Skip to main content

Keeletüpoloogia

Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine. Tüpoloogiliselt uuritakse nii eesti keele fonoloogiat, morfoloogiat kui ka süntaksit, osaletakse ka leksikaalse tüpoloogia projektides. Selgitatakse, mille poolest on eesti keel teiste sugulaskeeltega sarnane ja mille poolest erineb, kuivõrd saab eesti keelt pidada SAE-keeleks ehk tüüpiliseks Euroopa keeleks ning milline on eesti keele koht üldiselt maailma keelte hulgas. Uuritakse ka eesti keele tüpoloogilist asendit Balti mere ja Balti areaalis ning eesti kirjakeele ja murrete tüpoloogilisi erinevusi.

Suunaga seotud inimesed

Helle Metslang
emeriitprofessor
Helle Metslang on Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli ja Oulu Ülikooli dotsent, Academia Europaea, võrgustiku AcademiaNet ja Eesti Keelenõukogu liige. Ta on töötanud professorina Tartu, Tallinna ja Helsingi ülikoolis. Tema uurimisvaldkonnad on morfosüntaks, pragmaatika, keele dünaamika, keele varieerumine, ajalooline sotsiolingvistika, kontrastiivlingvistika ja tüpoloogia. Ta on eesti keele grammatikate kaasautor, raamatusarja "Eesti keele varamu" peatoimetaja ja projekti "Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides" (PRG341) juht.
Helle Metslang
emeriitprofessor
Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
526 7733 (6124)
Karl Pajusalu on eesti keele ajaloo ja murrete professor, Eesti teaduste akadeemia liige ja Läti teaduste akadeemia välisliige. Ta uurib eesti keele ja sugulaskeelte hääldust ja grammatikat ning nende muutumist, on tegelenud ka ajaloolise sotsiolingvistikaga. Kõige rohkem on ta uurinud lõuna-läänemeresoome keeli, eriti nende sõnaprosoodiat. Karl on üks Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute keskuse asutajaid ja selle nõukogu liige. Praegu osaleb ta uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi koostamises, eesti etnilise ajaloo projektis (juhtides selle keeleteaduslikku osa), inarisaami prosoodia ja liivi pärandi uurimisprojektides; samuti võtab Karl osa seto, mulgi ja Häädemeeste sõnaraamatute koostamisest.
Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
526 7733 (6124)
Gerson Stefan Klumpp
osakonna juhataja, soome-ugri keelte professor, eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppe programmijuht
737 6537
Gerson Klumpp on soome-ugri keelte professor. Tartu Ülikoolis alustas ta tööd 2011. aastal, enne seda töötas ta Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikoolis. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad permi ja samojeedi keeled, eriti väljasurnud kamassi keel. Eelkõige pakuvad talle huvi eri keelemuutused ning pragmaatika ja infostruktuuri mõju morfosüntakilistele struktuuridele, näiteks varieeruv sihitise markeerimine komi murretes. Gersonile meeldib töötada ka soome-ugri vanade tekstikogumikega ning uurida neid võrdlevalt tänapäevaste keeleandmetega. Lisaks juhib ta Tartu Ülikoolis väikeste uurali keelte diskursusepartiklite grammatika projekti.
Gerson Stefan Klumpp
osakonna juhataja, soome-ugri keelte professor, eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppe programmijuht
Miina Norvik
läänemeresoome keelte lektor (tööleping peatatud) 0,5 k, läänemeresoome keelte teadur
Miina Norvik on läänemeresoome keelte teadur. Oma teadustöös keskendub ta peamiselt liivi keele ja teiste lähedaste sugulaskeelte (nagu karjala, vepsa) grammatikanähtuste uurimisele. Ennekõike huvitavad teda vormi- ja lausetasandi nähtused (nt aja, muutuse, võrdluse väljendamine), mille uurimiseks on ta üldiselt kasutanud funktsionaal-tüpoloogilist lähenemist. 2018. aastast on ta tegelenud uurali keeltega ka laiemalt, arendades uurali keelte tüpoloogilist andmebaasi UraTyp. Ühtlasi on see andnud talle võimaluse teha rahvusvahelist koostööd ning osaleda erialaülestes uurimisrühmades (AGL ja BEDLAN). 2023. aasta märtsini töötab ta Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte osakonnas, kus viib läbi oma järeldoktorantuuri projekti "Läänemeresoome keelte struktuurijoonte püsivus ja muutuvus keelekontaktide valguses". Et tutvustada maailma keelelist rikkust ka kooliõpilastele, aitab Miina juba 2011. aastast lingvistikaolümpiaade korraldada.
Miina Norvik
läänemeresoome keelte lektor (tööleping peatatud) 0,5 k, läänemeresoome keelte teadur
Eva Saar
koordinaator 0,5 k
läänemeresoome keelte teadur 0,5 k
737 5422
Eva Saar on läänemeresoome keelte teadur ning Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse koordinaator. Tema uurimistöö keskendub peamiselt Venemaal kõneldavatele läänemeresoome keeltele, aga ka lõunaeesti keelele. Uurimistöö fookuses on läänemeresoome keelte ajalugu, fonoloogia, morfoloogia ja morfosüntaks, aga ka isikunimed ja onomastika üldisemalt. Eva on teinud välitöid alates 1997. aastast nii Venemaal kõneldavate vadja, isuri, lüüdi, vepsa ja karjala keeleainese kogumiseks kui ka Eestis mulgi, seto ja võro keelealal. Alates 2018. aastast osaleb ta uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi (UraTyp) koostamisel. Praegu juhib Eva projekti "Vepsa omailm 21. sajandil" ja on Tartu Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ja Seto Instituudi koostöös koostatava seto sõnaraamatu töörühma juht.
Eva Saar
koordinaator 0,5 k
läänemeresoome keelte teadur 0,5 k
737 5422
Rodolfo Basile
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,5 k
Rodolfo Basile on doktorant ja nooremteadur. Ta on doktorant ka Turu Ülikoolis. Rodolfo uurib ebaprototüüpilisi subjekte soome ja eesti keeles ning teda huvitab keeletüpoloogia, eriti ebaprototüüpiliste lokatiivsete konstruktsioonide puhul.
Rodolfo Basile
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,5 k
Agu Bleive
doktorant
Agu Bleive on doktorant alates 2020. aastast. Teda huvitavad teise keele omandamine ja keeletüpoloogia. Oma doktoritöös uurib ta hiina emakeelega õppurite eesti keele omandamist. Varem on ta praktiliselt eesti keelt võõrkeelena õpetanud, näiteks Hiinas Pekingi Rahvusvaheliste Õpingute Ülikoolis (2019-2020) ning Saksamaal Göttingeni Ülikoolis (2016-2018) ja Greifswaldi Ülikoolis (2014-2015).
Agu Bleive
doktorant
#teadus

Tekstiuurimine

Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990-ndatel.

Jaga
10.12.2021
#teadus

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimatele sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Ajalooline keeleteadus

Eesti keele ja keeleala ajalugu uuritakse erinevatel ajalooperioodidel ja eri meetodeid kasutades, kõrvutades seda ka teiste teadusalade nagu geneetika, arheoloogia ja fo

Jaga
28.11.2021