Skip to main content

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimatele sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal. Nii liivi kui ka vadja keelt uuritakse ka nende keelte arendamise ja õpetamise vajadusi arvestades, tehes selleks ülevaateid nende hääldusest, vormistikust ja sõnavarast ning koostades nende alusel õppematerjale. Liivi ja vadja keele kõrval uuritakse võrdlevalt teisigi väiksema kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, nagu isuri, vepsa ja karjala keelt. Tähtis uurimissuund on ka soome keel, eriti soome ja eesti keele kontaktid, seda nii ajaloolisi keele- ja murdekontakte kui ka keelte tüpoloogilisi võrdlusi silmas pidades.

Suunaga seotud inimesed

Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
526 7733 (6124)
Karl Pajusalu on eesti keele ajaloo ja murrete professor, Eesti teaduste akadeemia liige ja Läti teaduste akadeemia välisliige. Ta uurib eesti keele ja sugulaskeelte hääldust ja grammatikat ning nende muutumist, on tegelenud ka ajaloolise sotsiolingvistikaga. Kõige rohkem on ta uurinud lõuna-läänemeresoome keeli, eriti nende sõnaprosoodiat. Karl on üks Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute keskuse asutajaid ja selle nõukogu liige. Praegu osaleb ta uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi koostamises, eesti etnilise ajaloo projektis (juhtides selle keeleteaduslikku osa), inarisaami prosoodia ja liivi pärandi uurimisprojektides; samuti võtab Karl osa seto, mulgi ja Häädemeeste sõnaraamatute koostamisest.
Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
526 7733 (6124)
Miina Norvik
läänemeresoome keelte lektor (tööleping peatatud) 0,5 k, läänemeresoome keelte teadur
Miina Norvik on läänemeresoome keelte teadur. Oma teadustöös keskendub ta peamiselt liivi keele ja teiste lähedaste sugulaskeelte (nagu karjala, vepsa) grammatikanähtuste uurimisele. Ennekõike huvitavad teda vormi- ja lausetasandi nähtused (nt aja, muutuse, võrdluse väljendamine), mille uurimiseks on ta üldiselt kasutanud funktsionaal-tüpoloogilist lähenemist. 2018. aastast on ta tegelenud uurali keeltega ka laiemalt, arendades uurali keelte tüpoloogilist andmebaasi UraTyp. Ühtlasi on see andnud talle võimaluse teha rahvusvahelist koostööd ning osaleda erialaülestes uurimisrühmades (AGL ja BEDLAN). 2023. aasta märtsini töötab ta Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte osakonnas, kus viib läbi oma järeldoktorantuuri projekti "Läänemeresoome keelte struktuurijoonte püsivus ja muutuvus keelekontaktide valguses". Et tutvustada maailma keelelist rikkust ka kooliõpilastele, aitab Miina juba 2011. aastast lingvistikaolümpiaade korraldada.
Miina Norvik
läänemeresoome keelte lektor (tööleping peatatud) 0,5 k, läänemeresoome keelte teadur
Eva Saar
koordinaator 0,5 k
läänemeresoome keelte teadur 0,5 k
737 5422
Eva Saar on läänemeresoome keelte teadur TÜ soome-ugri osakonnas ja TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse koordinaator. Tema uurimistöö keskendub peamiselt Venemaal kõneldavatele läänemeresoome keeltele, aga ka lõunaeesti keelele. Uurimistöö fookuses on läänemeresoome keelte ajalugu, fonoloogia, morfoloogia ja morfosüntaks, aga ka isikunimed ja onomastika üldisemalt. Ta on teinud välitöid alates 1997. aastast nii Venemaal kõneldavate vadja, isuri, lüüdi, vepsa ja karjala keeleainese kogumiseks kui ka Eestis mulgi, seto ja võro keelealal. Alates 2018. aastast osaleb ta uurali keelte tüpoloogilist andmebaasi (UraTyp) koostamisel. Praegu juhib ta projekti "Vepsa omailm 21. sajandil" ja on TÜ, Eesti Keele Instituudi ja Seto instituudi koostöös koostatava seto sõnaraamatu töörühma juht.
Eva Saar
koordinaator 0,5 k
läänemeresoome keelte teadur 0,5 k
737 5422
Madis Arukask
eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor 0,5 k
kultuuriuuringute teadur 0,25 k
eesti keele ja kultuuri muukeelsetele kaasprofessor 0,25 k
Madis Arukask on eesti keele ja kultuuri muukeelsetele kaasprofessor. Tema uurimistegevus on seotud eesti kultuuriloo, folkloori ja usundi uurimisega. Samuti on ta pikka aega uurinud Venemaa läänemeresoome rahvaste – ennekõike vepslaste, vadjalaste, lüüdilaste – omakeelset maailmapilti ja usundit. Ta on teinud Loode-Venemaa eri piirkondades regulaarselt välitöid üle 20 aasta ning olnud mitme uurimisprojekti juht või põhitäitja.
Madis Arukask
eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor 0,5 k
kultuuriuuringute teadur 0,25 k
eesti keele ja kultuuri muukeelsetele kaasprofessor 0,25 k
Elena Markus
läänemeresoome keelte kaasprofessor
Elena Markus on läänemeresoome keelte kaasprofessor. Tema uurimistöö on peamiselt seotud vadja ja isuri keele dokumentatsiooni ja kirjeldusega ning see hõlmab eri teemasid, sh foneetikat, morfofonoloogiat, morfoloogiat, keelekontakte ja konvergentsi. Ta on teinud mõlemas keeles ulatuslikke välitöid ning koostanud vadja ja isuri keele kohta hulgaliselt heli- ja videomaterjale, mis on hoiustatud mitmes keelearhiivis. Aastatel 2020–2025 on ta kaasatud Gerson Klumppi juhitavasse projekti "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika", kus ta uurib diskursusepartikleid isuri ja vadja keeles.
Elena Markus
läänemeresoome keelte kaasprofessor
Tuuli Tuisk
läänemeresoome keelte foneetika teadur
737 6512
Tuuli Tuisk on läänemeresoome keelte foneetika teadur, kes kaitses oma doktoritöö eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 2015. aastal. Tema teaduslik uurimishuvi on seotud eeskätt liivi keele hääldusega, samuti teiste lähedaste sugulaskeelte (eesti, vepsa) hääldusjoontega. Oma uurimustes on ta kasutanud eksperimentaalfoneetilist lähenemist. 2006. aastast on ta olnud tegev eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse juures.
Tuuli Tuisk
läänemeresoome keelte foneetika teadur
Juha-Matti Aronen
külalislektor
Juha-Matti Aronen on soome keele ja kultuuri külalislektor. Tema uurimishuvid on folkloristika, soome keel võõrkeelena ja läänemeresoome keeled.
Juha-Matti Aronen
külalislektor
Sulev Iva
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
737 5422
Sulev Iva (tuntud ka võrokeelse nimega Jüvä Sullõv) on lõunaeesti keele ja kultuuri lektor. Ta õpetab võro keelt algkursusest järg- ja vestluskursusteni ning laiemalt lõunaeesti keeli ja nende ajalugu käsitlevaid aineid. Ta on uurinud eelkõige võro keele morfoloogia, fonoloogia ja foneetika küsimusi. Tema doktoritöö käsitles võro kirjakeele sõnamuutmissüsteemi. Lisaks tegutseb ta erinevais projektides võrokeelsete sõnaraamatute, õppevara ja keeletehnoloogia arendamisel ning laiemalt võro keele elavdus- ja arendustöös ning selle ala rahvusvahelises koostöös.
Sulev Iva
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
737 5422
Marili Tomingas
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Marili Tomingas on läänemeresoome keelte doktorant ja liivi keele nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta liivi keele isikuliste asesõnade ja demonstratiivide kasutust suulises keeles, transkribeerides ise selle jaoks vajalikku korpust. Lisaks osaleb ta projektis "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika", kus uurib täpsemalt liivi keele diskursusepartikleid. Tema teaduslikud huvialad on soome-ugri keeled, süntaks, morfoloogia, tähendus ja keelekasutus ning suuline keel. Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis soome keelt algajatele.
Marili Tomingas
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Patrick O'Rourke
doktorant
Patrick O'Rourke on doktorant, kelle uurimistöö on liivi keele substraat Liivi lahe ümbruses tänapäeval räägitavates keeltes. See uurimistöö hõlmab fonoloogia, morfoloogia, süntaksi ning sõnavara võrdlevat käsitlemist, et käsitleda liivi keele ajaloolist arengut ja selle mõju varem liivikeelsel alal räägitavates eesti, ukala, läti ja latgalli murretes. Tema teaduslikud huvialad on soome-ugri keeled, etümoloogia, ajalooline keeleteadus, ajaloolis-võrdlev meetod ning keelekontaktid.
Patrick O'Rourke
doktorant
#teadus

Tekstiuurimine

Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990-ndatel.

Jaga
10.12.2021
#teadus

Keeletüpoloogia

Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Ajalooline keeleteadus

Eesti keele ja keeleala ajalugu uuritakse erinevatel ajalooperioodidel ja eri meetodeid kasutades, kõrvutades seda ka teiste teadusalade nagu geneetika, arheoloogia ja fo

Jaga
28.11.2021