Paljud uurali keeled on vähemuskeeled, mis muudab nende uurimise ja talletamise ülimalt oluliseks. Oma sugulaskeelte hoidmine ja dokumenteerimine ongi meie instituudi üks oluline tegevussuund. Uurimise käigus kogutakse ja dokumenteeritakse hulgaliselt keelematerjali, mille põhjal saab uurida keelt ka siis, kui selle kõnelejaid enam ei ole, nagu nt kamassi keele puhul. Uuritavate keelte hulka kuuluvad Pite ja inarisaami, ersa, komi, udmurdi, sölkupi ja kamassi, lisaks on eraldi tähelepanu all lähisugukeeled (vt läänemeresoome keelte uurimissuunda). Neid keeli uuritakse eesti ja üldkeeleteaduse instituudis mitmest eri tahust, häälikutest tekstini, sõnavarast morfosüntaksini. Uurijad kirjutavad deskriptiivsed grammatikad, täiendavad olemasolevaid kirjeldusi uute uurimistulemuste varalt ning otsivad selgitusi sünkroonilistele ja diakroonilistele mõistatustele. Suurt rolli mängivad uurimustes keelekontaktid uurali keelte naaberkeeltega Euroopas, Venemaal ja Siberis. Sugulaskeelte uurimine on kasulik ka eesti keele uurimise seisukohalt.