Süntaks ja morfoloogia

Süntaksi ja morfoloogia uurimissuunal keskendutakse eelkõige eesti kirjakeelele, kuid vaadeldakse ka teisi soome-ugri keeli ning eesti murdeid ja suulist keelt. Fookuses on nii morfosüntaktiline varieerumine ja muutumine kui ka tuletusmorfoloogia ja morfoloogiline produktiivsus. Süntaksi ja morfoloogia uurimisel suhestatakse eesti keele ja soome-ugri keelte andmeid laiemalt keeletüpoloogiaga ning panustatakse selle kaudu rahvusvahelisse tüpoloogilisse uurimistöösse. Morfosüntaktilisi nähtusi uuritakse ennekõike funktsionaalselt, kasutuspõhiselt, käsitledes mh grammatika kujunemist (grammatiseerumist) ja kontaktkeelte mõju. Uurimistöös kasutatakse nii korpuslingvistilisi kui ka katselisi meetodeid ning kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi.

Suunaga seotud inimesed

Liina Lindström
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
instituudi juhataja
Jakobi 2-443

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
osakonna juhataja, tänapäeva eesti keele professor
Jakobi 2-443

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus
keskuse juhataja
Jakobi 2-443
+372 513 8446 (8446)
Liina Lindström on tänapäeva eesti keele professor. Tema uurimisvaldkonnad on eesti keele varieerumine ja grammatika, eriti süntaks, ning peamised lähenemisviisid korpusanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid. Liina on uurinud eesti keele varieerumist nii suulises kui ka kirjalikus keeles, nii murretes kui ka tänapäeva veebikeeles või teismeliste keelekasutuses. Ta on muu hulgas ka digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse juhataja ja laiemalt digihumanitaaria eestvedaja Tartu Ülikoolis. Ta on tegelenud mitme korpuse koostamisega (eriti eesti murrete korpusega) ja välitöödega, praegu veab ta seto interdistsiplinaarse korpuse loomist ja osaleb projektis "Teismeliste keel Eestis".
Liina Lindström
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
instituudi juhataja
Jakobi 2-443

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
osakonna juhataja, tänapäeva eesti keele professor
Jakobi 2-443

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus
keskuse juhataja
Jakobi 2-443
+372 513 8446 (8446)
Gerson Stefan Klumpp
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
osakonna juhataja, soome-ugri keelte professor, eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppe programmijuht
Jakobi 2-415
+372 737 6537
Gerson Klumpp on soome-ugri keelte professor. Tartu Ülikoolis alustas ta tööd 2011. aastal, enne seda töötas ta Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikoolis. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad permi ja samojeedi keeled, eriti väljasurnud kamassi keel. Eelkõige pakuvad talle huvi eri keelemuutused ning pragmaatika ja infostruktuuri mõju morfosüntakilistele struktuuridele, näiteks varieeruv sihitise markeerimine komi murretes. Gersonile meeldib töötada ka soome-ugri vanade tekstikogumikega ning uurida neid võrdlevalt tänapäevaste keeleandmetega. Lisaks juhib ta Tartu Ülikoolis väikeste uurali keelte diskursusepartiklite grammatika projekti.
Gerson Stefan Klumpp
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
osakonna juhataja, soome-ugri keelte professor, eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppe programmijuht
Jakobi 2-415
+372 737 6537
Külli Habicht
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele kaasprofessor
Jakobi 2-444
Külli Habicht on eesti keele kaasprofessor, kelle põhilised uurimisvaldkonnad on morfosüntaks, muute- ja tuletusmorfoloogia, leksikoloogia ja vana kirjakeel. Ta on tegelenud ka pragmaatika ja diskursuse teemadega ning vana kirjakeele perioode mõtestava ajaloolise sotsiolingvistikaga. Tema uurimused on lähtunud funktsionaalsest kasutuspõhisest teooriast. Muu hulgas on ta uurinud kaassõnade ja modaalkonstruktsioonide grammatiseerumist, diskursusepartiklite pragmatiseerumist ja kirjakeele sõnavara diakroonilist arengut. Praegu on ta seotud vana kirjakeele digisõnastiku koostamise ja pragmaatiliste üksuste registripõhise uurimise projektidega. Helle Metslangi juhitud pragmaatika projektirühma kaudu (PRG341) osaleb ta ka Eesti-uuringute tippkeskuse töös. Ta on eesti keele sõnamuutmise tervikkäsitluse, nelja vana kirjakeele sõnastiku ning gümnaasiumiõpiku "Keel ja ühiskond" kaasautor. Külli on kuulunud eesti keele riigieksami töörühma ning löönud aastaid kaasa emakeeleolümpiaadi korraldamisel.
Külli Habicht
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele kaasprofessor
Jakobi 2-444
Helle Metslang
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorid
emeriitprofessor

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
emeriitprofessor
Jakobi 2-424
Helle Metslang on Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli ja Oulu Ülikooli dotsent, Academia Europaea, võrgustiku AcademiaNet ja Eesti Keelenõukogu liige. Ta on töötanud professorina Tartu, Tallinna ja Helsingi ülikoolis. Tema uurimisvaldkonnad on morfosüntaks, pragmaatika, keele dünaamika, keele varieerumine, ajalooline sotsiolingvistika, kontrastiivlingvistika ja tüpoloogia. Ta on eesti keele grammatikate kaasautor, raamatusarja "Eesti keele varamu" peatoimetaja ja projekti "Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides" (PRG341) juht.
Helle Metslang
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorid
emeriitprofessor

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
emeriitprofessor
Jakobi 2-424
Virve-Anneli Vihman
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
psühholingvistika kaasprofessor
Jakobi 2-416

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
instituudi arendusjuht
Jakobi 2-416
+372 5349 6820
Virve Vihman on psühholingvistika kaasprofessor, kes uurib keele omandamist ja eesti keele struktuuri kasutuspõhiselt, funktsionaalse lingvistika lähtenurgast. Teadustöös on ta käsitlenud üks- ja kakskeelsete laste grammatika omandamist, teismeliste keelekasutust ja kõnelejate keelevalikuid, kasutades korpusandmeid ja katsemeetodeid. Ta juhib Eesti teismeliste suulise ja netikeelekorpuse koostamise projekti ning õpetab magistriõppekavas kakskeelsuse, keeleomandamise ja psühholingvistika aineid.
Virve-Anneli Vihman
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
psühholingvistika kaasprofessor
Jakobi 2-416

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
instituudi arendusjuht
Jakobi 2-416
+372 5349 6820
Kadri Muischnek
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
arvutilingvistika kaasprofessor 0,5 k
Jakobi 2-426

Arvutiteaduse instituut
Keeletehnoloogia õppetool
keeletehnoloogia kaasprofessor 0,5 k
r 3058
Kadri Muischnek on arvutilingvistika kaasprofessor. Tema teaduslike huvide keskmes on süntaktiline analüüs arvutilingvistikas: süntaktiliselt märgendatud korpused ehk puudepangad ning automaatsed süntaksianalüsaatorid ehk parserid. Samuti tegeleb ta vana kirjakeele automaatanalüüsi probleemide ja tekstide žanrilise klassifitseerimisega. Varem on Kadri tegelenud eesti keele püsiühenditega, millest ta kirjutas ka oma doktoritöö ja mille juurde loodab ta veel kunagi tagasi pöörduda.
Kadri Muischnek
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
arvutilingvistika kaasprofessor 0,5 k
Jakobi 2-426

Arvutiteaduse instituut
Keeletehnoloogia õppetool
keeletehnoloogia kaasprofessor 0,5 k
r 3058
Tiit Hennoste
Eesti keele osakond
Suulise ja arvutisuhtluse labor
suulise kõne ja vestlusanalüüsi teadur
Jakobi 2-407
+372 737 6163
Tiit Hennoste on eesti keele kaasprofessor, kelle kesksed uurimisvaldkonnad on suuline eesti keel ja suhtlus ning allkeeled. Ta on uurinud suulise keele süntaksit (eriti eneseparandusi), küsimusi ja vastuseid, probleemide lahendamist suhtluses, suhtluspartikleid, samuti eesti keele allkeelte tüpoloogiat ja allkeelte kasutust eri ajaperioodidel. Samuti on ta vedanud suulise keele korpuse koostamist ja juhtinud korpuseprojekte. Selle kõrval on ta uurinud netivestluse keelelisi erijooni ja suulise keele kasutust ilukirjanduses.
Tiit Hennoste
Eesti keele osakond
Suulise ja arvutisuhtluse labor
suulise kõne ja vestlusanalüüsi teadur
Jakobi 2-407
+372 737 6163
Fedor Rozhanskiy
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
soome-ugri keelte kaasprofessor
Jakobi 2-410
Fedor Rozhanskiy on soome-ugri keelte kaasprofessor. 1980- ja 1990-ndatel töötas ta põhiliselt lääneaafrika keeltega, eriti songai keelega. 2000. aastast uurib ta soome-ugri keeli. Fedor kirjeldab ja dokumenteerib vadja ja isuri keelt, aga keskendub oma uurimistöös ka teistele soome-ugri keeltele, nt mari ja komi keelele. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad morfofonoloogia, eksperimentaalne foneetika, morfoloogia, süntaks, intrageneetiline tüpoloogia, reduplikatsiooniteooria ja tüpoloogia, ideofoonid, keelekontakt, laenud, keele varieerumine, ohustatud keeled ja välitööd.
Fedor Rozhanskiy
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
soome-ugri keelte kaasprofessor
Jakobi 2-410
Helen Plado
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele lektor 0,5 k, eesti keele teadur 0,5 k
Jakobi 2-426
Helen Plado on eesti keele teadur ja lektor. Tema kesksed uurimisvaldkonnad on grammatika varieerumine ja muutumine. Ta uurib põhiliselt süntaksit (eelkõige komplekslauset), aga ka muid morfosüntaktika valdkondi. Peamiselt tegeleb Helen eesti ja võru keelega. Võru keelt on ta käsitlenud ka sotsiolingvistilisest vaatepunktist. Uurimisel on ta kasutanud nii korpusmaterjali kui ka katsetel ja välitöödel kogutud materjali. Helen on ka eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja toimetaja.
Helen Plado
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele lektor 0,5 k, eesti keele teadur 0,5 k
Jakobi 2-426
Miina Norvik
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte lektor (tööleping peatatud) 0,5 k, läänemeresoome keelte teadur
Miina Norvik on läänemeresoome keelte teadur. Oma teadustöös keskendub ta peamiselt liivi keele ja teiste lähedaste sugulaskeelte (nagu karjala, vepsa) grammatikanähtuste uurimisele. Ennekõike huvitavad teda vormi- ja lausetasandi nähtused (nt aja, muutuse, võrdluse väljendamine), mille uurimiseks on ta üldiselt kasutanud funktsionaal-tüpoloogilist lähenemist. 2018. aastast on ta tegelenud uurali keeltega ka laiemalt, arendades uurali keelte tüpoloogilist andmebaasi UraTyp. Ühtlasi on see andnud talle võimaluse teha rahvusvahelist koostööd ning osaleda erialaülestes uurimisrühmades (AGL ja BEDLAN). 2023. aasta märtsini töötab ta Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte osakonnas, kus viib läbi oma järeldoktorantuuri projekti "Läänemeresoome keelte struktuurijoonte püsivus ja muutuvus keelekontaktide valguses". Et tutvustada maailma keelelist rikkust ka kooliõpilastele, aitab Miina juba 2011. aastast lingvistikaolümpiaade korraldada.
Miina Norvik
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte lektor (tööleping peatatud) 0,5 k, läänemeresoome keelte teadur
Raili Pool
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
eesti keele võõrkeelena kaasprofessor
Jakobi 2-437
Raili Pool on eesti keele võõrkeelena kaasprofessor, kelle uurimisvaldkond on eesti keele kui teise keele omandamine. Tema teadustöö fookuses on eesti keele struktuuri, eriti süntaksi omandamise küsimused, kuid ta on uurinud ka eesti keele õppija ja emakeelekõneleja suulist suhtlust. Raili huvitub ka kontrastiivsest grammatikast ja õppesõnastikest ning on koostanud verbirektsioonisõnastiku eesti keele õppijatele. Koostöös Eesti Keele Instituudiga uurib ta eesti keele õppijate grammatikapädevust eri keeleoskustasemetel ja koostab grammatikapädevuse kirjeldusi.
Raili Pool
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
eesti keele võõrkeelena kaasprofessor
Jakobi 2-437
Eva Saar
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte teadur 0,7 k
Jakobi 2-413

Eesti keele osakond
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
koordinaator 0,3 k
Jakobi 2-413
+372 737 5422
Eva Saar on läänemeresoome keelte teadur ning Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse koordinaator. Tema uurimistöö keskendub peamiselt Venemaal kõneldavatele läänemeresoome keeltele, aga ka lõunaeesti keelele. Uurimistöö fookuses on läänemeresoome keelte ajalugu, fonoloogia, morfoloogia ja morfosüntaks, aga ka isikunimed ja onomastika üldisemalt. Eva on teinud välitöid alates 1997. aastast nii Venemaal kõneldavate vadja, isuri, lüüdi, vepsa ja karjala keeleainese kogumiseks kui ka Eestis mulgi, seto ja võro keelealal. Alates 2018. aastast osaleb ta uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi (UraTyp) koostamisel. Praegu juhib Eva projekti "Vepsa omailm 21. sajandil" ja on Tartu Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ja Seto Instituudi koostöös koostatava seto sõnaraamatu töörühma juht.
Eva Saar
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte teadur 0,7 k
Jakobi 2-413

Eesti keele osakond
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
koordinaator 0,3 k
Jakobi 2-413
+372 737 5422
Joshua Wilbur
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus
digihumanitaaria külalislektor
Joshua Wilbur on digihumanitaaria külalislektor. Tal on doktorikraad üldkeeleteaduses ning oma uurimistöös keskendub ta keelte dokumenteerimisele, morfofonoloogiale, süntaksile, korpuslingvistikale, leksikograafiale ja keeletehnoloogiale. Tema eriline uurimishuvi on Pite saami keel – Rootsis kõneldav uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mis on välja suremas.
Joshua Wilbur
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus
digihumanitaaria külalislektor
Piia Taremaa
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
üldkeeleteaduse teadur
Jakobi 2-446
Piia Taremaa on üldkeeleteaduse teadur, kes kaitses oma doktoritöö eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 2017. aastal. Tema keeleteaduslik taust on kognitiivses lingvistikas, uurimishuvid on seotud semantika, morfosüntaksi ja konstruktsioonilise varieerumisega, samuti referentsiga. Lähemalt on ta uurinud eesti keeles ruumi ja liikumise väljendamist, samuti viitamisvahendeid ning vähemal määral akadeemilist kirjutamist ja spontaanse kõne tajumist. Oma uurimustes on ta kasutanud korpuslingvistilisi ja katselisi lähenemisi, rakendades nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset analüüsi.
Piia Taremaa
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
üldkeeleteaduse teadur
Jakobi 2-446
Kaidi Lõo
Eesti keele osakond
Foneetika labor
psühholingvistika teadur
Kaidi Lõo on psühholingvistika teadur. Tema uurimisvaldkond on leksikaalne töötlus, mis tegeleb keele produtseerimise ja keelest arusaamisega sõna tasemel ning uurib seda, kuidas on sõnad mentaalses leksikonis talletunud. Täpsemalt huvitab Kaidit, kuidas sõnade struktuur ja kasutus keeletöötlust mõjutavad. Oma töös kasutab ta katselisi meetodeid (nt reaktsiooniaja- ja silmaseirekatsed) ning statistilist modelleerimist. Praegu huvitab teda eriti suuline keel. Samuti on ta kaasatud rahvusvahelisse mitmekeelse silmaseirekorpuse projekti MECO.
Kaidi Lõo
Eesti keele osakond
Foneetika labor
psühholingvistika teadur
Ann Siiman
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele lektor 0,5 k
Ann Siiman on eesti keele lektor, kes õpetab morfoloogiat, akadeemilist eesti keelt, keeletoimetamist ja praktikaaineid. Uurijana pakub talle huvi morfoloogiline varieerumine, doktoritöös käsitles ta osastava ja sisseütleva käände varieerumist. Ann aitab korraldada digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse tööd ning enda erialaselt vormishoidmiseks toimetab tarbetekste.
Ann Siiman
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele lektor 0,5 k
Maarja-Liisa Pilvik
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele teadur
Jakobi 2-430
Maarja-Liisa Pilvik on korpuste ja kvantitatiivse lingvistika teadur. Ta on seni tegelenud põhiliselt soome keele verbisemantikaga, eesti murrete morfosüntaksiga ja tuletusmorfoloogia produktiivsuse uurimisega eesti keele eri registrites. Laiemalt huvitavad teda keele varieerumine, keeleliste konstruktsioonide kinnistumine ja kognitiivne organiseeritus ning tegelikku keelekasutust suunavate jõudude põimumine, võistlus ja muutumine. Oma töös kasutab ta põhiliselt tekstikorpuste andmeid ning rakendab uurimustes nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeanalüüsi meetodeid. Praegu on ta seotud projektidega, mis tegelevad seto keele korpuse ja teismeliste keele korpuse koostamisega, 19. sajandi vallakohtuprotokollide keele automaattöötluse vahendite väljatöötamisega ja digiteeritud protokollide kui olulise keelelise ja ajaloolise ressursi kasutusvõimaluste testimisega.
Maarja-Liisa Pilvik
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele teadur
Jakobi 2-430
Mari Aigro
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
akadeemilise väljendusoskuse nooremteadur
Mari Aigro on üldkeeleteaduse doktorant ja nooremteadur, kelle eriala on morfosüntaks. Mari kvantitatiivsele korpusuuringule ja katsemeetoditele tuginev doktoritöö keskendub morfosüntaktilisele variatsioonile verbide argumendistruktuuris, täpsemalt eesti verbide kohakäändes argumentidele. Lisaks doktoritööle tegutseb Mari kahes projektis. Neist esimene on Virve Vihmani kaasjuhitud rahvusvaheline projekt "Feast and famine: Confronting overabundance and defectivity in language", mille raames uurib mari üleküllust ja vaegust eesti keele inflektsioonilises morfoloogias. Koos Mariann Proosiga juhib Mari ka projekti "Eestikeelsete sõnade abstraktsus ja konkreetsus", mille käigus kogutakse eestikeelsetele lemmadele abstraktsushinnanguid. Samuti kaaskorraldab ta TÜlingu loengusarja ja katsemeetodite seminari.
Mari Aigro
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
akadeemilise väljendusoskuse nooremteadur
Carl Eric Simmul
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,8 k
Jakobi 2-431
Carl Eric Simmul on eesti keele doktorant ja nooremteadur. Doktoritöös uurib ta "des-", "mata-" ja "maks-"tarindi struktuurilisi, semantilisi ja informatsioonilisi tunnuseid. Töörühma liikmena uurib ta seda, kuidas avaldub eesti keele registrites (inter)subjektiivsus. Carl Ericut huvitavad mitmesugused probleemid, mis seostuvad morfosüntaksi, semantika, infostruktuuri, pragmaatika, taju, arusaamise ja õppimisega.
Carl Eric Simmul
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,8 k
Jakobi 2-431
Merit Niinemägi
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
saami keelte nooremteadur 0,6 k
Jakobi 2-418
Merit Niinemägi on uurali keelte doktorant ja saami keelte nooremteadur, kelle peamised uurimishuvid on morfosüntaks ning keele varieerumine ja muutumine. Oma doktoritöös keskendub ta inarisaami keelele, mille näitel uurib ühe vähemuskeele ohustatuse ja taaselustamisega kaasnevaid keelemuutusi morfosüntaksti tasandil. Merit osaleb ka inarisaami prosoodia ja morfoloogia projektis.
Merit Niinemägi
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
saami keelte nooremteadur 0,6 k
Jakobi 2-418
Eda-Riin Tuuling
komi keele nooremteadur 0,5 k
Eda-Riin Tuuling on uurali keelte doktorant ja komi keele nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta komi demonstratiivpronoomenite pragmaatilist kasutust ja vormilist varieeruvust. Nooremteadurina teeb ta kaasa Gerson Klumppi juhitud projektis "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika".
Eda-Riin Tuuling
komi keele nooremteadur 0,5 k
Marili Tomingas
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Jakobi 2-418
Marili Tomingas on läänemeresoome keelte doktorant ja liivi keele nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta liivi keele isikuliste asesõnade ja demonstratiivide kasutust suulises keeles, transkribeerides ise selle jaoks vajalikku korpust. Lisaks osaleb ta projektis "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika", kus uurib täpsemalt liivi keele diskursusepartikleid. Tema teaduslikud huvialad on soome-ugri keeled, süntaks, morfoloogia, tähendus ja keelekasutus ning suuline keel. Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis soome keelt algajatele.
Marili Tomingas
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Jakobi 2-418
Iuliia Zubova
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
fennougristika nooremteadur
Jakobi 2-418
Iuliia Zubova on udmurdi keele nooremteadur. Ta on Gerson Klumppi projekti "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika" meeskonna liige. Tema taust on teoreetiline lingvistika ja ta vaatleb soome-ugri keelte grammatilisi tunnuseid tüpoloogilisest perspektiivist. Iuliia uurib fookus- ja diskursusepartiklite ja seotud fenomenide semantikat ja süntaksit udmurdi keeles. 2013. aastast on Iuliia osalenud besermani udmurdi grammatika ja sõnavara kirjelduse projektis. Ta on osa võtnud umbes kümnest Põhja-Udmurtia välitööst. Oma töös kasutab ta küsitluskavameetodit, korpusanalüüsi ja lingvistilisi eksperimente.
Iuliia Zubova
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
fennougristika nooremteadur
Jakobi 2-418
Triin Todesk
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
komi keele nooremteadur
Jakobi 2-430
Triin Todesk on uurali keelte doktorant ja komi keele nooremteadur, kes uurib oma doktoritöös komi keele sõnaliigiülese kliitiku "-dzhyk" liitumist tegusõnadega, täpsemalt kliitiku tähendusi eri tüüpi tegusõnadega, piiranguid kliitiku esinemisele ja selle võimalikku mõju olukorra inherentsetele omadustele. Komi keelt uurib Triin ka Gerson Klumppi juhitud projektis "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika", mille eesmärk on leida sarnasusi ja erijooni isuri, vadja, liivi, ersa, udmurdi, komi ja kamassi keele diskursusepartiklite kasutuses. Lisaks komi keelele töötab Triin eesti murretega, ennekõike seto ja Mulgiga, ning on osalenud arvukatel murdekogumisretkedel nii Eestis kui ka Venemaal. Praegu koordineerib Triin Liina Lindströmi juhitud projektis "Interdistsiplinaarne seto korpus" seto keele salvestuste litereerimist ja osaleb uue materjali salvestamises. Mulgi murdekeeles uurib Triin noomeni muutemorfoloogiat ja on välja töötanud Mulgi murde noomenitüübistiku, mille põhjal jagatakse tüüpidesse Tartu Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ning Mulgi Kultuuri Instituudi koostöös valmiva Mulgi sõnaraamatu käändsõnad.
Triin Todesk
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
komi keele nooremteadur
Jakobi 2-430
Liina Pärismaa
doktorant
Liina Pärismaa on eesti keele doktorant ja nooremteadur. Oma doktoritöös keskendub ta eri morfosüntaktiliste nähtuste varieerumisele 17.–18. sajandi põhjaeesti kirjakeele tekstides. Liina peamised teaduslikud huvid on eesti vanem kirjakeel, morfosüntaks ning keele varieerumine ja muutumine. Ta osaleb Helle Metslangi juhitud subjektiivsuse ja intersubjektiivsuse keelelist väljendamist uurivas projektis (PRG341) ning koostab sõnaartikleid vana kirjakeele sõnastiku tarbeks.
Liina Pärismaa
doktorant
Hanna Pook
doktorant
Hanna Pook on eesti keele doktorant. Oma teadustöös on ta uurinud eesti murdesüntaksit ja pronoomenite kasutust suulises (murde)kõnes. Tema doktoritöö keskendub interrogatiiv-relatiivpronoomenite "kes" ja "mis" ning indefiniitpronoomeni "keegi" kasutusele. Uurimistööle on ta lähenenud korpuspõhiselt, kasutades kvantitatiivseid ja statistilisi meetodeid. Õpingute kõrvalt töötab ta Eesti Keele Instituudis nooremteadurina ning koostab seal "Eesti murrete sõnaraamatut" ja "Seto sõnaraamatut".
Hanna Pook
doktorant
Patrick O'Rourke
doktorant
Patrick O'Rourke on läänemeresoome keelte doktorant, kelle uurimistöö on liivi keele substraat Liivi lahe ümbruses tänapäeval räägitavates keeltes. See uurimistöö hõlmab fonoloogia, morfoloogia, süntaksi ning sõnavara võrdlevat käsitlemist, et uurida liivi keele ajaloolist arengut ja selle mõju varem liivikeelsel alal räägitud eesti, ukala, läti või latgalli murretes. Tema teaduslikud huvialad on soome-ugri keeled, etümoloogia, ajalooline keeleteadus, ajaloolis-võrdlev meetod ja keelekontaktid.
Patrick O'Rourke
doktorant
Annika Kängsepp
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
keeleteaduse nooremteadur
Annika Pant on keelekujude spetsialist. Ta on tegev kahes projektis: "Interdistsiplinaarne seto korpus" ja "Teismeliste keel Eestis". Esimeses litereerib Annika setokeelseid tekste. Teises korraldab ta teismeliste salvestuste litereerimist. Keeleteaduslikest suundadest huvitavad Annikat enim keele varieerumine ja eesti murded. Oma 2020. aastal kaitstud magistritöös uuris ta asesõnade "keegi", "miski", "kumbki" ja "ükski" kasutust tänapäeva eesti keeles.
Annika Kängsepp
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
keeleteaduse nooremteadur
#teadus
Teismelised-suhtlemas

Kuue samba taga: milline on meie teismeliste keelekasutus?

#teadus

Maria Tuulik kaitseb doktoritööd „Adjektiivide süstemaatiline polüseemia eesti keeles tajuadjektiivide näitel“

Maria Tuulik kaitseb doktoritööd "Adjektiivide süstemaatiline polüseemia eesti keeles tajuadjektiivide näitel".
#teadus

Tomasz Wicherkiewicz (Poznan): Minority (language) policies and politics in Poland - a downward spiral?

22. novembril peab TÜlingu ettekande professor Tomasz Wicherkiewicz Poznani ülikoolist Poolas. Ettekande pealkiri on "Minority (language) policies and politics in Poland - a downward spiral?".