Skip to main content

Semantika ja pragmaatika

Semantika ja pragmaatika uurimissuunal keskendutakse sõnade tähendustele ning nende kasutamisele suhtluses ja seotusele grammatikaga. Vaadeldakse eri sõnagruppide tähendus ja kasutust ning tähendusvaldkondade seaduspärasid. Näiteks uuritakse ruumi, liikumis- ja ajaväljendeid, viitamisvahendeid ning viisakuse väljendamist. Uuemad uurimissuunad on seotud nt koroonapiirangute edastamisega ja keelelise teadlikkusega. Võrdlevalt on uuritud keeleliste viitevahendite nagu demonstratiivpronoomenite ja adverbide (näiteks see ja siin) ja nimisõnafraaside (näiteks väike poiss) kasutamist eesti, soome, vene ja võro keeles, samuti ka viisakuse väljendumist paljudes keeltes. Lähtutakse eelkõige kasutuspõhistest meetoditest, nagu näiteks funktsionaalsed ja kognitiivsed suunad ja suhtluslingvistika.

Suunaga seotud inimesed

Renate Pajusalu
osakonna juhataja, üldkeeleteaduse professor
Renate Pajusalu on üldkeeleteaduse professor aastast 2007. Oma teadustöös on ta põhiliselt tegelenud semantika ja pragmaatikaga, olles uurinud nii suhtluse seaduspärasid kui sõnade tähendusi, mõlemat ka emakeele ja teise keele omandamise kontektsis. Samuti on uurinud keelelise viisakusega seonduvat.Tema uurimistöö põhifookuseks on olnud viitamise seaduspärad ja sellega seoses nimisõnafraasi ja asesõnade kasutus eesti keeles, aga ka vene ja soome keeles. Juhib referentsiaalsete praktikate töörühma, mis osaleb ka Eesti uuringute tippkeskuse töös. Huvitub ka eesti-soome kontrastiivsest grammatikast ja pragmaatikast ning on koostanud eesti keele õpiku soome keele baasil. On tegelenud lingvistikaolümpiaadi korraldamisega alates 2003. aastast.
Renate Pajusalu
osakonna juhataja, üldkeeleteaduse professor
Ilona Tragel
üldkeeleteaduse kaasprofessor
526 4065 (3356)
Ilona Tragel töötab Tartu Ülikoolis alates 2001. aastast, praegu üldkeeleteaduse kaasprofessorina. On töötanud ka teadurina, keelekeskuse juhatajana, doktorikooli juhatajana. 2014-2018 töötas Pekingi välisõpingute ülikoolis Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminiteeriumi lähetatud eesti keele lektorina. Doktoriväitekirja eesti keele tuumverbidest kaitses 2003. aastal Tartu Ülikoolis. Tema keeleteaduslik taust on kognitiivne lingvistika, uurimishuvid on seotud verbisemantika ja polüseemia, viimasel ajal ka akadeemiliste tekstide ja koroonakeelega.
Ilona Tragel
üldkeeleteaduse kaasprofessor
526 4065 (3356)
Ann Veismann
eesti ja üldkeeleteaduse lektor
Ann Veismann on eesti keele ja üldkeeleteaduse lektor. Tema taust uurijana on kognitiivne ja funktsionaalne keeleteadus, täpsemateks huvideks grammatiliste sõnade (kaassõnad, abimäärsõnad) tähendus ja kasutus, samuti laiemalt grammatika ja semantika seosed. Veel on ta uurinud eesti keele aja- ja ruumiväljendeid, kasutades mõistemetafooride teooriat, ruumiväljendite uurimuse taustaks on olnud ruumis orienteerumise taustsüsteemid ja nende väljendus eri keeltes. Lisaks kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele korpusuuringutele on ta huvitatud ka katseliste meetodite rakendamisest keeleteaduses.
Ann Veismann
eesti ja üldkeeleteaduse lektor
Heili Orav
üldkeeleteaduse teadur 0,1 k
keeletehnoloogia lektor 0,9 k
737 6143
Heili Orav on üldkeeleteaduse teadur, kelle eriala kaldub tugevalt arvutilingvistika ja keeletehnoloogia poole. Peamine uurimissuund on leksikaalne semantika. Praegu juhib Eesti Wordneti projekti (https://cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/index.php?lang=et), mille peamine eesmärk on suuremahuline semantiliste seostega mõistete andmebaas.
Heili Orav
üldkeeleteaduse teadur 0,1 k
keeletehnoloogia lektor 0,9 k
737 6143
Piia Taremaa
üldkeeleteaduse teadur
Piia Taremaa on üldkeeleteaduse teadur, kes kaitses oma doktoritöö TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 2017. aastal. Tema keeleteaduslik taust on kognitiivses lingvistikas, uurimishuvid on seotud semantika, morfosüntaksi ja konstruktsioonilise varieerumisega, samuti referentsiga. Lähemalt on ta uurinud eesti keeles ruumi ja liikumise väljendamist, samuti viitamisvahendeid ning vähemal määral akadeemilist kirjutamist ning spontaanse kõne tajumist. Oma uurimustes on ta kasutanud korpuslingvistilisi ja katselisi lähenemisi, rakendades nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset analüüsi.
Piia Taremaa
üldkeeleteaduse teadur
Maria Reile
eksperimentaalpragmaatika teadur
Maria Reile on eksperimentaalpragmaatika teadur, kelle uurimishuvid on seotud semantika, pragmaatika ja referentsiga. Tema põhihuviks on demonstratiivid ehk näitavad asesõnad, nagu see ja too. Eelkõige huvitab teda demontratiivpronoomenite ja –adverbide, nagu see ja seal, ning nende omavaheliste kombinatsioonide kasutamise empiiriline uurimine. Maria 2019. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö käsitleski eesti keele demonstratiivide kasutamist ruumis viitamisel. Lisaks demonstratiividele huvitavad Mariat ka skalaarsed implikatuurid ja skaalasõnad. Oma töös tugineb Maria eelkõige kognitiivse lingvistika põhimõtetele ning oma uuringutes kasutab ta nii eksperimentaalseid kui korpuslingvistilisi meetodeid ning kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemisviisi.
Maria Reile
eksperimentaalpragmaatika teadur
Mariann Proos
projektijuht 0,5 k
semantika teadur 0,5 k
Mariann Proos on semantika teadur, keda huvitab see, kuidas keel töötab ning kuidas on omavahel seotud keel, meel ja meid ümbritsev keskkond. Mariann on uurinud eestikeelsete tajuverbide polüseemiat nii katselise kui ka korpuspõhiste meetoditega ning 2021. aasta märtsis kaitses ta ka selleteemalise doktoritöö “Meaning and usage of Estonian experience perception verbs”. Praegu juhib Mariann koos Mari Aigroga Tartu Ülikoolis projekti, mille eesmärk on koguda abstraktsushinnangud 40 000 eesti keele sõnale. Oma doktoriõpingute ajal töötas Mariann aasta Hollandis, Radboudi ülikoolis, olles sealse uurimisrühma “Meaning, Culture, and Cognition” liige.
Mariann Proos
projektijuht 0,5 k
semantika teadur 0,5 k
Helen Hint
akadeemilise väljendusoskuse teadur
737 6022
Helen Hint on akadeemilise väljendusoskuse teadur, kes uurib akadeemiliste tekstide lingvistilisi ja retoorilisi tunnuseid. Täpsemalt keskendub ta eesti akadeemiliste tekstide traditsiooni kaardistamisele, võrreldes seda ka teiste keelte traditsioonidega. Ta tegeleb ka akadeemiliste tekstide kirjutamise õpetamisega. Helen Hint kuulub referentsiaalsete praktikate töörühma, kus ta uurib referentsiaalseid vahendeid ja nende kasutusmustreid. Oma doktoritöös keskendus Helen Hint eesti keele anafooriliste referentsiaalsete vahendite (nt asesõnad, määratlejaga fraasid) valikut mõjutavatele teguritele ning süstematiseeris eesti keele referentsiaalsed vahendid vormispetsiifilise mitmetegurilise lähenemise alusel. Lisaks sellele on ta tegelenud gümnaasiumiõpilaste suhtluspädevuse uurimise ja arendamisega ning on protsessikeskse kirjutamise entusiast. Helen Hint on populaarteadusliku ajakirja Oma Keel toimetaja.
Helen Hint
akadeemilise väljendusoskuse teadur
737 6022
Carl Eric Simmul
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,7 k
Carl Eric Simmul on eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant ja nooremteadur. Doktoritöös uurib ta des-, mata- ja maks-tarindi struktuurilisi, semantilisi ja informatsioonilisi tunnuseid. Töörühma liikmena uurib ta seda, kuidas avaldub eesti keele registrites (inter)subjektiivsus. Teda huvitavad mitmesugused probleemid, mis seostuvad morfosüntaksi, semantika, infostruktuuri, pragmaatika, taju, arusaamise ja õppimisega.
Carl Eric Simmul
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,7 k
Kairit Tomson
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,5 k
Kairit Tomson on üldkeeleteaduse doktorant, kes tegeleb oma doktoritöös kausatiivsuse uurimisega. Ühelt poolt uurib ta seda, kuidas on eesti keeles kujunenud analüütilised põhjustamiskonstruktsioonid verbidega panema, ajama ja laskma, kirjeldades nende verbide grammatiseerumist leksikaalsete ja grammatiliste kasutuste kaudu. Teisalt aga, milliseid põhjuslikkuse väljendusvahendeid eesti keeles üldse kasutatakse. Oma küsimustele vastuste saamiseks kasutab ta nii korpuslingvistilisi kui eksperimentaalseid meetodeid. Lisaks huvitab Kairitit keele muutumine ja varieerumine, kognitiivne keeleteadus, grammatiseerumine, polüseemia ja kausatiivsus.
Kairit Tomson
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,5 k
Iuliia Zubova
udmurdi keele nooremteadur
Iuliia Zubova on udmurdi keele nooremteadur. Ta on Gerson Klumpp’i projekti "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika" tiimi liige. Tema taust on teoreetiline lingvistika ja ta vaatleb soome-ugri keelte grammatilisi tunnuseid tüpoloogilisest perspektiivist. Ta uurib fookus- ja diskursuspartiklite ja seotud fenomenide semantikat ja süntaksi udmurdi keeles. Iuliia on osalenud besermani udmurdi grammatika ja sõnavara kirjelduse projektis alates aastast 2013. Ta on võtnud osa umbes 10 väljasõidust Põhja-Udmurtiasse. Oma töös kasutab ta küsitluskavameetodit, korpusanalüüsi ja lingvistilisi eksperimente.
Iuliia Zubova
udmurdi keele nooremteadur
Johanna Kiik
doktorant
Johanna Kiik on üldkeeleteaduse doktorant. Tema teaduslikud huvid on võõrmaterjali kohanemine eesti keeles, morfoloogiline produktiivsus, keelemuutused ning grammatika ja semantika vahelised seosed. Ta töötab peamiselt keelekorpustega, kuid on teinud ka katseid. Teda huvitab ka loomuliku keele automaatne töötlus. Oma doktoritöös uurib ta kreeka ja ladina päritolu morfeemide kohanemist ja kasutust eesti keeles. Veel on ta uurinud eesti ja ungari mõistemetafoore.
Johanna Kiik
doktorant
Aimi Pikksaar
doktorant
Aimi Pikksaar on üldkeeleteaduse doktorant ning oma doktoritöös uurib ta omadussõnade polüseemiat, kasutades selleks erinevaid andmete kogumise ja analüüsimise meetodeid – introspektsiooni, katseid ja korpusanalüüsi. Aimi põhiline huvivaldkond on leksikaalne semantika. Peamiselt kasutab ta semantikale kognitiivse keeleteaduse lähenemist, kuid toetub ka strukturalistliku paradigma ideedele, mis on olnud näiteks aluseks vektorsemantikale, mida samuti oma uurimistöös rakendab.
Aimi Pikksaar
doktorant
Lydia Risberg
doktorant
Lydia Risberg on eesti keeleteaduse eriala doktorant, kelle peamine uurimisvaldkond on sõnade tähendused. Doktoritöös uurib ta sõnatähenduste muutumist ajas ning püüab leida tasakaalu deskriptiivse ja preskriptiivse keelekirjelduse vahel. Õpingute kõrvalt töötab ta Eesti Keele Instituudis nooremteadurina ja täiustab EKI ühendsõnastikku.
Lydia Risberg
doktorant
#teadus

Tekstiuurimine

Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990. aastatel.

Jaga
10.12.2021
#teadus

Keeletüpoloogia

Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimate sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal.

Jaga
28.11.2021