Skip to main content

Tekstiuurimine

Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990-ndatel. Toona keskenduti valdavalt meediatekstide kvalitatiivsele analüüsile, kuid aja jooksul on mitmekesistunud nii uurimisainestik kui ka -metoodika. Praegusajal annavad tooni mitmesugused žanriuuringud, näiteks analüüsitakse haldustekstide, akadeemiliste tekstide ja koroonapiirangute siltide suhtluseesmärke, struktuuri ja keelekasutust. Diskursuseanalüüsil põhineva teadustöö fookuses on sooliselt markeeritud sõnavara.

Tekstianalüüsi raamistikus tehtud teadustöö toetab tekstikeskset emakeeleõpetust nii üldharidus- kui ka kõrgkoolis. Tähelepanu keskmesse on tõusnud protsessipõhine tekstiloome ja ainekirjaoskus.
 

Suunaga seotud inimesed

Ilona Tragel
üldkeeleteaduse kaasprofessor
526 4065 (3356)
Ilona Tragel on üldkeeleteaduse kaasprofessor, kes töötab Tartu Ülikoolis alates 2001. aastast. Ta on töötanud ka teadurina, keelekeskuse juhatajana ja doktorikooli juhatajana. 2014.-2018. aastal töötas Ilona Pekingi välisõpingute ülikoolis Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminiteeriumi lähetatud eesti keele lektorina. Doktoriväitekirja eesti keele tuumverbidest kaitses ta 2003. aastal Tartu Ülikoolis. Ilona keeleteaduslik taust on kognitiivne lingvistika, uurimishuvid on seotud verbisemantika ja polüseemia, viimasel ajal ka akadeemiliste tekstide ja koroonakeelega.
Ilona Tragel
üldkeeleteaduse kaasprofessor
526 4065 (3356)
Riina Reinsalu
keskuse juhataja, eesti keele tekstiõpetuse lektor
521 6752
Riina Reinsalu on eesti keele tekstiõpetuse lektor, kes uurib tekstianalüüsi raamistikus eri liiki tekste. Tema peamine uurimisvaldkond on õigus- ja halduskeel, sh selge keele põhimõtete rakendamine kodaniku ja ametiasutuse suhtluses. Riina korraldab eesti keele väljendusõpetuse keskuse tegevust ja toetab eri ainete kaudu üliõpilasi akadeemiliste tekstide kirjutamisel. Kutselise keeletoimetajana õpetab ta ka mitmesuguseid keeletoimetamisaineid.
Riina Reinsalu
keskuse juhataja, eesti keele tekstiõpetuse lektor
Helen Hint
akadeemilise väljendusoskuse teadur
737 6022
Helen Hint on akadeemilise väljendusoskuse teadur, kes uurib akadeemiliste tekstide lingvistilisi ja retoorilisi tunnuseid. Täpsemalt keskendub ta eesti akadeemiliste tekstide traditsiooni kaardistamisele, võrreldes seda ka teiste keelte traditsioonidega. Ta õpetab ka akadeemiliste tekstide kirjutamist. Helen kuulub referentsiaalsete praktikate töörühma, kus ta uurib referentsiaalseid vahendeid ja nende kasutusmustreid. Oma doktoritöös keskendus Helen eesti keele anafooriliste referentsiaalsete vahendite (nt asesõnad, määratlejaga fraasid) valikut mõjutavatele teguritele ning süstematiseeris eesti keele referentsiaalsed vahendid vormispetsiifilise mitmetegurilise lähenemise alusel. Lisaks sellele on ta uurinud ja arendanud gümnaasiumiõpilaste suhtluspädevust ning on protsessikeskse kirjutamise entusiast. Helen on ka populaarteadusliku ajakirja Oma Keel toimetaja.
Helen Hint
akadeemilise väljendusoskuse teadur
737 6022
Maigi Vija
emakeeleõpetuse nooremlektor, eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe programmijuht
Maigi Vija on emakeeleõpetuse nooremlektor, kes õpetab eesti keele ja selle õpetamisega seotud aineid ning juhendab koolipraktikat. Talle pakuvad huvi õppimise ja õpetamisega seotud teemad (teemaõpe, kirjutamisõpetus) ning varem on ta uurinud esimese keele omandamist (pronoomenid, kvantorid, verb).
Maigi Vija
emakeeleõpetuse nooremlektor, eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe programmijuht
Külli Habicht
eesti keele kaasprofessor
Külli Habicht on eesti keele kaasprofessor, kelle põhilised uurimisvaldkonnad on morfosüntaks, muute- ja tuletusmorfoloogia, leksikoloogia ja vana kirjakeel. Ta on tegelenud ka pragmaatika ja diskursuse teemadega ning vana kirjakeele perioode mõtestava ajaloolise sotsiolingvistikaga. Tema uurimused on lähtunud funktsionaalsest kasutuspõhisest teooriast. Muu hulgas on ta uurinud kaassõnade ja modaalkonstruktsioonide grammatiseerumist, diskursusepartiklite pragmatiseerumist ja kirjakeele sõnavara diakroonilist arengut. Praegu on ta seotud vana kirjakeele digisõnastiku koostamise ja pragmaatiliste üksuste registripõhise uurimise projektidega. Helle Metslangi juhitud pragmaatika projektirühma kaudu (PRG341) osaleb ta ka Eesti-uuringute tippkeskuse töös. Ta on eesti keele sõnamuutmise tervikkäsitluse, nelja vana kirjakeele sõnastiku ning gümnaasiumiõpiku "Keel ja ühiskond" kaasautor. Külli on kuulunud eesti keele riigieksami töörühma ning löönud aastaid kaasa emakeeleolümpiaadi korraldamisel.
Külli Habicht
eesti keele kaasprofessor
Elisabeth Kaukonen
doktorant
Elisabeth Kaukonen on eesti keele doktorant, kelle huvi- ja uurimissuund on eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara, selle kasutus ning keelekasutajate hoiakud sooliselt markeeritud sõnavara ja keele feminiseerimise suhtes.
Elisabeth Kaukonen
doktorant
#teadus

Keeletüpoloogia

Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimatele sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Ajalooline keeleteadus

Eesti keele ja keeleala ajalugu uuritakse erinevatel ajalooperioodidel ja eri meetodeid kasutades, kõrvutades seda ka teiste teadusalade nagu geneetika, arheoloogia ja fo

Jaga
28.11.2021