Skip to main content

Foneetika ja fonoloogia

Foneetika ja fonoloogia uurimissuunas keskendutakse hääldusele: kuidas keeleline sõnum hääldusliigutustena artikuleeritakse, kuidas see sõnum on kodeeritud helisignaali ning kuidas kuulaja sõnumi lahti kodeerib. Fookuses on eesti keel, aga ka teised sugulaskeeled (nt liivi, Inari saami) ja peamiselt tegeletakse prosoodiaga (välted, rõhk ja intonatsioon), kuid uuritakse ka muid hääldusaspekte, alates üksikute häälikute nüanssidest (nt palatalisatsioon) kuni häälelaadi varieerumise sotsiaalsete aspektideni (nt kes kasutab rohkem kärisevat häält). Lisaks ka seda, kuidas eesti keelt teise keelena kõnelejad eesti keele hääldust omandavad.

Fonoloogia suunal tegeletakse eelkõige moorateooria ja optimaalsusteooria arendamisega. Põhitähelepanu all on eesti vältesüsteemi kirjeldusvõimalused eri teooriate raames, et võrrelda välteid sarnaste nähtustega teistes läänemeresoome keeltes, aga ka muudes maailma keeltes.

Lisaks koostatakse ka spontaanse kõne foneetilist korpust, mida kasutatakse nii õppetöös kui ka korpusuuringutes.

Suunaga seotud inimesed

Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
526 7733 (6124)
Karl Pajusalu on eesti keele ajaloo ja murrete professor, Eesti teaduste akadeemia liige ja Läti teaduste akadeemia välisliige. Ta uurib eesti keele ja sugulaskeelte hääldust ja grammatikat ning nende muutumist, tegelnud on ka ajaloolise sotsiolingvistikaga. Kõige rohkem on ta uurinud lõuna-läänemeresoome keeli, eriti nende sõnaprosoodiat. On üks Tartu ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute keskuse asutajaid ja selle nõukogu liige. Praegu osaleb uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi koostamises, eesti etnilise ajaloo projektis (juhtides selle keeleteaduslikku osa), inarisaami prosoodia ja liivi pärandi uurimisprojektides; samuti võtab osa seto, mulgi ja Häädemeeste sõnaraamatute koostamisest.
Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
526 7733 (6124)
Pire Teras
eesti foneetika kaasprofessor, eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppe programmijuht
eesti ja soome-ugri keeleteaduse bak. õppe programmijuht
Pire Teras töötab eesti foneetika kaasprofessorina. Tema uurimistöö on olnud seotud eesti keele ja selle murrete ning soome ugri keelte foneetikaga. Oma uurimistöös on ta kasutanud peamiselt akustilise foneetika, aga ka tajufoneetika meetodeid. Uurijana tõmbab tema tähelepanu kõik, mis on seotud häälduse varieerumisega. Nii on ta uurinud eesti keele häälduse varieerumist, nt sõnaalgulise ja vokaalidevahelise /h/, diftongide, palatalisatsiooni ja vältehäälduse varieerumist, samuti eesti murrete, täpsemalt Võru pikkade vokaalide hääldust ja taju, ning lõunaeesti murrete, sh Leivu murde vältehääldust. Ta on osalenud erinevate soome-ugri keelte prosoodia uurimises. Aastatel 2006–2017 juhtis ta eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse koostamist ning osaleb jätkuvalt korpuse koostamisel. Ta õpetab erinevaid aineid, nt eesti foneetikat ja fonoloogiat, üldfoneetikat, akadeemilist eesti keelt ja peab koos kolleegidega foneetikaseminare.
Pire Teras
eesti foneetika kaasprofessor, eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppe programmijuht
eesti ja soome-ugri keeleteaduse bak. õppe programmijuht
Pärtel Lippus
eesti foneetika kaasprofessor
737 6512
Pärtel Lippus on eesti foneetika kaasprofessor. Tema uurimisvaldkond on eesti keele prosoodia. Peamiselt on ta uurinud eesti vältesüsteemi, aga ka mõningaid rõhu, intonatsiooni (üllatusküsimused) ning kõne sotsiofoneetilise varieerumise küsimusi (kärisevat häält). Samuti on ta osalenud teiste soome-ugri keelte sõnaprosoodia uurimustes. Pärtel õpetab kursuseid foneetikast ja Praatist, statistikast ja R-ist. Ta on Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja toimetaja. Ta juhib eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse koostamist ja osaleb eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi arendamises.
Pärtel Lippus
eesti foneetika kaasprofessor
Eva Liina Asu-Garcia
foneetika kaasprofessor
Eva Liina Asu on foneetika kaasprofessor, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on eesti keele prosoodia, sh eesti keele intonatsiooni foneetika ja fonoloogia, rütm, sõnarõhk ja välted. Ta on ka uurinud eestirootsi murde segmentaalseid ja prosoodilisi tunnuseid, võrreldes neid teiste rootsi keele murretega.
Eva Liina Asu-Garcia
foneetika kaasprofessor
Elena Markus
läänemeresoome keelte kaasprofessor
Elena Markus on soome-ugri osakonna läänemeresoome keelte kaasprofessor. Tema uurimistöö on peamiselt seotud vadja ja isuri keelte dokumentatsiooni ja kirjeldusega ning see hõlmab erinevaid teemasid, sealhulgas foneetikat, morfofonoloogiat, morfoloogiat, keelekontakte ja konvergentsi. Ta on teinud mõlemas keeles ulatuslikke välitöid ning koostanud vadja ja isuri keele kohta hulgaliselt heli- ja videomaterjale, mis on hoiustatud mitmetes keelearhiivides. Aastatel 2020-2025 on ta kaasatud projekti „Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika” prof. Gerson Klumppi juhtimisel, kus ta uurib diskursuspartikleid isuri ja vadja keeles.
Elena Markus
läänemeresoome keelte kaasprofessor
Tuuli Tuisk
läänemeresoome keelte foneetika teadur
737 6512
Tuuli Tuisk on läänemeresoome keelte foneetika teadur, kes kaitses oma doktoritöö TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 2015. aastal. Tema teaduslik uurimishuvi on seotud eeskätt liivi keele hääldusega, samuti teiste lähedaste sugulaskeelte (eesti, vepsa) hääldusjoontega. Oma uurimustes on ta kasutanud eksperimentaalfoneetilist lähenemist. 2006. aastast on ta olnud tegev eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse juures.
Tuuli Tuisk
läänemeresoome keelte foneetika teadur
Külli Prillop
eesti fonoloogia teadur
Külli Prillop on eesti fonoloogia teadur. Tema esimeseks tööks Tartu ülikoolis oli vanade eestikeelsete tekstide märgendustarkvara loomine (vt https://vakk.ut.ee/). Vana kirjakeele sõnavara ja grammatika ongi tema kõige südamelähedasem uurimisala. Aja jooksul on sellest välja kasvanud huvi tegelda üldisemalt eesti keele ajalooga ning eesti väldete fonoloogiaga. Külli on kolme 17. sajandi tekstide põhjal koostatud sõnastiku kaasautor ja sarjas "Eesti keele varamu" 2020. aastal ilmunud tervikkäsitluse "Eesti keele ajalugu" esimene autor. Ta on välja töötanud ka universaalse fonoloogiliste protsesside ja paranduste teooria. Praegu paneb ta kokku vana kirjakeele sõnastikku (vt https://sisu.ut.ee/vaks). Vahelduseks teadustööle koostab Külli lingvistikaolümpiaadi jm keelevõistluste ülesandeid.
Külli Prillop
eesti fonoloogia teadur
Kaidi Lõo
psühholingvistika teadur
Kaidi Lõo on psühholingvistika teadur. Tema uurimisvaldkond on leksikaalne töötlus, mis tegeleb keele produtseerimise ja keelest arusaamisega sõna tasemel ning uurib seda kuidas sõnad on mentaalses leksikonis talletunud. Täpsemalt huvitab Kaidit kuidas sõnade struktuur ja kasutus keeletöötlust mõjutavad. Oma töös kasutab ta katselisi meetodeid (nt reaktsiooniaja- ja silmaseirekatsed) ning statistilist modelleerimist. Hetkel huvitab teda eriti suuline keel. Samuti on ta kaasatud rahvusvahelisse mitmekeelse silmaseirekorpuse projekti MECO.
Kaidi Lõo
psühholingvistika teadur
Helen Türk
foneetika teadur 0,5 k
EKMi koolitusprogrammide projektijuht 0,5 k
Helen Türk on foneetika teadur, kelle peamised uurimishuvid on seotud sõnaprosoodia, akustilise ja artikulatoorse foneetikaga. Oma teadustöös on ta keskendunud eesti ja inarisaami keele konsonandikeskse vältesüsteemi uurimisele. Aastal 2019 kaitses ta selleteemalise doktoritöö, pärast seda jätkas koos töörühmaga inarisaami keele vältehäälduse uurimist. Helen on osalenud varasemates teistes soome-ugri keelte prosoodiat käsitlevates projektides, panustanud lisaks ka eesti keele spontaanse kõne korpuse ning Eesti Wordneti arendamisse.
Helen Türk
foneetika teadur 0,5 k
EKMi koolitusprogrammide projektijuht 0,5 k
Nele Ots
külalisteadur
Nele Ots on psühholingvistika järeldoktor Wolfgang Goethe nim. Frankfurdi (am Main) ülikoolis. Nele uurib spontaanse kõne kavandamist, hääldust ja taju peamiselt foneetiliste ning keelepsühholoogiliste meetoditega. Ta on uurinud peamiselt eesti keele väldete ning lausefookuse hääldust ning taju. Käesolev järeldoktorantuuri projekt "Planning sentences and sentence intonation cross-linguistically" on rahastatud Fritz Thysseni nim. sihtasutuse poolt Saksmaal ning uurib keelepsühholoogiliste meetoditega (nt. silmaseire), missugused keelelised ning kognitiivsed tegurid mõjutavad lausungite ning kõnemeloodia kavandamist eesti ja saksa keeles.
Nele Ots
külalisteadur
Joshua Wilbur
digihumanitaaria külalislektor
Joshua Wilbur on digihumanitaaria külalislektor. Tal on doktorikraad üldkeeleteaduse erialal ning oma uurimistöös keskendub ta keelte dokumenteerimisele, morfofonoloogiale, süntaksile, korpuslingvistikale, leksikograafiale ja keeletehnoloogiale. Tema eriliseks uurimishuviks on Pite saami keel – Rootsis kõneldav uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mis on väljasuremise äärel.
Joshua Wilbur
digihumanitaaria külalislektor
Sulev Iva
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
737 5422
Sulev Iva (tuntud ka võrokeelse nimega Jüvä Sullõv) on lõunaeesti keele ja kultuuri lektor. Ta õpetab võro keelt algkursusest järg- ja vestluskursusteni ning laiemalt lõunaeesti keeli ja nende ajalugu käsitlevaid aineid. Ta on uurinud eelkõige võro keele morfoloogia, fonoloogia ja foneetika küsimusi. Tema doktoritöö käsitles võro kirjakeele sõnamuutmissüsteemi. Lisaks tegutseb ta erinevais projektides võrokeelsete sõnaraamatute, õppevara ja keeletehnoloogia arendamisel ning laiemalt võro keele elavdus- ja arendustöös ning selle ala rahvusvahelises koostöös.
Sulev Iva
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
737 5422
Anton Malmi
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur
Anton on doktorant ja üldkeeleteaduse nooremteadur, kelle peamisteks uurimishuvideks on akustiline ja artikulatoorne foneetika. Anton on oma uurimistöös keskendunud peamiselt koartikulatsiooni nähtustele, ehk teda on huvitanud see, kuidas kõnes häälikud teineteist mõjutavad. Oma doktoritöös uurib Anton üksikhäälikute akustilisi ja artikulatoorseid tunnuseid analüüsides seda, kuidas teist keelt omandatakse. Täpsemalt, kuidas vene kakskeelsed omandavad eesti keele palatalisatsiooni. Lisaks doktoritööle aitab Anton välja töötada eesti keele häälduse treenimise mobiilirakendust ja osaleb Eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse kogumise ja märgendustöös.
Anton Malmi
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur
Katrin Leppik
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,7 k
Katrin Leppik on foneetika doktorant ning eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur. Oma doktoritöös tegeleb ta teise keele omandamise ja võõrkeele aktsendi uurimisega. Ta uurib, kuidas hispaania emakeelega eesti keele õppijad tajuvad ja hääldavad eesti keele vokaale ja välteid. Lisaks oma doktoritööle aitab Katrin luua mobiilirakendust eesti keele häälduse treenimiseks. Samuti on ta aidanud kaasa eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse arendamisele ning osalenud üllatusküsimuste prosoodia ja infostruktuuri projektis.
Katrin Leppik
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,7 k
Liis Ermus
doktorant
Liis Ermus on eesti keele doktorant. Oma doktoritöös uurib ta korpuspõhiste meetoditega eesti keele sulghäälikute akustilist varieerumist ja seda mõjutavaid tegureid. Samuti uurib ta sulghäälikute reduktsiooni ennustamist kirjaliku teksti tunnustest ja ennustusmudelite kasutamist tekst-kõne sünteesis. Liis töötab Eesti Keele Instituudis, kus nooremteadurina osaleb kõne uurimise ja kõnesünteesiga seotud projektides ning arhiivispetsialistina tegeleb eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiviga. Ta õpetab sissejuhatavat foneetikakursust Tallinna Ülikoolis.
Liis Ermus
doktorant
Axel Jagau
doktorant
Axel Jagau on endine Tartu Ülikooli saksa filoloogia õppejõud, praegu aga eesti keeleteaduse doktorant. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Euroopa vähemuskeeled, nende hulgast on tegelenud kõige rohkem sorbi, iiri ja friisi keelega. Lisaks sellele uurib eesti ja teiste keelte ajaloolist fonoloogiat, eriti keelekontakte silmas pidades. Doktoritöö käsitleb võrdleva uurimusena saksa laensõnu eesti ja sorbi keeles. Tartu Ülikoolis on õpetanud saksa keele ajalugu, saksa keele dialektoloogiat, alamsaksa keelt ning iiri keelt. On olnud Eesti lingvistikaolümpiaadi üks peamisi eestvedajaid alates 2003. aastast.
Axel Jagau
doktorant
#teadus

Tekstiuurimine

Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990. aastatel.

Jaga
10.12.2021
#teadus

Keeletüpoloogia

Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimate sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal.

Jaga
28.11.2021