Skip to main content

Uurali keeled

Paljud uurali  keeled on vähemuskeeled, mis muudab nende uurimise ja talletamise ülimalt oluliseks. Oma sugulaskeelte hoidmine ja dokumenteerimine ongi meie instituudi üks oluline tegevussuund. Uurimise käigus kogutakse ja dokumenteeritakse hulgaliselt keelematerjali, mille põhjal saab uurida keelt ka siis, kui selle kõnelejaid enam ei ole, nagu nt kamassi keele puhul. Uuritavate keelte hulka kuuluvad pite- ja inarisaami, ersa, komi, udmurdi, sölkupi ja kamassi, lisaks on eraldi tähelepanu all lähisugukeeled (vt läänemeresoome keelte uurimissuunda). Neid keeli uuritakse eesti ja üldkeeleteaduse instituudis mitmest eri tahust, häälikutest tekstini, sõnavarast morfosüntaksini. Uurijad kirjutavad deskriptiivsed grammatikad, täiendavad olemasolevaid kirjeldusi uute uurimistulemuste varalt ning otsivad selgitusi sünkroonilistele ja diakroonilistele mõistatustele. Suurt rolli mängivad uurimustes keelekontaktid uurali keelte naaberkeeltega Euroopas, Venemaal ning Siberis. Sugulaskeelte uurimine on kasulik ka eesti keele uurimise seisukohalt.

Suunaga seotud inimesed

Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
526 7733 (6124)
Karl Pajusalu on eesti keele ajaloo ja murrete professor, Eesti teaduste akadeemia liige ja Läti teaduste akadeemia välisliige. Ta uurib eesti keele ja sugulaskeelte hääldust ja grammatikat ning nende muutumist, tegelnud on ka ajaloolise sotsiolingvistikaga. Kõige rohkem on ta uurinud lõuna-läänemeresoome keeli, eriti nende sõnaprosoodiat. On üks Tartu ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute keskuse asutajaid ja selle nõukogu liige. Praegu osaleb uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi koostamises, eesti etnilise ajaloo projektis (juhtides selle keeleteaduslikku osa), inarisaami prosoodia ja liivi pärandi uurimisprojektides; samuti võtab osa seto, mulgi ja Häädemeeste sõnaraamatute koostamisest.
Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
526 7733 (6124)
Gerson Stefan Klumpp
osakonna juhataja, soome-ugri keelte professor, eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppe programmijuht
737 6537
Gerson Klumpp on soome-ugri keelte professor. Tartu Ülikoolis alustas ta tööd 2011. aastal, enne seda oli ta Müncheni Ludwig-Maximilian Ülikoolis. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad permi ja samojeedi keeled, eriti väljasurnud kamassi keel. Eelkõige pakuvad talle huvi erinevad keelemuutused ning pragmaatika ja infostruktuuri mõju morfosüntakilistele struktuuridele, näiteks varieeruv sihitise markeerimine komi murretes. Lisaks meeldib Gersonile töötada vanema soome-ugri tekstikogumikutega ning uurida neid võrdlevalt tänapäevaste keeleandmetega. Lisaks juhib ta Tartu Ülikoolis väikeste uurali keelte diskursusepartiklite grammatika projekti.
Gerson Stefan Klumpp
osakonna juhataja, soome-ugri keelte professor, eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppe programmijuht
Elena Markus
läänemeresoome keelte kaasprofessor
Elena Markus on soome-ugri osakonna läänemeresoome keelte kaasprofessor. Tema uurimistöö on peamiselt seotud vadja ja isuri keelte dokumentatsiooni ja kirjeldusega ning see hõlmab erinevaid teemasid, sealhulgas foneetikat, morfofonoloogiat, morfoloogiat, keelekontakte ja konvergentsi. Ta on teinud mõlemas keeles ulatuslikke välitöid ning koostanud vadja ja isuri keele kohta hulgaliselt heli- ja videomaterjale, mis hoiustatud mitmetes keelearhiivides. Aastatel 2020-2025 on ta kaasatud projekti „Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika” prof. Gerson Klumppi juhtimisel, kus ta uurib diskursuspartikleid isuri ja vadja keeles.
Elena Markus
läänemeresoome keelte kaasprofessor
Fedor Rozhanskiy
soome-ugri keelte kaasprofessor
Fedor Rozhanskiy on soome-ugri osakonnas soome-ugri keelte kaasprofessor. 1980s and 1990s töötas ta põhiliselt lääne-aafrika keeltega (põhiliselt songai keelega) Aastast 2000 uurib ta soome-ugri keeli. Ta uurimistöö keskendub vadja ja isuri keele kirjeldamisele ja dokumenteerimisele, ning teatud teemadele ka muudes selle grupi keeltes (nt., mari ja komi keel). Ta uurimishuvide hulka kuuluvad morfofonoloogia, eksperimentaalne foneetika, morfoloogia, süntaks, intrageneetiline tüpoloogia, reduplikatsiooni teooria ja tüpoloogia, ideofoonid, keelekontakt, laenud, keele varieerumine, ohustatud keeled ja välitööd.
Fedor Rozhanskiy
soome-ugri keelte kaasprofessor
Miina Norvik
läänemeresoome keelte lektor (tööleping peatatud) 0,5 k, läänemeresoome keelte teadur
Miina Norvik on soome-ugri osakonna läänemeresoome keelte teadur. Oma teadustöös on ta peamiselt keskendunud liivi keele ja teiste lähedaste sugulaskeelte (nagu karjala, vepsa) grammatikanähtuste uurimisele. Ennekõike huvitavad teda vormi- ja lausetasandi nähtused (nt aja, muutuse, võrdluse väljendamine), mille uurimiseks on ta üldiselt kasutanud funktsionaal-tüpoloogilist lähenemist. 2018. aastast on ta tegelenud uurali keeltega ka laiemalt, arendades uurali keelte tüpoloogilist andmebaasi UraTyp. Ühtlasi on see andnud talle võimaluse teha rahvusvahelist koostööd ning osaleda erialaülestes uurimisrühmades (AGL ja BEDLAN). 2023. aasta märtsini töötab ta Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte osakonnas, kus viib läbi oma järeldoktorantuuri projekti „Läänemeresoome keelte struktuurijoonte püsivus ja muutuvus keelekontaktide valguses“. 2011. aastast on ta panustanud lingvistikaolümpiaadi korraldamisse, et tutvustada maailma keelelist rikkust ka kooliõpilastele.
Miina Norvik
läänemeresoome keelte lektor (tööleping peatatud) 0,5 k, läänemeresoome keelte teadur
Eva Saar
koordinaator 0,5 k
läänemeresoome keelte teadur 0,5 k
737 5422
Eva Saar on läänemeresoome keelte teadur TÜ soome-ugri osakonnas ja TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse koordinaator. Tema uurimistöö keskendub peamiselt Venemaal kõneldavatele läänemeresoome keeltele, aga ka lõunaeesti keelele. Uurimistöö fookuses on läänemeresoome keelte ajalugu, fonoloogia, morfoloogia ja morfosüntaks, aga ka isikunimed ja onomastika üldisemalt. Ta on teinud välitöid alates 1997. aastast nii Venemaal kõneldavate vadja, isuri, lüüdi, vepsa ja karjala keeleainese kogumiseks kui ka Eestis mulgi, seto ja võro keelealal. Alates 2018. aastast osaleb ta uurali keelte tüpoloogilist andmebaasi (UraTyp) koostamisel. Praegu juhib ta projekti "Vepsa omailm 21. sajandil" ja on TÜ, Eesti Keele Instituudi ja Seto instituudi koostöös koostatava seto sõnaraamatu töörühma juht.
Eva Saar
koordinaator 0,5 k
läänemeresoome keelte teadur 0,5 k
737 5422
Denys Teptiuk
mordva keelte teadur
Denys Teptiuk on mordva keelte teadur. Oma uurimistöös keskendub ta tüpoloogilisest ja funktsioonaalsest vaatenurgast kvotatiivsetele indeksitele ning vahendatud kõnele ja mõttele soome-ugri keeltes (soome, eesti, ungari, komi, udmurdi ja ersa) ja kaugemalgi (vene ja inglise keeles). Denys tunneb samuti suurt huvi episteemilise modaalsuse, evidentsiaalsuse, lingvistilise kaasatuse (ingl k engagement) ja sellega seotud valdkondade ning selle vastu, kuidas neid kategooriaid kasutatakse idapoolsetes soome-ugri keeltes, eriti kokkupuutel valitseva vene keelega. Tartu Ülikooli järeldoktorandina töötab Denys projektis, mis uurib diskursuse partikleid/markereid väiksemates uurali keeltes.
Denys Teptiuk
mordva keelte teadur
Nikolay Kuznetsov
soome-ugri keelte lektor 0,5 k
Nikolay Kuznetsov on soome-ugri keelte lektor. Ta õpetab komi keelt ja peab loenguid komi kultuurist. Samuti loeb ta koos kolleegidega sissejuhatavat kursust soome-ugri keelte ja eesti keele uurimisest ning fennougristikast. Nikolai teaduslikud huvialad on permi keeled, eriti komi keele morfoloogia ja morfosüntaks, aga ka komi folkloor ja kultuur laiemas mõttes. Doktoriväitekirja on ta kirjutanud komi keele kohakäänete semantikast kognitiivse lingvistika vaatevinklist.
Nikolay Kuznetsov
soome-ugri keelte lektor 0,5 k
Joshua Wilbur
digihumanitaaria külalislektor
Joshua Wilbur on digihumanitaaria külalislektor. Tal on doktorikraad üldkeeleteaduse erialal ning oma uurimistöös keskendub ta keelte dokumenteerimisele, morfofonoloogiale, süntaksile, korpuslingvistikale, leksikograafiale ja keeletehnoloogiale. Tema eriliseks uurimishuviks on Pite saami keel – Rootsis kõneldav uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mis on väljasuremise äärel.
Joshua Wilbur
digihumanitaaria külalislektor
Merit Niinemägi
saami keelte nooremteadur 0,15 k
Merit Niinemägi on uurali keelte doktorant ning saami keelte nooremteadur, kelle peamiseks uurimishuvideks on morfosüntaks ning keele varieerumine ja muutumine. Oma doktoritöös keskendub ta inarisaami keelele, mille näitel ta uurib ühe vähemuskeele ohustatuse ja taaselustamisega kaasnevaid keelemuutusi morfosüntaksti tasandil. Merit osaleb ka inarisaami prosoodia ja morfoloogia projektis.
Merit Niinemägi
saami keelte nooremteadur 0,15 k
Eda-Riin Tuuling
komi keelte nooremteadur 0,5 k
Eda-Riin Tuuling on uurali keelte doktorant ja komi keele nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta komi demonstratiivpronoomenite pragmaatilist kasutust ja vormilist varieeruvust. Nooremteadurina teeb ta kaasa Gerson Klumppi juhitud projektis "Uurali keelte diskursusepartiklite grammatika".
Eda-Riin Tuuling
komi keelte nooremteadur 0,5 k
Marili Tomingas
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Marili Tomingas on läänemeresoome keelte eriala doktorant ja liivi keele nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta liivi keele isikuliste asesõnade ja demonstratiivide kasutust suulises keeles, transkribeerides ise selle jaoks vajalikku korpust. Lisaks osaleb ta projektis „Uurali keelte diskursusepartiklite grammatika“, kus ta uurib täpsemalt liivi keele diskursusepartikleid. Tema teaduslikeks huvialadeks on soome-ugri keeled, süntaks, morfoloogia, tähendus ja keelekasutus ning suuline keel. Ta on õpetanud ka Tartu Ülikoolis soome keelt algajatele.
Marili Tomingas
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Iuliia Zubova
udmurdi keele nooremteadur
Iuliia Zubova on udmurdi keele nooremteadur. Ta on Gerson Klumpp’i projekti "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika" tiimi liige. Tema taust on teoreetiline lingvistika ja ta vaatleb soome-ugri keelte grammatilisi tunnuseid tüpoloogilisest perspektiivist. Ta uurib fookus- ja diskursuspartiklite ja seotud fenomenide semantikat ja süntaksi udmurdi keeles. Iuliia on osalenud besermani udmurdi grammatika ja sõnavara kirjelduse projektis alates aastast 2013. Ta on võtnud osa umbes 10 väljasõidust Põhja-Udmurtiasse. Oma töös kasutab ta küsitluskavameetodit, korpusanalüüsi ja lingvistilisi eksperimente.
Iuliia Zubova
udmurdi keele nooremteadur
Triin Todesk
komi keele nooremteadur 0,75 k
Triin Todesk on uurali keelte doktorant ja komi keele nooremteadur, kes uurib oma doktoritöös komi keele sõnaliigiülese kliitiku -dzhyk liitumist tegusõnadega, täpsemalt kliitiku tähendusi erinevat tüüpi tegusõnadega, piiranguid kliitiku esinemisele ning selle võimalikku mõju olukorra inherentsetele omadustele. Komi keelt uurib Triin ka Gerson Klumppi juhitud projektis "Uurali keelte diskursusepartiklite grammatika", mille eesmärk on leida sarnasusi ja erijooni isuri, vadja, liivi, ersa, udmurdi, komi ja kamassi keelte diskursusepartiklite kasutuses. Lisaks komi keelele töötab Triin ka eesti murretega, ennekõike seto ja Mulgiga, ning on osalenud arvukatel murdekogumisretkedel nii Eestis kui ka Venemaal. Praegu koordineerib Triin Liina Lindströmi juhitud projektis "Interdistsiplinaarne seto korpus" seto keele salvestuste litereerimist ning osaleb uue materjali salvestamises. Mulgi murdekeeles uurib Triin noomeni muutemorfoloogiat ning on välja töötanud Mulgi murde noomenitüübistiku, mille põhjal jagatakse tüüpidesse Tartu Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ning Mulgi Kultuuri Instituudi koostöös valmiva Mulgi sõnaraamatu käändsõnad.
Triin Todesk
komi keele nooremteadur 0,75 k
#teadus

Tekstiuurimine

Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990. aastatel.

Jaga
10.12.2021
#teadus

Keeletüpoloogia

Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimate sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal.

Jaga
28.11.2021