Foneetika ja fonoloogia
Foneetika ja fonoloogia uurimissuunas keskendutakse hääldusele: kuidas keeleline sõnum hääldusliigutustena artikuleeritakse, kuidas see sõnum on kodeeritud helisignaali ning kuidas kuulaja sõnumi lahti kodeerib. Fookuses on eesti keel, aga ka teised sugulaskeeled (nt liivi, Inari saami) ja peamiselt tegeletakse prosoodiaga (välted, rõhk ja intonatsioon), kuid uuritakse ka muid hääldusaspekte, alates üksikute häälikute nüanssidest (nt palatalisatsioon) kuni häälelaadi varieerumise sotsiaalsete aspektideni (nt kes kasutab rohkem kärisevat häält). Lisaks uuritakse, kuidas eesti keelt teise keelena kõnelejad eesti keele hääldust omandavad.
Fonoloogia suunal arendatakse eelkõige moorateooriat ja optimaalsusteooriat. Põhitähelepanu all on eesti vältesüsteemi kirjeldusvõimalused eri teooriate raames, et võrrelda välteid sarnaste nähtustega teistes läänemeresoome keeltes, aga ka muudes maailma keeltes.
Koostatakse ka spontaanse kõne foneetilist korpust, mida kasutatakse nii õppetöös kui ka korpusuuringutes.
Suunaga seotud inimesed
Eva Liina Asu-Garcia
foneetika kaasprofessor
Eva Liina Asu on foneetika kaasprofessor, kelle peamine uurimisvaldkond on eesti keele prosoodia, sh eesti keele intonatsiooni foneetika ja fonoloogia, rütm, sõnarõhk ja välted. Ta on uurinud ka eestirootsi murde segmentaalseid ja prosoodilisi tunnuseid, võrreldes neid teiste rootsi keele murretega.
Pärtel Lippus
Eesti keele osakond
Foneetika labor
eesti foneetika kaasprofessor
Jakobi 2-408
Pärtel Lippus on eesti foneetika kaasprofessor. Tema uurimisvaldkond on eesti keele prosoodia. Peamiselt on ta uurinud eesti vältesüsteemi, aga ka mõningaid rõhu, intonatsiooni (üllatusküsimused) ning kõne sotsiofoneetilise varieerumise küsimusi (kärisevat häält). Samuti on ta osalenud teiste soome-ugri keelte sõnaprosoodia uurimustes. Pärtel õpetab kursuseid foneetikast ja Praatist, statistikast ja R-ist. Ta on eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja toimetaja. Ta juhib eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse koostamist ja osaleb eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi arendamises.
Pärtel Lippus
Eesti keele osakond
Foneetika labor
eesti foneetika kaasprofessor
Jakobi 2-408
Elena Markus
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte kaasprofessor
Jakobi 2-405
Elena Markus on läänemeresoome keelte kaasprofessor. Tema uurimistöö on peamiselt seotud vadja ja isuri keele dokumentatsiooni ja kirjeldusega ning see hõlmab eri teemasid, sh foneetikat, morfofonoloogiat, morfoloogiat, keelekontakte ja konvergentsi. Ta on teinud mõlemas keeles ulatuslikke välitöid ning koostanud vadja ja isuri keele kohta hulgaliselt heli- ja videomaterjale, mis on hoiustatud mitmes keelearhiivis. Aastatel 2020–2025 on ta kaasatud Gerson Klumppi juhitavasse projekti "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika", kus ta uurib diskursusepartikleid isuri ja vadja keeles.
Elena Markus
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte kaasprofessor
Jakobi 2-405
Pire Teras
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti foneetika kaasprofessor, eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppe programmijuht, eesti ja soome-ugri keeleteaduse bak. õppe programmijuht
Jakobi 2-411
Pire Teras töötab eesti foneetika kaasprofessorina. Tema uurimistöö on olnud seotud eesti keele ja selle murrete ning soome-ugri keelte foneetikaga. Oma uurimistöös on ta kasutanud peamiselt akustilise foneetika, aga ka tajufoneetika meetodeid. Uurijana tõmbab tema tähelepanu kõik, mis on seotud häälduse varieerumisega. Nii on ta uurinud eesti keele häälduse varieerumist, nt sõnaalgulise ja vokaalidevahelise /h/, diftongide, palatalisatsiooni ja vältehäälduse varieerumist, samuti eesti murrete, täpsemalt Võru pikkade vokaalide hääldust ja taju, ning lõunaeesti murrete, sh Leivu murde vältehääldust. Ta on osalenud eri soome-ugri keelte prosoodia uurimises. Aastatel 2006–2017 juhtis ta eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse koostamist ning osaleb jätkuvalt korpuse koostamisel. Ta õpetab erinevaid aineid, nt eesti foneetikat ja fonoloogiat, üldfoneetikat, akadeemilist eesti keelt, ja peab koos kolleegidega foneetikaseminare.
Pire Teras
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti foneetika kaasprofessor, eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppe programmijuht, eesti ja soome-ugri keeleteaduse bak. õppe programmijuht
Jakobi 2-411
Karl Pajusalu
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
Jakobi 2-425
+372 526 7733 (6124)
Karl Pajusalu on eesti keele ajaloo ja murrete professor, Eesti teaduste akadeemia liige ja Läti teaduste akadeemia välisliige. Ta uurib eesti keele ja sugulaskeelte hääldust ja grammatikat ning nende muutumist, on tegelenud ka ajaloolise sotsiolingvistikaga. Kõige rohkem on ta uurinud lõuna-läänemeresoome keeli, eriti nende sõnaprosoodiat. Karl on üks Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute keskuse asutajaid ja selle nõukogu liige. Praegu osaleb ta uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi koostamises, eesti etnilise ajaloo projektis (juhtides selle keeleteaduslikku osa), inarisaami prosoodia ja liivi pärandi uurimisprojektides; samuti võtab Karl osa seto, mulgi ja Häädemeeste sõnaraamatute koostamisest.
Karl Pajusalu
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
Jakobi 2-425
+372 526 7733 (6124)
Sulev Iva
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
Jakobi 2-413
+372 737 5422
Sulev Iva (tuntud ka võrokeelse nimega Jüvä Sullõv) on lõunaeesti keele ja kultuuri lektor. Ta õpetab võro keelt algkursusest järg- ja vestluskursusteni ning laiemalt lõunaeesti keeli ja nende ajalugu käsitlevaid aineid. Ta on uurinud eelkõige võro keele morfoloogia, fonoloogia ja foneetika küsimusi. Tema doktoritöö käsitles võro kirjakeele sõnamuutmissüsteemi. Lisaks tegutseb ta eri projektides võrokeelsete sõnaraamatute, õppevara ja keeletehnoloogia arendamisel ning laiemalt võro keele elavdus- ja arendustöös ning selle ala rahvusvahelises koostöös.
Sulev Iva
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
Jakobi 2-413
+372 737 5422
Kaidi Lõo
Eesti keele osakond
Foneetika labor
psühholingvistika teadur
Jakobi 2-405
Kaidi Lõo on psühholingvistika teadur. Tema uurimisvaldkond on leksikaalne töötlus, mis tegeleb keele produtseerimise ja keelest arusaamisega sõna tasemel ning uurib seda, kuidas on sõnad mentaalses leksikonis talletunud. Täpsemalt huvitab Kaidit, kuidas sõnade struktuur ja kasutus keeletöötlust mõjutavad. Oma töös kasutab ta katselisi meetodeid (nt reaktsiooniaja- ja silmaseirekatsed) ning statistilist modelleerimist. Praegu huvitab teda eriti suuline keel. Lisaks viib Kaidi läbi eksperimentaalsete meetodite seminari, aitab korraldada TÜlingu loengusarja ning on kaasatud rahvusvahelisse mitmekeelse silmaseirekorpuse projekti MECO.
Nele Ots
külalisteadur
Nele Ots on psühholingvistika järeldoktor Johann Wolfgang Goethe Frankfurdi Ülikoolis. Nele uurib spontaanse kõne kavandamist, hääldust ja taju põhiliselt foneetiliste ning keelepsühholoogiliste meetoditega. Ta on uurinud peamiselt eesti keele väldete ja lausefookuse hääldust ning taju. Käsiloleva järeldoktorantuuri projekti "Planning sentences and sentence intonation cross-linguistically" on rahastanud Fritz Thysseni sihtasutus Saksmaal. Projektis analüüsitakse keelepsühholoogiliste meetoditega (nt silmaseire), missugused keelelised ja kognitiivsed tegurid mõjutavad lausungite ning kõnemeloodia kavandamist eesti ja saksa keeles.
Külli Prillop
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti fonoloogia teadur
Jakobi 2-445
Külli Prillop on eesti fonoloogia teadur. Tema esimene töö Tartu Ülikoolis oli vanade eestikeelsete tekstide märgendustarkvara loomine (vt https://vakk.ut.ee/). Vana kirjakeele sõnavara ja grammatika ongi tema kõige südamelähedasem uurimisala. Aja jooksul on sellest välja kasvanud huvi tegeleda üldisemalt eesti keele ajaloo ning eesti väldete fonoloogiaga. Külli on kolme 17. sajandi tekstide põhjal koostatud sõnastiku kaasautor ja sarjas "Eesti keele varamu" 2020. aastal ilmunud tervikkäsitluse "Eesti keele ajalugu" esimene autor. Ta on välja töötanud ka universaalse fonoloogiliste protsesside ja paranduste teooria. Praegu paneb ta kokku vana kirjakeele sõnastikku (vt https://sisu.ut.ee/vaks). Vahelduseks teadustööle koostab Külli lingvistikaolümpiaadi jm keelevõistluste ülesandeid.
Külli Prillop
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti fonoloogia teadur
Jakobi 2-445
Tuuli Tuisk
Eesti keele osakond
Foneetika labor
läänemeresoome keelte foneetika teadur
Jakobi 2-409
Tuuli Tuisk on läänemeresoome keelte foneetika teadur, kes kaitses oma doktoritöö eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 2015. aastal. Tema teaduslik uurimishuvi on seotud eeskätt liivi keele hääldusega, samuti teiste lähedaste sugulaskeelte (eesti, vepsa) hääldusjoontega. Oma uurimustes on ta kasutanud eksperimentaalfoneetilist lähenemist. 2006. aastast on ta olnud tegev eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse juures.
Tuuli Tuisk
Eesti keele osakond
Foneetika labor
läänemeresoome keelte foneetika teadur
Jakobi 2-409
Helen Wilbur
Eesti keele osakond
Foneetika labor
foneetika teadur (tööleping peatatud) 0,5 k
Helen Türk on foneetika teadur, kelle peamised uurimishuvid on seotud sõnaprosoodia, akustilise ja artikulatoorse foneetikaga. Oma teadustöös on ta keskendunud eesti ja inarisaami keele konsonandikeskse vältesüsteemi uurimisele. 2019. aastal kaitses ta selleteemalise doktoritöö, pärast seda jätkas koos töörühmaga inarisaami keele vältehäälduse uurimist. Helen on osalenud varasemates teistes soome-ugri keelte prosoodiat käsitlevates projektides ja panustanud ka eesti keele spontaanse kõne korpuse ning Eesti Wordneti arendamisse.
Helen Wilbur
Eesti keele osakond
Foneetika labor
foneetika teadur (tööleping peatatud) 0,5 k
Joshua Wilbur
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus
digitaalse lingvistika lektor
Jakobi 2-417
Joshua Wilbur on digitaalse lingvistika lektor. Tal on doktorikraad üldkeeleteaduses ning oma uurimistöös keskendub ta keelte dokumenteerimisele, morfofonoloogiale, süntaksile, korpuslingvistikale, leksikograafiale ja keeletehnoloogiale. Tema eriline uurimishuvi on Pite saami keel – Rootsis kõneldav uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mis on välja suremas.
Joshua Wilbur
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus
digitaalse lingvistika lektor
Jakobi 2-417
Katrin Leppik
Eesti keele osakond
Foneetika labor
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,6 k
Jakobi 2–409
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
täiendkoolituse projektijuht 0,4 k
Jakobi 2-409
Katrin Leppik on foneetika doktorant ning eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur. Oma doktoritöös keskendub ta teise keele omandamisele ja võõrkeele aktsendile. Ta uurib, kuidas hispaania emakeelega eesti keele õppijad tajuvad ja hääldavad eesti keele vokaale ja välteid. Lisaks oma doktoritööle aitab Katrin luua mobiilirakendust eesti keele häälduse treenimiseks. Samuti on ta aidanud kaasa eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse arendamisele ning osalenud üllatusküsimuste prosoodia ja infostruktuuri projektis.
Katrin Leppik
Eesti keele osakond
Foneetika labor
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,6 k
Jakobi 2–409
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
täiendkoolituse projektijuht 0,4 k
Jakobi 2-409
Anton Malmi
Eesti keele osakond
Foneetika labor
foneetika teadur
Jakobi 2-408
Anton Malmi on üldkeeleteaduse doktorant ja nooremteadur, kelle peamised uurimishuvid on akustiline ja artikulatoorne foneetika. Anton on oma uurimistöös keskendunud peamiselt koartikulatsiooni nähtustele ehk teda on huvitanud, kuidas kõnes häälikud üksteist mõjutavad. Oma doktoritöös uurib Anton üksikhäälikute akustilisi ja artikulatoorseid tunnuseid analüüsides, kuidas teist keelt omandatakse. Täpsemalt, kuidas vene kakskeelsed omandavad eesti keele palatalisatsiooni. Lisaks doktoritööle aitab Anton välja töötada eesti keele häälduse treenimise mobiilirakendust ja osaleb eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse kogumis- ja märgendustöös.
Liis Ermus
doktorant
Liis Ermus on eesti keele doktorant. Oma doktoritöös uurib ta korpuspõhiste meetoditega eesti keele sulghäälikute akustilist varieerumist ja seda mõjutavaid tegureid. Samuti uurib ta sulghäälikute reduktsiooni ennustamist kirjaliku teksti tunnustest ja ennustusmudelite kasutamist tekst-kõne-sünteesis. Liis töötab Eesti Keele Instituudis, kus nooremteadurina osaleb kõne uurimise ja kõnesünteesiga seotud projektides ning arhiivispetsialistina tegeleb eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiviga. Ta õpetab sissejuhatavat foneetikakursust Tallinna Ülikoolis.
Axel Jagau
doktorant
Axel Jagau on üldkeeleteaduse doktorant ja endine Tartu Ülikooli saksa filoloogia õppejõud. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Euroopa vähemuskeeled, nende hulgast on ta tegelenud kõige rohkem sorbi, iiri ja friisi keelega. Lisaks sellele uurib Axel eesti ja teiste keelte ajaloolist fonoloogiat, eriti keelekontakte silmas pidades. Doktoritöö käsitleb ta võrdleva uurimusena saksa laensõnu eesti ja sorbi keeles. Tartu Ülikoolis on Axel õpetanud saksa keele ajalugu, saksa keele dialektoloogiat, alamsaksa ning iiri keelt. Ta on olnud Eesti lingvistikaolümpiaadi üks peamisi eestvedajaid alates 2003. aastast.
