Semantika ja pragmaatika
Semantika ja pragmaatika uurimissuunal keskendutakse sõnade tähendustele ning nende kasutamisele suhtluses ja seotusele grammatikaga. Vaadeldakse eri sõnagruppide tähendust ja kasutust ning tähendusvaldkondade seaduspärasid. Näiteks uuritakse ruumi, liikumis- ja ajaväljendeid, viitamisvahendeid ning viisakuse väljendamist. Uuemad uurimissuunad on seotud nt koroonapiirangute edastamisega ja keelelise teadlikkusega. Võrdlevalt on uuritud keeleliste viitevahendite nagu demonstratiivpronoomenite ja adverbide (näiteks "see" ja "siin") ja nimisõnafraaside (näiteks "väike poiss") kasutamist eesti, soome, vene ja võro keeles, samuti ka viisakuse väljendumist paljudes keeltes. Lähtutakse eelkõige kasutuspõhistest meetoditest, nagu näiteks funktsionaalsed ja kognitiivsed suunad ja suhtluslingvistika.
Suunaga seotud inimesed
Renate Pajusalu
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
osakonna juhataja, üldkeeleteaduse professor
Jakobi 2-403
Renate Pajusalu on üldkeeleteaduse professor 2007. aastast. Oma teadustöös on ta põhiliselt tegelenud semantika ja pragmaatikaga, olles uurinud suhtluse seaduspärasid ja sõnade tähendusi, mõlemat nii emakeele kui ka teise keele omandamise kontektsis. Samuti on ta uurinud keelelise viisakusega seonduvat. Renate uurimistöö põhifookus on olnud viitamise seaduspärad ja sellega seoses nimisõnafraasi ja asesõnade kasutus eesti keeles, aga ka vene ja soome keeles. Ta juhib referentsiaalsete praktikate töörühma, mis osaleb ka Eesti uuringute tippkeskuse töös. Renate huvitub eesti-soome kontrastiivsest grammatikast ja pragmaatikast ning on koostanud eesti keele õpiku soome keele baasil. Lingvistikaolümpiaadi on ta korraldanud alates 2003. aastast.
Renate Pajusalu
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
osakonna juhataja, üldkeeleteaduse professor
Jakobi 2-403
Ilona Tragel
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor
Jakobi 2-442
526 4065 (3356)
Ilona Tragel on üldkeeleteaduse kaasprofessor, kes töötab Tartu Ülikoolis alates 2001. aastast. Ta on töötanud ka teadurina, keelekeskuse juhatajana ja doktorikooli juhatajana. 2014.-2018. aastal töötas Ilona Pekingi välisõpingute ülikoolis Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminiteeriumi lähetatud eesti keele lektorina. Doktoriväitekirja eesti keele tuumverbidest kaitses ta 2003. aastal Tartu Ülikoolis. Ilona keeleteaduslik taust on kognitiivne lingvistika, uurimishuvid on seotud verbisemantika ja polüseemia, viimasel ajal ka akadeemiliste tekstide ja koroonakeelega.
Ilona Tragel
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor
Jakobi 2-442
526 4065 (3356)
Ann Veismann
eesti ja üldkeeleteaduse lektor
Ann Veismann on eesti keele ja üldkeeleteaduse lektor. Tema taust uurijana on kognitiivne ja funktsionaalne keeleteadus, täpsemad huvid on grammatiliste sõnade (kaassõnad, abimäärsõnad) tähendus ja kasutus, samuti laiemalt grammatika ja semantika seosed. Veel on ta uurinud eesti keele aja- ja ruumiväljendeid, kasutades mõistemetafooride teooriat, ruumiväljendite uurimuse taustaks on olnud ruumis orienteerumise taustsüsteemid ja nende väljendus eri keeltes. Lisaks kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele korpusuuringutele on Ann huvitatud ka katseliste meetodite rakendamisest keeleteaduses.
Heili Orav
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
üldkeeleteaduse teadur (tööleping peatatud) 0,1 k
Arvutiteaduse instituut
Keeletehnoloogia õppetool
keeletehnoloogia lektor
r 3059
+372 737 6143
Heili Orav on üldkeeleteaduse teadur, kelle eriala kaldub tugevalt arvutilingvistika ja keeletehnoloogia poole. Peamine uurimissuund on leksikaalne semantika. Praegu juhib ta Eesti Wordneti projekti (https://cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/index.php?lang=et), mille peamine eesmärk on suuremahuline semantiliste seostega mõistete andmebaas.
Heili Orav
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
üldkeeleteaduse teadur (tööleping peatatud) 0,1 k
Arvutiteaduse instituut
Keeletehnoloogia õppetool
keeletehnoloogia lektor
r 3059
+372 737 6143
Piia Taremaa
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
üldkeeleteaduse teadur
Jakobi 2-446
Piia Taremaa on üldkeeleteaduse teadur, kes kaitses oma doktoritöö eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 2017. aastal. Tema keeleteaduslik taust on kognitiivses lingvistikas, uurimishuvid on seotud semantika, morfosüntaksi ja konstruktsioonilise varieerumisega, samuti referentsiga. Lähemalt on ta uurinud eesti keeles ruumi ja liikumise väljendamist, samuti viitamisvahendeid, vähemal määral akadeemilist kirjutamist ning spontaanse kõne tajumist. Oma uurimustes on ta kasutanud korpuslingvistilisi ja katselisi lähenemisi, rakendades nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset analüüsi.
Piia Taremaa
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
üldkeeleteaduse teadur
Jakobi 2-446
Maria Reile
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
eksperimentaalpragmaatika teadur
Jakobi 2-446
Maria Reile on eksperimentaalpragmaatika teadur, kelle uurimishuvid on seotud semantika, pragmaatika ja referentsiga. Tema põhihuvi on demonstratiivid ehk näitavad asesõnad, nagu "see" ja "too". Eelkõige huvitab teda demontratiivpronoomenite ja –adverbide, nagu "see" ja "seal", ning nende omavaheliste kombinatsioonide kasutamise empiiriline uurimine. Maria 2019. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö käsitleski eesti keele demonstratiivide kasutamist ruumis viitamisel. Lisaks demonstratiividele huvitavad Mariat ka skalaarsed implikatuurid ja skaalasõnad. Oma töös tugineb Maria eelkõige kognitiivse lingvistika põhimõtetele ning oma uuringutes kasutab ta nii eksperimentaalseid kui ka korpuslingvistilisi meetodeid ning kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemisviisi.
Maria Reile
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
eksperimentaalpragmaatika teadur
Jakobi 2-446
Helen Hint
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
väljendusoskuse lektor, eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe programmijuht
Jakobi 2-429
+372 5559 0644
+372 5559 0644
Helen Hint on akadeemilise väljendusoskuse teadur, kes uurib akadeemiliste tekstide lingvistilisi ja retoorilisi tunnuseid. Täpsemalt keskendub ta eesti akadeemiliste tekstide traditsiooni kaardistamisele, võrreldes seda ka teiste keelte traditsioonidega. Ta õpetab ka akadeemiliste tekstide kirjutamist. Helen kuulub referentsiaalsete praktikate töörühma, kus ta uurib referentsiaalseid vahendeid ja nende kasutusmustreid. Oma doktoritöös keskendus Helen eesti keele anafooriliste referentsiaalsete vahendite (nt asesõnad, määratlejaga fraasid) valikut mõjutavatele teguritele ning süstematiseeris eesti keele referentsiaalsed vahendid vormispetsiifilise mitmetegurilise lähenemise alusel. Lisaks sellele on ta uurinud ja arendanud gümnaasiumiõpilaste suhtluspädevust ning on protsessikeskse kirjutamise entusiast. Helen on ka populaarteadusliku ajakirja Oma Keel toimetaja.
Helen Hint
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
väljendusoskuse lektor, eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe programmijuht
Jakobi 2-429
Carl Eric Simmul
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,9 k
Jakobi 2-431
Carl Eric Simmul on eesti keele doktorant ja nooremteadur. Doktoritöös uurib ta "des-", "mata-" ja "maks-"tarindi struktuurilisi, semantilisi ja informatsioonilisi tunnuseid. Töörühma liikmena uurib ta seda, kuidas avaldub eesti keele registrites (inter)subjektiivsus. Carl Ericut huvitavad mitmesugused probleemid, mis seostuvad morfosüntaksi, semantika, infostruktuuri, pragmaatika, taju, arusaamise ja õppimisega.
Carl Eric Simmul
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,9 k
Jakobi 2-431
Iuliia Zubova
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
fennougristika nooremteadur
Jakobi 2-418
Iuliia Zubova on udmurdi keele nooremteadur. Ta on Gerson Klumppi projekti "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika" meeskonna liige. Tema taust on teoreetiline lingvistika ja ta vaatleb soome-ugri keelte grammatilisi tunnuseid tüpoloogilisest perspektiivist. Iuliia uurib fookus- ja diskursusepartiklite ja seotud fenomenide semantikat ja süntaksit udmurdi keeles. 2013. aastast on Iuliia osalenud besermani udmurdi grammatika ja sõnavara kirjelduse projektis. Ta on osa võtnud umbes kümnest Põhja-Udmurtia välitööst. Oma töös kasutab ta küsitluskavameetodit, korpusanalüüsi ja lingvistilisi eksperimente.
Iuliia Zubova
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
fennougristika nooremteadur
Jakobi 2-418
Lydia Risberg
doktorant
Lydia Risberg on eesti keele doktorant, kelle peamine uurimisvaldkond on sõnade tähendused. Doktoritöös uurib ta sõnatähenduste muutumist ajas ning püüab leida tasakaalu deskriptiivse ja preskriptiivse keelekirjelduse vahel. Õpingute kõrvalt töötab ta Eesti Keele Instituudis nooremteadur-keelekorraldajana ja täiustab Eesti Keele Instituudi ühendsõnastikku.
Kairit Tomson
doktorant
Kairit Tomson on üldkeeleteaduse doktorant, kes käsitleb oma doktoritöös kausatiivsust. Ühelt poolt uurib ta seda, kuidas on eesti keeles kujunenud analüütilised põhjustamiskonstruktsioonid verbidega "panema", "ajama" ja "laskma", kirjeldades nende verbide grammatiseerumist leksikaalsete ja grammatiliste kasutuste kaudu. Teisalt aga, milliseid põhjuslikkuse väljendusvahendeid eesti keeles üldse kasutatakse. Oma küsimustele vastuste saamiseks kasutab ta nii korpuslingvistilisi kui ka eksperimentaalseid meetodeid.
Lisaks huvitavad Kairitit keele muutumine ja varieerumine, kognitiivne keeleteadus, grammatiseerumine, polüseemia ja kausatiivsus.
Johanna Kiik
doktorant
Johanna Kiik on üldkeeleteaduse doktorant. Tema teaduslikud huvid on võõrmaterjali kohanemine eesti keeles, morfoloogiline produktiivsus, keelemuutused ning grammatika ja semantika vahelised seosed. Ta töötab peamiselt keelekorpustega, kuid on teinud ka katseid. Teda huvitab ka loomuliku keele automaatne töötlus. Oma doktoritöös uurib ta kreeka ja ladina päritolu morfeemide kohanemist ja kasutust eesti keeles. Veel on ta uurinud eesti ja ungari mõistemetafoore.
Aimi Pikksaar
doktorant
Aimi Pikksaar on üldkeeleteaduse doktorant. Oma doktoritöös uurib ta omadussõnade polüseemiat, kasutades selleks eri andmekogumise ja -analüüsimise meetodeid: introspektsiooni, katseid ja korpusanalüüsi. Aimi põhiline huvivaldkond on leksikaalne semantika. Peamiselt kasutab ta semantika puhul kognitiivse keeleteaduse lähenemist. Ta toetub ka strukturalistliku paradigma ideedele, mis on olnud näiteks aluseks ka tema uurimistöös rakendatavale vektorsemantikale.