Sotsiolingvistika ja keelepoliitika
Sotsiolingvistika kitsamas tähenduses seob keele varieerumise keelekasutajate sotsiaalsete omadustega (nt soo, vanuse, hariduse, geograafilise ja etnilise päritolu või mis tahes muu rühmakuuluvusega). Uurimisuundadest on meil esindatud keele varieerumise, keelekeskkondade, mitmekeelse suhtluse ning eri keelevormide (noorte- ja õppijakeel, eesti keel maailmas) uurimine.
Keelepoliitikat defineeritakse enamasti (mh riiklike) valikutena, mis ühes keelelise mitmekesisuse korraldamisega mõjutavad sotsiaalset muutust: ühiskondlikku sidusust või selle puudumist, ressursside ebaühtlast jaotust. Seetõttu on keelepoliitika ja -korralduse uurimine interdistsiplinaarne, asudes keele- ja sotsiaalteaduse piiril. Instituudis uurime keelevalikute ja -hoiakute küsimusi kõrghariduse rahvusvahelistumise kontekstis, eestikeelsele üldharidusele üleminekuga kaasnevaid ning murrete normimise, keeleideoloogilisi ja -ökoloogilisi küsimusi.
Suunaga seotud inimesed
Kadri Koreinik
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
keelesotsioloogia kaasprofessor
Jakobi 2-416
Kadri Koreinik on keelesotsioloogia kaasprofessor. Tema uurimishuvid on seotud mitmekeelse ühiskonna ja selle keelepoliitiliste väljakutsetega ning keeleväliste teguritega, mis keelekasutust mõjutavad.
Kadri Koreinik
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
keelesotsioloogia kaasprofessor
Jakobi 2-416
Kristiina Praakli
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
rakenduslingvistika kaasprofessor
Jakobi 2-434
Kristiina Praakli on rakenduslingvistika kaasprofessor. Ta on sotsiolingvist, kelle peamised uurimishuvid on seotud keele varieerumise, mitmekeelse suhtluse ning eesti keele variantidega väljaspool Eestit. Samuti tegeleb ta eesti keele teise keelena õpetamisega. Hea õpetamise grandi saajana uurib ta ümberpööratud klassiruumi meetodi kasumist õppetöös ning refleksioonipäeviku pidamist õppejõu eneseanalüüsi vahendina. Ta on töötanud õppejõuna Soome ja Saksamaa ülikoolides.
Kristiina Praakli
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
rakenduslingvistika kaasprofessor
Jakobi 2-434
Külli Habicht
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele kaasprofessor
Jakobi 2-444
Külli Habicht on eesti keele kaasprofessor, kelle põhilised uurimisvaldkonnad on morfosüntaks, muute- ja tuletusmorfoloogia, leksikoloogia ja vana kirjakeel. Ta on tegelenud ka pragmaatika ja diskursuse teemadega ning vana kirjakeele perioode mõtestava ajaloolise sotsiolingvistikaga. Tema uurimused on lähtunud funktsionaalsest kasutuspõhisest teooriast. Muu hulgas on ta uurinud kaassõnade ja modaalkonstruktsioonide grammatiseerumist, diskursusepartiklite pragmatiseerumist ja kirjakeele sõnavara diakroonilist arengut. Praegu on ta seotud vana kirjakeele digisõnastiku koostamise ja pragmaatiliste üksuste registripõhise uurimise projektidega. Helle Metslangi juhitud pragmaatika projektirühma kaudu (PRG341) osaleb ta ka Eesti-uuringute tippkeskuse töös. Ta on eesti keele sõnamuutmise tervikkäsitluse, nelja vana kirjakeele sõnastiku ning gümnaasiumiõpiku "Keel ja ühiskond" kaasautor. Külli on kuulunud eesti keele riigieksami töörühma ning löönud aastaid kaasa emakeeleolümpiaadi korraldamisel.
Külli Habicht
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele kaasprofessor
Jakobi 2-444
Karl Pajusalu
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
Jakobi 2-425
+372 526 7733 (6124)
Karl Pajusalu on eesti keele ajaloo ja murrete professor, Eesti teaduste akadeemia liige ja Läti teaduste akadeemia välisliige. Ta uurib eesti keele ja sugulaskeelte hääldust ja grammatikat ning nende muutumist, on tegelenud ka ajaloolise sotsiolingvistikaga. Kõige rohkem on ta uurinud lõuna-läänemeresoome keeli, eriti nende sõnaprosoodiat. Karl on üks Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute keskuse asutajaid ja selle nõukogu liige. Praegu osaleb ta uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi koostamises, eesti etnilise ajaloo projektis (juhtides selle keeleteaduslikku osa), inarisaami prosoodia ja liivi pärandi uurimisprojektides; samuti võtab Karl osa seto, mulgi ja Häädemeeste sõnaraamatute koostamisest.
Karl Pajusalu
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
Jakobi 2-425
+372 526 7733 (6124)
Helle Metslang
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorid
emeriitprofessor
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
emeriitprofessor
Jakobi 2-424
Helle Metslang on Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli ja Oulu Ülikooli dotsent, Academia Europaea, võrgustiku AcademiaNet ja Eesti Keelenõukogu liige. Ta on töötanud professorina Tartu, Tallinna ja Helsingi ülikoolis. Tema uurimisvaldkonnad on morfosüntaks, pragmaatika, keele dünaamika, keele varieerumine, ajalooline sotsiolingvistika, kontrastiivlingvistika ja tüpoloogia. Ta on eesti keele grammatikate kaasautor, raamatusarja "Eesti keele varamu" peatoimetaja ja projekti "Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides" (PRG341) juht.
Helle Metslang
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorid
emeriitprofessor
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
emeriitprofessor
Jakobi 2-424
Helen Plado
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele lektor
Helen Plado on eesti keele teadur ja lektor. Tema kesksed uurimisvaldkonnad on grammatika varieerumine ja muutumine. Ta uurib põhiliselt süntaksit (eelkõige komplekslauset), aga ka muid morfosüntaktika valdkondi. Peamiselt tegeleb Helen eesti ja võru keelega. Võru keelt on ta käsitlenud ka sotsiolingvistilisest vaatepunktist. Uurimisel on ta kasutanud nii korpusmaterjali kui ka katsetel ja välitöödel kogutud materjali. Helen on ka eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja toimetaja.
Helen Plado
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele lektor
Kerttu Rozenvalde
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
keelepoliitika teadur
Kerttu Rozenvalde on keelepoliitika teadur. Tema peamine akadeemiline huvi on keeleküsimused ühiskonnas, mille uurimisse ta on panustanud eelkõige kõrghariduse keelepoliitika käsitlustega. Ta kaitses oma doktoritöö Eesti ja Läti kõrghariduse keelepoliitikast 2019. aastal Läti Ülikoolis ja teeb praegu Tartu Ülikoolis oma järeldoktori projekti eesti keele jätkusuutlikkusest mitmekeelses ülikoolis, uurides keelevalikut ja -kasutust õppetöös. Ta on eelnevalt töötanud Läti Ülikooli eesti keele ja kultuuri lektorina ning osalenud Läti keele agentuuri korraldatud suurte Läti keeleolukorra sotsiolingvistiliste uuringute läbiviimisel.
Kerttu Rozenvalde
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
keelepoliitika teadur
Peeter Tinits on digihumanitaaria spetsialist digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuses. Ta õpetab Tartu Ülikoolis digihumanitaaria alusaineid ja tekstitöötlust. Uurijana on ta tegelenud 19. sajandi lõpu eesti keelekogukondade kirjeldamisega ajaloolise sotsiolingvistika perspektiivist ja kultuurievolutsiooni raamistiku rakendamisega keeleteaduses ja humanitaarias laiemalt, kombineerides andmeanalüütikat ja mitmesuguseid andmebaase. Koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteadlastega püüab ta praegu Suurte Siirete uurimisgrupis rakendada tekstikaeve vahendeid, et mõista tööstusriikides keskkonnast ja tehnoloogiast mõtlemise nihkeid 20. sajandi jooksul.
Anna Branets on doktorant nii Tartu Ülikoolis kui ka Groningeni Ülikoolis Hollandis. Tema teadushuvide hulka kuuluvad sotsiaallingvistika, mitmekeelsus ning täpsemalt retseptiivne mitmekeelsus, keeltevaheline mõistmine ja kolmanda keele omandamine. Ta keskendub ukraina, vene ja eesti keele uurimisele.
Mari-Liis Korkus on üldkeeleteaduse doktorant, kelle peamine huvi lasub mitmekeelsuse ja identiteedi uurimisel. Oma doktoritööd kirjutab ta rootsieestlaste suulise keelekasutuse kohta, keskendudes just teismelistele keelejuhtide igapäevasele suhtlustegevusele. Lisaks lööb Mari-Liis kaasa teismeliste keele (TeKE) uurimisprojektis.
Maria Iqbal on üldkeeleteaduse eriala doktorant, kelle doktoritöö keskendub Eesti tatarlaste perekonna keelepoliitika uurimisele.
Elisabeth Kaukonen on eesti keele doktorant, kelle huvi- ja uurimissuund on eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara, selle kasutus ning keelekasutajate hoiakud sooliselt markeeritud sõnavara ja keele feminiseerimise suhtes.
