Semantika ja pragmaatika uurimissuunal keskendutakse sõnade tähendustele ning nende kasutamisele suhtluses ja seotusele grammatikaga. Vaadeldakse eri sõnagruppide tähendust ja kasutust ning tähendusvaldkondade seaduspärasid. Näiteks uuritakse ruumi, liikumis- ja ajaväljendeid, viitamisvahendeid ning viisakuse väljendamist. Uuemad uurimissuunad on seotud nt koroonapiirangute edastamisega ja keelelise teadlikkusega. Võrdlevalt on uuritud keeleliste viitevahendite nagu demonstratiivpronoomenite ja adverbide (näiteks "see" ja "siin") ja nimisõnafraaside (näiteks "väike poiss") kasutamist eesti, soome, vene ja võro keeles, samuti ka viisakuse väljendumist paljudes keeltes. Lähtutakse eelkõige kasutuspõhistest meetoditest, nagu näiteks funktsionaalsed ja kognitiivsed suunad ja suhtluslingvistika.