Skip to main content

Süntaks ja morfoloogia

Süntaksi ja morfoloogia uurimissuunal keskendutakse eelkõige eesti kirjakeelele, kuid vaadeldakse ka teisi soome-ugri keeli ning eesti murdeid ja suulist keelt. Fookuses on nii morfosüntaktiline varieerumine ja muutumine kui ka tuletusmorfoloogia ja morfoloogiline produktiivsus. Süntaksi ja morfoloogia uurimisel suhestatakse eesti keele ja soome-ugri keelte andmeid laiemalt keeletüpoloogiaga ning panustatakse selle kaudu rahvusvahelisse tüpoloogilisse uurimistöösse. Morfosüntaktilisi nähtusi uuritakse ennekõike funktsionaalselt, kasutuspõhiselt, käsitledes mh grammatika kujunemist (grammatiseerumist) ja kontaktkeelete mõju. Uurimistöös kasutatakse nii korpuslingvistilisi kui ka katselisi meetodeid ning kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi.

Suunaga seotud inimesed

Liina Lindström
instituudi juhataja
osakonna juhataja, tänapäeva eesti keele professor
keskuse juhataja
513 8446 (8446)
Liina Lindström on tänapäeva eesti keele professor. Tema uurimisvaldkonnaks on eesti keele varieerumine ning grammatika, eriti süntaks, ning peamisteks lähenemisviisideks korpusanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid. Liina on uurinud eesti keele varieerumist nii suulises kui kirjalikus keeles, nii murretes kui tänapäeva veebikeeles või teismeliste keelekasutuses. Ta on muuhulgas ka Digihumanitaaria ja Infoühiskonna Keskuse juhataja ning laiemalt digihumanitaaria eestvedaja Tartu Ülikoolis. Ta on tegelenud mitmete korpuste koostamisega (eriti eesti murrete korpusega) ja välitöödega, praegu veab seto interdistsiplinaarse korpuse tegemist ja osaleb projektis "Teismeliste keel Eestis".
Liina Lindström
instituudi juhataja
osakonna juhataja, tänapäeva eesti keele professor
keskuse juhataja
513 8446 (8446)
Gerson Stefan Klumpp
osakonna juhataja, soome-ugri keelte professor, eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppe programmijuht
737 6537
Gerson Klumpp on soome-ugri keelte professor. Tartu Ülikoolis alustas ta tööd 2011. aastal, enne seda oli ta Müncheni Ludwig-Maximilian Ülikoolis. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad permi ja samojeedi keeled, eriti väljasurnud kamassi keel. Eelkõige pakuvad talle huvi erinevad keelemuutused ning pragmaatika ja infostruktuuri mõju morfosüntakilistele struktuuridele, näiteks varieeruv sihitise markeerimine komi murretes. Lisaks meeldib Gersonile töötada vanema soome-ugri tekstikogumikutega ning uurida neid võrdlevalt tänapäevaste keeleandmetega. Lisaks juhib ta Tartu Ülikoolis väikeste uurali keelte diskursusepartiklite grammatika projekti.
Gerson Stefan Klumpp
osakonna juhataja, soome-ugri keelte professor, eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppe programmijuht
Külli Habicht
eesti keele kaasprofessor
Külli Habicht on eesti keele kaasprofessor, kelle põhilised uurimisvaldkonnad on morfosüntaks, muute- ja tuletusmorfoloogia, leksikoloogia ja vana kirjakeel. Ta on tegelnud ka pragmaatika ja diskursuse teemadega ning vana kirjakeele perioode mõtestava ajaloolise sotsiolingvistikaga. Tema uurimused on lähtunud funktsionaalsest kasutuspõhisest teooriast. Muu hulgas on ta uurinud kaassõnade ja modaalkonstruktsioonide grammatiseerumist, diskursusepartiklite pragmatiseerumist ja kirjakeele sõnavara diakroonilist arengut. Praegu on ta seotud vana kirjakeele digisõnastiku koostamise ja pragmaatiliste üksuste registripõhise uurimise projektidega. Helle Metslangi juhitud pragmaatika projektirühma kaudu (PRG341) osaleb ta ka Eesti-uuringute tippkeskuse töös. Ta on eesti keele sõnamuutmise tervikkäsitluse, nelja vana kirjakeele sõnastiku ning gümnaasiumiõpiku "Keel ja ühiskond" kaasautor. Külli on kuulunud eesti keele riigieksami töörühma ning löönud aastaid kaasa emakeeleolümpiaadi korraldamisel.
Külli Habicht
eesti keele kaasprofessor
Helle Metslang
emeriitprofessor
Helle Metslang on Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli ja Oulu Ülikooli dotsent, Academia Europaea, võrgustiku AcademiaNetja Eesti Keelenõukogu liige. Ta on töötanud professorina Tartu, Tallinna ja Helsingi ülikoolis. Tema uurimisvaldkondadeks on morfosüntaks, pragmaatika, keele dünaamika, keele varieerumine, ajalooline sotsiolingvistika, kontrastiivlingvistika ja tüpoloogia. Ta on eesti keele grammatikate kaasautor ja raamatusarja "Eesti keele varamu" peatoimetaja, projekti "Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides" (PRG341) juht.
Helle Metslang
emeriitprofessor
Virve-Anneli Vihman
psühholingvistika kaasprofessor
instituudi arendusjuht
5349 6820
Virve Vihman on psühholingvistika kaasprofessor, kes uurib keele omandamist ja eesti keele struktuuri kasutuspõhiselt, funktsionaalse lingvistika lähtenurgast. Teadustöös on ta käsitlenud üks- ja kakskeelsete laste grammatika omandamist, teismeliste keelekasutust ja kõnelejate keelevalikuid, kasutades korpusandmeid ja katsemeetodeid. Ta juhib Eesti teismeliste suulise ja netikeelekorpuse koostamise projekti ning õpetab magistriõppekavas aineid kakskeelsusest, keeleomandamisest ja psühholingvistikast.
Virve-Anneli Vihman
psühholingvistika kaasprofessor
instituudi arendusjuht
5349 6820
Kadri Muischnek
arvutilingvistika kaasprofessor 0,5 k
keeletehnoloogia kaasprofessor 0,5 k
Kadri Muischnek on arvutilingvistika kaasprofessor. Tema teaduslike huvide keskmes on süntaktiline analüüs arvutilingvistikas: süntaktiliselt märgendatud korpused ehk puudepangad ning automaatsed süntaksianalüsaatorid ehk parserid. Samuti tegeleb ta vana kirjakeele automaatanalüüsi probleemide ning tekstide žanrilise klassifitseerimisega. Varem on Kadri tegelenud eesti keele püsiühenditega, millest ta kirjutas ka oma doktoritöö ja mille juurde loodab ta veel kunagi tagasi pöörduda.
Kadri Muischnek
arvutilingvistika kaasprofessor 0,5 k
keeletehnoloogia kaasprofessor 0,5 k
Tiit Hennoste
eesti keele kaasprofessor
737 6163
Tiit Hennoste on eesti keele kaasprofessor, kelle keskseks uurimisvaldkonnaks on suuline eesti keel ja suhtlus ning allkeeled. Ta on uurinud suulise keele süntaksit (eriti eneseparandusi), küsimusi ja vastuseid, probleemide lahendamist suhtluses, suhtluspartikleid, samuti eesti keele allkeelte tüpoloogiat ja allkeelte kasutust eri ajaperioodidel. Samuti on ta vedanud suulise keele korpuse koostamist ja juhtinud korpuseprojekte. Selle kõrval on ta uurinud netivestluse keelelisi erijooni ja suulise keele kasutust ilukirjanduses.
Tiit Hennoste
eesti keele kaasprofessor
Fedor Rozhanskiy
soome-ugri keelte kaasprofessor
Fedor Rozhanskiy on soome-ugri osakonnas soome-ugri keelte kaasprofessor. 1980s and 1990s töötas ta põhiliselt lääne-aafrika keeltega (põhiliselt songai keelega) Aastast 2000 uurib ta soome-ugri keeli. Ta uurimistöö keskendub vadja ja isuri keele kirjeldamisele ja dokumenteerimisele, ning teatud teemadele ka muudes selle grupi keeltes (nt., mari ja komi keel). Ta uurimishuvide hulka kuuluvad morfofonoloogia, eksperimentaalne foneetika, morfoloogia, süntaks, intrageneetiline tüpoloogia, reduplikatsiooni teooria ja tüpoloogia, ideofoonid, keelekontakt, laenud, keele varieerumine, ohustatud keeled ja välitööd.
Fedor Rozhanskiy
soome-ugri keelte kaasprofessor
Helen Plado
eesti keele lektor 0,5 k, eesti keele teadur 0,5 k
Helen Plado on eesti keele teadur ja lektor. Tema peamisteks uurimisvaldkonnaks on grammatika varieerumine ja muutumine. Ta uurib peamiselt süntaksit (eelkõige komplekslauseid), aga on tegelenud ka muude morfosüntaktiliste valdkondadega. Peamisteks keelteks, millega Helen Plado tegeleb, on eesti ja võru keel. Võru keelega on ta tegelenud ka sotsiolingvistilisest vaatepunktist. Uurimisel on ta kasutanud nii korpusmaterjali kui ka katsetel ja välitöödel kogutud materjali. Ta on eetsi ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja toimetaja.
Helen Plado
eesti keele lektor 0,5 k, eesti keele teadur 0,5 k
Miina Norvik
läänemeresoome keelte lektor (tööleping peatatud) 0,5 k, läänemeresoome keelte teadur
"Miina Norvik on soome-ugri osakonna läänemeresoome keelte teadur. Oma teadustöös on ta peamiselt keskendunud liivi keele ja teiste lähedaste sugulaskeelte (nagu karjala, vepsa) grammatikanähtuste uurimisele. Ennekõike huvitavad teda vormi- ja lausetasandi nähtused (nt aja, muutuse, võrdluse väljendamine), mille uurimiseks on ta üldiselt kasutanud funktsionaal-tüpoloogilist lähenemist. 2018. aastast on ta tegelenud uurali keeltega ka laiemalt, arendades uurali keelte tüpoloogilist andmebaasi UraTyp. Ühtlasi on see andnud talle võimaluse teha rahvusvahelist koostööd ning osaleda erialaülestes uurimisrühmades (AGL ja BEDLAN). 2023. aasta märtsini töötab ta Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte osakonnas, kus viib läbi oma järeldoktorantuuri projekti „Läänemeresoome keelte struktuurijoonte püsivus ja muutuvus keelekontaktide valguses“. 2011. aastast on ta panustanud lingvistikaolümpiaadi korraldamisse, et tutvustada maailma keelelist rikkust ka kooliõpilastele. "
Miina Norvik
läänemeresoome keelte lektor (tööleping peatatud) 0,5 k, läänemeresoome keelte teadur
Raili Pool
eesti keele võõrkeelena kaasprofessor
737 5307
Raili Pool on eesti keele võõrkeelena kaasprofessor, kelle uurimisvaldkonnaks on eesti keele kui teise keele omandamine. Tema teadustöö fookuses on eesti keele struktuuri, eriti süntaksi omandamise küsimused, kuid ta on uurinud ka eesti keele õppija ja emakeelekõneleja suulist suhtlust. Huvitub ka kontrastiivsest grammatikast ja õppesõnastikestning on koostanud verbirektsioonisõnastiku eesti keele õppijatele. Koostöös EKIga uurib eesti keele õppijategrammatikapädevust eri keeleoskustasemetel ning koostab grammatikapädevuse kirjeldusi.
Raili Pool
eesti keele võõrkeelena kaasprofessor
737 5307
Eva Saar
koordinaator 0,5 k
läänemeresoome keelte teadur 0,5 k
737 5422
Eva Saar on läänemeresoome keelte teadur TÜ soome-ugri osakonnas ja TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse koordinaator. Tema uurimistöö keskendub peamiselt Venemaal kõneldavatele läänemeresoome keeltele, aga ka lõunaeesti keelele. Uurimistöö fookuses on läänemeresoome keelte ajalugu, fonoloogia, morfoloogia ja morfosüntaks, aga ka isikunimed ja onomastika üldisemalt. Ta on teinud välitöid alates 1997. aastast nii Venemaal kõneldavate vadja, isuri, lüüdi, vepsa ja karjala keeleainese kogumiseks kui ka Eestis mulgi, seto ja võro keelealal. Alates 2018. aastast osaleb ta uurali keelte tüpoloogilist andmebaasi (UraTyp) koostamisel. Praegu juhib ta projekti ""Vepsa omailm 21. sajandil"" ja on TÜ, Eesti Keele Instituudi ja Seto instituudi koostöös koostatava seto sõnaraamatu töörühma juht.
Eva Saar
koordinaator 0,5 k
läänemeresoome keelte teadur 0,5 k
737 5422
Joshua Wilbur
digihumanitaaria külalislektor
Joshua Wilbur on digihumanitaaria külalislektor. Tal on doktorikraad üldkeeleteaduse erialal ning oma uurimistöös keskendub ta keelte dokumenteerimisele, morfofonoloogiale, süntaksile, korpuslingvistikale, leksikograafiale ja keeletehnoloogiale. Tema eriliseks uurimishuviks on Pite saami keel – Rootsis kõneldav uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mis on väljasuremise äärel.
Joshua Wilbur
digihumanitaaria külalislektor
Piia Taremaa
üldkeeleteaduse teadur
Piia Taremaa on üldkeeleteaduse teadur, kes kaitses oma doktoritöö TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 2017. aastal. Tema keeleteaduslik taust on kognitiivses lingvistikas, uurimishuvid on seotud semantika, morfosüntaksi ja konstruktsioonilise varieerumisega, samuti referentsiga. Lähemalt on ta uurinud eesti keeles ruumi ja liikumise väljendamist, samuti viitamisvahendeid ning vähemal määral akadeemilist kirjutamist ning spontaanse kõne tajumist. Oma uurimustes on ta kasutanud korpuslingvistilisi ja katselisi lähenemisi, rakendades nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset analüüsi.
Piia Taremaa
üldkeeleteaduse teadur
Kaidi Lõo
psühholingvistika teadur
Kaidi Lõo on psühholingvistika teadur. Tema uurimisvaldkond on leksikaalne töötlus, mis tegeleb keele produtseerimise ja keelest arusaamisega sõna tasemel ning uurib seda kuidas sõnad on mentaalses leksikonis talletunud. Täpsemalt huvitab Kaidit kuidas sõnade struktuur ja kasutus keeletöötlust mõjutavad. Oma töös kasutab ta katselisi meetodeid (nt reaktsiooniaja- ja silmaseirekatsed) ning statistilist modelleerimist. Hetkel huvitab teda eriti suuline keel. Samuti on ta kaasatud rahvusvahelisse mitmekeelse silmaseirekorpuse projekti MECO.
Kaidi Lõo
psühholingvistika teadur
Ann Siiman
eesti keele lektor 0,5 k
Ann Siiman on eesti keele lektor, kes õpetab vormiõpetust ehk morfoloogiat, akadeemilist eesti keelt, keeletoimetamist ja praktikaaineid. Uurijana pakub talle huvi morfoloogiline varieerumine, doktoritöös käsitles ta osastava ja sisseütleva käände varieerumist. Ann aitab korraldada Digihumanitaaria ja Infoühiskonna Keskuse tööd ning enda erialaselt vormishoidmiseks toimetab tarbetekste.
Ann Siiman
eesti keele lektor 0,5 k
Maarja-Liisa Pilvik
korpuste ja kvantitatiivse lingvistika spetsialist
Maarja-Liisa Pilvik on korpuste ja kvantitatiivse lingvistika spetsialist. Ta on seni tegelenud põhiliselt soome keele verbisemantikaga, eesti murrete morfosüntaksiga ja tuletusmorfoloogia produktiivsuse uurimisega eesti keele eri registrites. Laiemalt huvitab teda keele varieerumine, keeleliste konstruktsioonide kinnistumine ja kognitiivne organiseeritus ning tegelikku keelekasutust suunavate jõudude põimumine, võistlus ja muutumine. Oma töös kasutab ta põhiliselt tekstikorpuste andmeid ning rakendab uurimustes nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeanalüüsi meetodeid. Hetkel on ta seotud projektidega, mis tegelevad seto keele korpuse ja teismeliste keele korpuse koostamisega ning 19. sajandi vallakohtuprotokollide keele automaattöötluse vahendite väljatöötamisega ja digiteeritud protokollide kui olulise keelelise ja ajaloolise ressursi kasutusvõimaluste testimisega.
Maarja-Liisa Pilvik
korpuste ja kvantitatiivse lingvistika spetsialist
Mari Aigro
akadeemilise väljendusoskuse nooremteadur 0,5 k
Mari Aigro on üldkeeleteaduse doktorant ning nooremteadur, kelle erialaks on morfosüntaks. Mari kvantitatiivsele korpusuuringule ja katsemeetoditele tuginev doktoritöö keskendub morfosüntaktilisele variatsioonile verbide argumendistruktuuris, täpsemalt eesti verbide kohakäändes argumentidele. Lisaks doktoritööle tegutseb Mari kahes projektis. Neist esimene on Virve-Anneli Vihmani kaasjuhitud rahvusvaheline projekt nimega „Feast and famine: Confronting overabundance and defectivity in language“, mille raames uurib ta üleküllust ja vaegust eesti keele inflektsioonilises morfoloogias. Koos Mariann Proosiga juhib ta ka projekti „Eestikeelsete sõnade abstraktsus ja konkreetsus“, mille käigus kogutakse eestikeelsetele lemmadele abstraktsushinnanguid. Samuti kaaskorraldab Mari TÜlingu loengusarja ning katsemeetodite seminari.
Mari Aigro
akadeemilise väljendusoskuse nooremteadur 0,5 k
Carl Eric Simmul
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,7 k
Carl Eric Simmul on eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant ja nooremteadur. Doktoritöös uurib ta des-, mata- ja maks-tarindi struktuurilisi, semantilisi ja informatsioonilisi tunnuseid. Töörühma liikmena uurib ta seda, kuidas avaldub eesti keele registrites (inter)subjektiivsus. Teda huvitavad mitmesugused probleemid, mis seostuvad morfosüntaksi, semantika, infostruktuuri, pragmaatika, taju, arusaamise ja õppimisega.
Carl Eric Simmul
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,7 k
Merit Niinemägi
saami keelte nooremteadur 0,15 k
Merit Niinemägi on uurali keelte doktorant ning saami keelte nooremteadur, kelle peamiseks uurimishuvideks on morfosüntaks ning keele varieerumine ja muutumine. Oma doktoritöös keskendub ta inarisaami keelele, mille näitel ta uurib ühe vähemuskeele ohustatuse ja taaselustamisega kaasnevaid keelemuutusi morfosüntaksti tasandil. Merit osaleb ka inarisaami prosoodia ja morfoloogia projektis.
Merit Niinemägi
saami keelte nooremteadur 0,15 k
Eda-Riin Leego
komi keele nooremteadur 0,5 k
Eda-Riin Leego on uurali keelte doktorant ja komi keele nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta komi demonstratiivpronoomenite pragmaatilist kasutust ja vormilist varieeruvust. Nooremteadurina teeb ta kaasa Gerson Klumppi juhitud projektis "Uurali keelte diskursusepartiklite grammatika".
Eda-Riin Leego
komi keele nooremteadur 0,5 k
Marili Tomingas
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Marili Tomingas on läänemeresoome keelte eriala doktorant ja liivi keele nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta liivi keele isikuliste asesõnade ja demonstratiivide kasutust suulises keeles, transkribeerides ise selle jaoks vajalikku korpust. Lisaks osaleb ta projektis „Uurali keelte diskursusepartiklite grammatika“, kus ta uurib täpsemalt liivi keele diskursusepartikleid. Tema teaduslikeks huvialadeks on soome-ugri keeled, süntaks, morfoloogia, tähendus ja keelekasutus ning suuline keel. Ta on õpetanud ka Tartu Ülikoolis soome keelt algajatele.
Marili Tomingas
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Iuliia Zubova
udmurdi keele nooremteadur
Iuliia Zubova on udmurdi keele nooremteadur. Ta on Gerson Klumpp’i projekti "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika" tiimi liige. Tema taust on teoreetiline lingvistika ja ta vaatleb soome-ugri keelte grammatilisi tunnuseid tüpoloogilisest perspektiivist. Ta uurib fookus- ja diskursuspartiklite ja seotud fenomenide semantikat ja süntaksi udmurdi keeles. Iuliia on osalenud besermani udmurdi grammatika ja sõnavara kirjelduse projektis alates aastast 2013. Ta on võtnud osa umbes 10 väljasõidust Põhja-Udmurtiasse. Oma töös kasutab ta küsitluskavameetodit, korpusanalüüsi ja lingvistilisi eksperimente.
Iuliia Zubova
udmurdi keele nooremteadur
Triin Todesk
komi keele nooremteadur 0,75 k
Triin Todesk on uurali keelte doktorant ja komi keele nooremteadur, kes uurib oma doktoritöös komi keele sõnaliigiülese kliitiku -dzhyk liitumist tegusõnadega, täpsemalt kliitiku tähendusi erinevat tüüpi tegusõnadega, piiranguid kliitiku esinemisele ning selle võimalikku mõju olukorra inherentsetele omadustele. Komi keelt uurib Triin ka Gerson Klumppi juhitud projektis "Uurali keelte diskursusepartiklite grammatika", mille eesmärk on leida sarnasusi ja erijooni isuri, vadja, liivi, ersa, udmurdi, komi ja kamassi keelte diskursusepartiklite kasutuses. Lisaks komi keelele töötab Triin ka eesti murretega, ennekõike seto ja Mulgiga, ning on osalenud arvukatel murdekogumisretkedel nii Eestis kui ka Venemaal. Praegu koordineerib Triin Liina Lindströmi juhitud projektis "Interdistsiplinaarne seto korpus" seto keele salvestuste litereerimist ning osaleb uue materjali salvestamises. Mulgi murdekeeles uurib Triin noomeni muutemorfoloogiat ning on välja töötanud Mulgi murde noomenitüübistiku, mille põhjal jagatakse tüüpidesse Tartu Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ning Mulgi Kultuuri Instituudi koostöös valmiva Mulgi sõnaraamatu käändsõnad.
Triin Todesk
komi keele nooremteadur 0,75 k
Liina Pärismaa
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,5 k
Liina Pärismaa on eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant ja nooremteadur. Oma doktoritöös keskendub ta erinevate morfosüntaktiliste nähtuste varieerumisele 17.–18. sajandi põhjaeesti kirjakeele tekstides. Liina peamised teaduslikud huvid on eesti vanem kirjakeel, morfosüntaks ning keele varieerumine ja muutumine. Ta osaleb Helle Metslangi juhitud subjektiivsuse ja intersubjektiivsuse keelelist väljendamist uurivas projektis (PRG341) ning koostab sõnaartikleid vana kirjakeele sõnastiku tarbeks.
Liina Pärismaa
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,5 k
Hanna Pook
doktorant
Hanna Pook on eesti keeleteaduse doktorant. Oma teadustöös on ta uurinud eesti murdesüntaksit ja pronoomenite kasutust suulises (murde)kõnes. Tema doktoritöö keskendub interrogatiiv-relatiivpronoomenite kes ja mis ning indefiniitpronoomeni keegi kasutusele. Uurimustele on ta lähenenud korpuspõhiselt, kasutades kvantitatiivseid ja statistilisi meetodeid. Õpingute kõrvalt töötab ta Eesti Keele Instituudis nooremteadurina ja tegeleb seal „Eesti murrete sõnaraamatu“ ja „Seto sõnaraamatu“ koostamisega.
Hanna Pook
doktorant
Patrick O'Rourke
doktorant
Patrick O'Rourke on doktorant, kelle uurimistööks on liivi keele substraat Liivi lahe ümbruses tänapäeval räägitavates keeltes. See uurimistöö hõlmab fonoloogia, morfoloogia, süntaksi ning sõnavara võrdlevat käsitlemist, et uurida liivi keele ajaloolist arengut ja selle mõju varasemalt liivikeelsel alal räägitavates eesti, ukala, läti või latgalli murretes. Tema teaduslikeks huvialadeks on soome-ugri keeled, etümoloogia, ajalooline keeleteadus, ajaloolis-võrdlev meetod ning keelekontaktid.
Patrick O'Rourke
doktorant
Annika Pant
keelekujude spetsialist
Annika Pant on keelekujude spetsialist. Ta on tegev kahes projektis: "Interdistsiplinaarne seto korpus" ja "Teismeliste keel Eestis". Esimeses neist litereerib Annika setokeelseid tekste. Teises korraldab ta teismeliste salvestuste litereerimist. Keeleteaduslikest suundadest huvitavad Annikat enim keele varieerumine ja eesti murded. Oma 2020. aastal kaitstud magistritöös uuris ta asesõnade keegi, miski, kumbki ja ükski kasutust tänapäeva eesti keeles.
Annika Pant
keelekujude spetsialist
#teadus

Tekstiuurimine

Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990. aastatel.

Jaga
10.12.2021
#teadus

Keeletüpoloogia

Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimate sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal.

Jaga
28.11.2021