Skip to main content

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimatele sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal. Nii liivi kui ka vadja keelt uuritakse ka nende keelte arendamise ja õpetamise vajadusi arvestades, tehes selleks ülevaateid nende hääldusest, vormistikust ja sõnavarast ning koostades nende alusel õppematerjale. Liivi ja vadja keele kõrval uuritakse võrdlevalt teisigi väiksema kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, nagu isuri, vepsa ja karjala keelt. Tähtis uurimissuund on ka soome keel, eriti soome ja eesti keele kontaktid, seda nii ajaloolisi keele- ja murdekontakte kui ka keelte tüpoloogilisi võrdlusi silmas pidades.

Suunaga seotud inimesed

Karl Pajusalu
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
Jakobi 2-425
526 7733 (6124)
Karl Pajusalu on eesti keele ajaloo ja murrete professor, Eesti teaduste akadeemia liige ja Läti teaduste akadeemia välisliige. Ta uurib eesti keele ja sugulaskeelte hääldust ja grammatikat ning nende muutumist, on tegelenud ka ajaloolise sotsiolingvistikaga. Kõige rohkem on ta uurinud lõuna-läänemeresoome keeli, eriti nende sõnaprosoodiat. Karl on üks Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute keskuse asutajaid ja selle nõukogu liige. Praegu osaleb ta uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi koostamises, eesti etnilise ajaloo projektis (juhtides selle keeleteaduslikku osa), inarisaami prosoodia ja liivi pärandi uurimisprojektides; samuti võtab Karl osa seto, mulgi ja Häädemeeste sõnaraamatute koostamisest.
Karl Pajusalu
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
Jakobi 2-425
526 7733 (6124)
Miina Norvik
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte lektor (tööleping peatatud) 0,5 k, läänemeresoome keelte teadur
Miina Norvik on läänemeresoome keelte teadur. Oma teadustöös keskendub ta peamiselt liivi keele ja teiste lähedaste sugulaskeelte (nagu karjala, vepsa) grammatikanähtuste uurimisele. Ennekõike huvitavad teda vormi- ja lausetasandi nähtused (nt aja, muutuse, võrdluse väljendamine), mille uurimiseks on ta üldiselt kasutanud funktsionaal-tüpoloogilist lähenemist. 2018. aastast on ta tegelenud uurali keeltega ka laiemalt, arendades uurali keelte tüpoloogilist andmebaasi UraTyp. Ühtlasi on see andnud talle võimaluse teha rahvusvahelist koostööd ning osaleda erialaülestes uurimisrühmades (AGL ja BEDLAN). 2023. aasta märtsini töötab ta Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte osakonnas, kus viib läbi oma järeldoktorantuuri projekti "Läänemeresoome keelte struktuurijoonte püsivus ja muutuvus keelekontaktide valguses". Et tutvustada maailma keelelist rikkust ka kooliõpilastele, aitab Miina juba 2011. aastast lingvistikaolümpiaade korraldada.
Miina Norvik
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte lektor (tööleping peatatud) 0,5 k, läänemeresoome keelte teadur
Eva Saar
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte teadur 0,7 k
Jakobi 2-413

Eesti keele osakond
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
koordinaator 0,3 k
Jakobi 2-413
+372 737 5422
Eva Saar on läänemeresoome keelte teadur TÜ soome-ugri osakonnas ja TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse koordinaator. Tema uurimistöö keskendub peamiselt Venemaal kõneldavatele läänemeresoome keeltele, aga ka lõunaeesti keelele. Uurimistöö fookuses on läänemeresoome keelte ajalugu, fonoloogia, morfoloogia ja morfosüntaks, aga ka isikunimed ja onomastika üldisemalt. Ta on teinud välitöid alates 1997. aastast nii Venemaal kõneldavate vadja, isuri, lüüdi, vepsa ja karjala keeleainese kogumiseks kui ka Eestis mulgi, seto ja võro keelealal. Alates 2018. aastast osaleb ta uurali keelte tüpoloogilist andmebaasi (UraTyp) koostamisel. Praegu juhib ta projekti "Vepsa omailm 21. sajandil" ja on TÜ, Eesti Keele Instituudi ja Seto instituudi koostöös koostatava seto sõnaraamatu töörühma juht.
Eva Saar
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte teadur 0,7 k
Jakobi 2-413

Eesti keele osakond
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
koordinaator 0,3 k
Jakobi 2-413
+372 737 5422
Madis Arukask
Kultuuriteaduste instituut
Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor 0,5 k
Jakobi 2-435

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
eesti keele ja kultuuri muukeelsetele kaasprofessor 0,25 k
Jakobi 2-435

Viljandi kultuuriakadeemia
Akadeemilised töötajad
kultuuriuuringute teadur 0,25 k
Madis Arukask on eesti keele ja kultuuri muukeelsetele kaasprofessor. Tema uurimistegevus on seotud eesti kultuuriloo, folkloori ja usundi uurimisega. Samuti on ta pikka aega uurinud Venemaa läänemeresoome rahvaste – ennekõike vepslaste, vadjalaste, lüüdilaste – omakeelset maailmapilti ja usundit. Ta on teinud Loode-Venemaa eri piirkondades regulaarselt välitöid üle 20 aasta ning olnud mitme uurimisprojekti juht või põhitäitja.
Madis Arukask
Kultuuriteaduste instituut
Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor 0,5 k
Jakobi 2-435

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
eesti keele ja kultuuri muukeelsetele kaasprofessor 0,25 k
Jakobi 2-435

Viljandi kultuuriakadeemia
Akadeemilised töötajad
kultuuriuuringute teadur 0,25 k
Elena Markus
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte kaasprofessor
Jakobi 2-405
Elena Markus on läänemeresoome keelte kaasprofessor. Tema uurimistöö on peamiselt seotud vadja ja isuri keele dokumentatsiooni ja kirjeldusega ning see hõlmab eri teemasid, sh foneetikat, morfofonoloogiat, morfoloogiat, keelekontakte ja konvergentsi. Ta on teinud mõlemas keeles ulatuslikke välitöid ning koostanud vadja ja isuri keele kohta hulgaliselt heli- ja videomaterjale, mis on hoiustatud mitmes keelearhiivis. Aastatel 2020–2025 on ta kaasatud Gerson Klumppi juhitavasse projekti "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika", kus ta uurib diskursusepartikleid isuri ja vadja keeles.
Elena Markus
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte kaasprofessor
Jakobi 2-405
Tuuli Tuisk
Eesti keele osakond
Foneetika labor
läänemeresoome keelte foneetika teadur
Jakobi 2-409
+372 737 6512
Tuuli Tuisk on läänemeresoome keelte foneetika teadur, kes kaitses oma doktoritöö eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 2015. aastal. Tema teaduslik uurimishuvi on seotud eeskätt liivi keele hääldusega, samuti teiste lähedaste sugulaskeelte (eesti, vepsa) hääldusjoontega. Oma uurimustes on ta kasutanud eksperimentaalfoneetilist lähenemist. 2006. aastast on ta olnud tegev eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse juures.
Tuuli Tuisk
Eesti keele osakond
Foneetika labor
läänemeresoome keelte foneetika teadur
Jakobi 2-409
+372 737 6512
Juha-Matti Aronen
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
külalislektor
Juha-Matti Aronen on soome keele ja kultuuri külalislektor. Tema uurimishuvid on folkloristika, soome keel võõrkeelena ja läänemeresoome keeled.
Juha-Matti Aronen
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
külalislektor
Sulev Iva
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
Jakobi 2-413
+372 737 5422
Sulev Iva (tuntud ka võrokeelse nimega Jüvä Sullõv) on lõunaeesti keele ja kultuuri lektor. Ta õpetab võro keelt algkursusest järg- ja vestluskursusteni ning laiemalt lõunaeesti keeli ja nende ajalugu käsitlevaid aineid. Ta on uurinud eelkõige võro keele morfoloogia, fonoloogia ja foneetika küsimusi. Tema doktoritöö käsitles võro kirjakeele sõnamuutmissüsteemi. Lisaks tegutseb ta erinevais projektides võrokeelsete sõnaraamatute, õppevara ja keeletehnoloogia arendamisel ning laiemalt võro keele elavdus- ja arendustöös ning selle ala rahvusvahelises koostöös.
Sulev Iva
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
Jakobi 2-413
+372 737 5422
Marili Tomingas
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Jakobi 2-418
Marili Tomingas on läänemeresoome keelte doktorant ja liivi keele nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta liivi keele isikuliste asesõnade ja demonstratiivide kasutust suulises keeles, transkribeerides ise selle jaoks vajalikku korpust. Lisaks osaleb ta projektis "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika", kus uurib täpsemalt liivi keele diskursusepartikleid. Tema teaduslikud huvialad on soome-ugri keeled, süntaks, morfoloogia, tähendus ja keelekasutus ning suuline keel. Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis soome keelt algajatele.
Marili Tomingas
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Jakobi 2-418
Patrick O'Rourke
doktorant
Patrick O'Rourke on doktorant, kelle uurimistöö on liivi keele substraat Liivi lahe ümbruses tänapäeval räägitavates keeltes. See uurimistöö hõlmab fonoloogia, morfoloogia, süntaksi ning sõnavara võrdlevat käsitlemist, et käsitleda liivi keele ajaloolist arengut ja selle mõju varem liivikeelsel alal räägitavates eesti, ukala, läti ja latgalli murretes. Tema teaduslikud huvialad on soome-ugri keeled, etümoloogia, ajalooline keeleteadus, ajaloolis-võrdlev meetod ning keelekontaktid.
Patrick O'Rourke
doktorant
#kultuur #teadus
Oskar Loorits ja liivlased

Liivlaste sõber ja uurija Oskar Loorits

Jaga
03.08.2022
#teadus
Fast

Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

Jaga
04.07.2022
#teadus
Eesti keele õpetamine maailmas

Axel Jagau: eesti keel on suurkeel

Jaga
15.06.2022