeletüpoloogia

Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimate sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal.

Jaga
28.11.2021