Skip to main content

Sotsiolingvistika ja keelepoliitika

Sotsiolingvistika kitsamas tähenduses seob keele varieerumise keelekasutajate sotsiaalsete omadustega (nt soo, vanuse, hariduse, geograafilise ja etnilise päritolu või mis tahes muu rühmakuuluvusega). Uurimisuundadest on meil esindatud keele varieerumise, keelekeskkondade, mitmekeelse suhtluse ning eri keelevormide (noorte- ja õppijakeel, eesti keel maailmas) uurimine. 

Keelepoliitikat defineeritakse enamasti (mh riiklike) valikutena, mis ühes keelelise mitmekesisuse korraldamisega mõjutavad sotsiaalset muutust: ühiskondlikku sidusust või selle puudumist, ressursside ebaühtlast jaotust. Seetõttu on keelepoliitika ja -korralduse uurimine interdistsiplinaarne, asudes nii keele- kui sotsiaalteaduse piiril. Instituudis uurime keelevalikute ja -hoiakute küsimusi kõrghariduse rahvusvahelistumise kontekstis, eestikeelsele üldharidusele üleminekuga kaasnevaid ning murrete normimise, keeleideoloogilisi ja -ökoloogilisi küsimusi.

Suunaga seotud inimesed

Kadri Koreinik
keelesotsioloogia kaasprofessor 0,5 k
Kadri Koreinik on keelesotsioloogia kaasprofessor. Tema uurimishuvid on seotud mitmekeelse ühiskonna ja selle keelepoliitiliste väljakutsetega ning keeleväliste teguritega, mis keelekasutust mõjutavad.
Kadri Koreinik
keelesotsioloogia kaasprofessor 0,5 k
Kristiina Praakli
rakenduslingvistika kaasprofessor
Kristiina Praakli on rakenduslingvistika kaasprofessor. Ta on sotsiolingvist, kelle peamised uurimishuvid on seotud keele varieerumise, mitmekeelse suhtluse ning eesti keele variantidega väljaspool Eestit. Samuti tegeleb ta eesti keele teise keelena õpetamisega. Hea õpetamise grandi saajana uurib ta ümberpööratud klassiruumi meetodi kasumist õppetöös ning refleksioonipäeviku pidamist õppejõu eneseanalüüsi vahendina. Ta on töötanud õppejõuna Soome ja Saksamaa ülikoolides.
Kristiina Praakli
rakenduslingvistika kaasprofessor
Külli Habicht
eesti keele kaasprofessor
Külli Habicht on eesti keele kaasprofessor, kelle põhilised uurimisvaldkonnad on morfosüntaks, muute- ja tuletusmorfoloogia, leksikoloogia ja vana kirjakeel. Ta on tegelnud ka pragmaatika ja diskursuse teemadega ning vana kirjakeele perioode mõtestava ajaloolise sotsiolingvistikaga. Tema uurimused on lähtunud funktsionaalsest kasutuspõhisest teooriast. Muu hulgas on ta uurinud kaassõnade ja modaalkonstruktsioonide grammatiseerumist, diskursusepartiklite pragmatiseerumist ja kirjakeele sõnavara diakroonilist arengut. Praegu on ta seotud vana kirjakeele digisõnastiku koostamise ja pragmaatiliste üksuste registripõhise uurimise projektidega. Helle Metslangi juhitud pragmaatika projektirühma kaudu (PRG341) osaleb ta ka Eesti-uuringute tippkeskuse töös. Ta on eesti keele sõnamuutmise tervikkäsitluse, nelja vana kirjakeele sõnastiku ning gümnaasiumiõpiku "Keel ja ühiskond" kaasautor. Külli on kuulunud eesti keele riigieksami töörühma ning löönud aastaid kaasa emakeeleolümpiaadi korraldamisel.
Külli Habicht
eesti keele kaasprofessor
Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
526 7733 (6124)
Karl Pajusalu on eesti keele ajaloo ja murrete professor, Eesti teaduste akadeemia liige ja Läti teaduste akadeemia välisliige. Ta uurib eesti keele ja sugulaskeelte hääldust ja grammatikat ning nende muutumist, tegelnud on ka ajaloolise sotsiolingvistikaga. Kõige rohkem on ta uurinud lõuna-läänemeresoome keeli, eriti nende sõnaprosoodiat. On üks Tartu ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute keskuse asutajaid ja selle nõukogu liige. Praegu osaleb uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi koostamises, eesti etnilise ajaloo projektis (juhtides selle keeleteaduslikku osa), inarisaami prosoodia ja liivi pärandi uurimisprojektides; samuti võtab osa seto, mulgi ja Häädemeeste sõnaraamatute koostamisest.
Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
526 7733 (6124)
Helle Metslang
emeriitprofessor
Helle Metslang on Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli ja Oulu Ülikooli dotsent, Academia Europaea, võrgustiku AcademiaNetja Eesti Keelenõukogu liige. Ta on töötanud professorina Tartu, Tallinna ja Helsingi ülikoolis. Tema uurimisvaldkondadeks on morfosüntaks, pragmaatika, keele dünaamika, keele varieerumine, ajalooline sotsiolingvistika, kontrastiivlingvistika ja tüpoloogia. Ta on eesti keele grammatikate kaasautor ja raamatusarja "Eesti keele varamu" peatoimetaja, projekti "Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides" (PRG341) juht.
Helle Metslang
emeriitprofessor
Helen Plado
eesti keele lektor 0,5 k, eesti keele teadur 0,5 k
Helen Plado on eesti keele teadur ja lektor. Tema peamisteks uurimisvaldkonnaks on grammatika varieerumine ja muutumine. Ta uurib peamiselt süntaksit (eelkõige komplekslauseid), aga on tegelenud ka muude morfosüntaktiliste valdkondadega. Peamisteks keelteks, millega Helen Plado tegeleb, on eesti ja võru keel. Võru keelega on ta tegelenud ka sotsiolingvistilisest vaatepunktist. Uurimisel on ta kasutanud nii korpusmaterjali kui ka katsetel ja välitöödel kogutud materjali. Ta on eetsi ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja toimetaja.
Helen Plado
eesti keele lektor 0,5 k, eesti keele teadur 0,5 k
Kerttu Rozenvalde
keelepoliitika teadur
Kerttu Rozenvalde on keelepoliitika teadur. Tema peamine akadeemiline huvi on keeleküsimused ühiskonnas, mille uurimisse ta on panustanud eelkõige kõrghariduse keelepoliitika käsitlustega. Ta kaitses oma doktoritöö kõrghariduse keelepoliitikast Eestis ja Lätis 2019. aastal Läti ülikoolis ja viib praegu Tartu ülikoolis läbi oma järeldoktori projekti eesti keele jätkusuutlikkusest mitmekeelses ülikoolis, uurides keelevalikut ja -kasutust õppetöös. Ta on eelnevalt töötanud Läti ülikooli eesti keele ja kultuuri lektorina ning osalenud Läti keele agentuuri korraldatud suurte sotsiolingvistiliste uuringute läbiviimisel keeleolukorrast Lätis.
Kerttu Rozenvalde
keelepoliitika teadur
Peeter Tinits
digihumanitaaria spetsialist 0,25 k
Peeter Tinits on digihumanitaaria spetsialist Digihumanitaaria ja Infoühiskonna Keskuses. Ta õpetab Tartu Ülikoolis digihumanitaaria alusaineid ja tekstitöötlust. Uurijana on ta tegelenud 19. sajandi lõpu eesti keelekogukondade kirjeldamisega ajaloolise sotsiolingvistika perspektiivist ja kultuurievolutsiooni raamistiku rakendamisega keeleteaduses ja humanitaarias laiemalt, kombineerides andmeanalüütikat ja mitmesuguseid andmebaase. Hetkel püüab ta, koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteadlastega Suurte Siirete uurimisgrupis, rakendada tekstikaeve vahendeid, et mõista nihkeid mõtlemises keskkonnast ja tehnoloogiast tööstusriikides 20. sajandi jooksul.
Peeter Tinits
digihumanitaaria spetsialist 0,25 k
Anna Branets
doktorant
Anna Branets on doktorant nii Tartu Ülikoolis kui ka Groningeni Ülikoolis Hollandis. Tema teadushuvide hulka kuuluvad sotsiaallingvistika, mitmekeelsus ning täpsemalt retseptiivne mitmekeelsus, keeltevaheline mõistmine ja kolmanda keele omandamine. Ta keskendub ukraina, vene ja eesti keele uurimisele.
Anna Branets
doktorant
Mari-Liis Korkus
doktorant
Mari-Liis Korkus on rakenduslingvistika osakonna doktorant, kelle peamine huvi lasub mitmekeelsuse ja identiteedi uurimisel. Oma doktoritööd kirjutab ta rootsieestlaste suulise keelekasutuse kohta, keskendudes just teismelistele keelejuhtide igapäevasele suhtlustegevusele. Lisaks lööb ta kaasa teismeliste keele (TeKE) uurimisprojektis.
Mari-Liis Korkus
doktorant
Maria Iqbal
doktorant
Maria Iqbal on üldkeeleteaduse eriala doktorant, kelle doktoritöö keskendub Eesti tatarlaste perekonna keelepoliitika uurimisele.
Maria Iqbal
doktorant
Elisabeth Kaukonen
doktorant
Elisabeth Kaukonen on eesti keeleteaduse doktorant, kelle huvi- ja uurimissuund on eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara, selle kasutus ning keelekasutajate hoiakud sooliselt markeeritud sõnavarasse ja keele feminiseerimisse.
Elisabeth Kaukonen
doktorant
#teadus

Tekstiuurimine

Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990. aastatel.

Jaga
10.12.2021
#teadus

Keeletüpoloogia

Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimate sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal.

Jaga
28.11.2021