Suuline keel ja suhtlus

Suulise keele ja suhtluse uurimissuunal keskendutakse eelkõige eesti keele suulisele suhtlusele ning suhtlust juhtivatele mehhanismidele. Uurimise all on nii argivestlused kui ka spetsiifilisemad keele kasutuskontekstid ja allkeeled, näiteks teismeliste keelekasutus, hädaabikõned, lihtsalt argivestlused ning ametlik keel. Suulise keele uurimispõld on väga lai – saab keskenduda suulise keele eripärasele morfoloogiale ja süntaksile või vaadelda, mis suhtluseesmärke täidab üks või teine keeleüksus. Näiteks, kuidas väljendatakse keele kaudu oma hoiakuid ja emotsioone ning mis eesmärki täidavad tegelikult küsilaused, kui tegemist ei ole info küsimisega.

Suunaga seotud inimesed

Tiit Hennoste
Eesti keele osakond
Suulise ja arvutisuhtluse labor
suulise kõne ja vestlusanalüüsi teadur
Jakobi 2-407
+372 737 6163
Tiit Hennoste on eesti keele kaasprofessor, kelle kesksed uurimisvaldkonnad on suuline eesti keel ja suhtlus ning allkeeled. Ta on uurinud suulise keele süntaksit (eriti eneseparandusi), küsimusi ja vastuseid, probleemide lahendamist suhtluses, suhtluspartikleid, samuti eesti keele allkeelte tüpoloogiat ja allkeelte kasutust eri ajaperioodidel. Samuti on ta vedanud suulise keele korpuse koostamist ja juhtinud korpuseprojekte. Selle kõrval on ta uurinud netivestluse keelelisi erijooni ja suulise keele kasutust ilukirjanduses.
Tiit Hennoste
Eesti keele osakond
Suulise ja arvutisuhtluse labor
suulise kõne ja vestlusanalüüsi teadur
Jakobi 2-407
+372 737 6163
Andriela Rääbis
Eesti keele osakond
Suulise ja arvutisuhtluse labor
suulise keele teadur
Jakobi 2-407
+372 737 6163
Andriela Rääbis on suulise keele teadur ja Tartu Ülikooli suulise eesti keele korpuse administraator. Kesksed uurimishuvid on tal olnud vestluse struktuur, küsimused-vastused, direktiivijärjendid ametlikus ja argisuhtluses. 2009. aastal kaitstud doktoriväitekirjas käsitles ta telefonivestluse sissejuhatuse struktuuri ja suhtlusfunktsioone. Andriela peamised uurimismeetodid on kvalitatiivne vestlusanalüüs ja suhtluslingvistika. Tema praegune uurimistöö keskendub hädaabikõnedele. Andriela osaleb ka projektis, mille eesmärk on analüüsida hoiakute, tõenäosuse ja emotsioonide väljendamist eri registrites.
Andriela Rääbis
Eesti keele osakond
Suulise ja arvutisuhtluse labor
suulise keele teadur
Jakobi 2-407
+372 737 6163
Liina Lindström
tänapäeva eesti keele professor
Liina Lindström on tänapäeva eesti keele professor. Tema uurimisvaldkonnad on eesti keele varieerumine ja grammatika, eriti süntaks, ning peamised lähenemisviisid korpusanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid. Liina on uurinud eesti keele varieerumist nii suulises kui ka kirjalikus keeles, nii murretes kui ka tänapäeva veebikeeles või teismeliste keelekasutuses. Ta on muu hulgas ka digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse juhataja ja laiemalt digihumanitaaria eestvedaja Tartu Ülikoolis. Ta on tegelenud mitme korpuse koostamisega (eriti eesti murrete korpusega) ja välitöödega, praegu veab ta seto interdistsiplinaarse korpuse loomist ja osaleb projektis "Teismeliste keel Eestis".
Liina Lindström
tänapäeva eesti keele professor
Renate Pajusalu
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
osakonna juhataja, üldkeeleteaduse professor
Jakobi 2-403
Renate Pajusalu on üldkeeleteaduse professor 2007. aastast. Oma teadustöös on ta põhiliselt tegelenud semantika ja pragmaatikaga, olles uurinud suhtluse seaduspärasid ja sõnade tähendusi, mõlemat nii emakeele kui ka teise keele omandamise kontektsis. Samuti on ta uurinud keelelise viisakusega seonduvat. Renate uurimistöö põhifookus on olnud viitamise seaduspärad ja sellega seoses nimisõnafraasi ja asesõnade kasutus eesti keeles, aga ka vene ja soome keeles. Ta juhib referentsiaalsete praktikate töörühma, mis osaleb ka Eesti uuringute tippkeskuse töös. Renate huvitub eesti-soome kontrastiivsest grammatikast ja pragmaatikast ning on koostanud eesti keele õpiku soome keele baasil. Lingvistikaolümpiaadi on ta korraldanud alates 2003. aastast.
Renate Pajusalu
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Üldkeeleteaduse osakond
osakonna juhataja, üldkeeleteaduse professor
Jakobi 2-403
Virve-Anneli Vihman
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
psühholingvistika kaasprofessor
Jakobi 2-416

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
instituudi arendusjuht
Jakobi 2-416
+372 5349 6820
Virve Vihman on psühholingvistika kaasprofessor, kes uurib keele omandamist ja eesti keele struktuuri kasutuspõhiselt, funktsionaalse lingvistika lähtenurgast. Teadustöös on ta käsitlenud üks- ja kakskeelsete laste grammatika omandamist, teismeliste keelekasutust ja kõnelejate keelevalikuid, kasutades korpusandmeid ja katsemeetodeid. Ta juhib Eesti teismeliste suulise ja netikeelekorpuse koostamise projekti ning õpetab magistriõppekavas kakskeelsuse, keeleomandamise ja psühholingvistika aineid.
Virve-Anneli Vihman
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Rakenduslingvistika osakond
psühholingvistika kaasprofessor
Jakobi 2-416

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
instituudi arendusjuht
Jakobi 2-416
+372 5349 6820
Kirsi Laanesoo
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti morfosüntaksi ja pragmaatika teadur
Kirsi Laanesoo on eesti morfosüntaksi ja pragmaatika teadur. Tema uurimisvaldkond on suuline keel ja suhtlus, mida ta uurib vestlusanalüüsi ja suhtluslingvistika lähenemiste kaudu. Kirsi peamine uurimisteema on olnud küsilause ja selle funktsioonid suhtluses. Oma doktoritöös, mis valmis 2018. aastal, vaatles ta argisuhtluses esinevaid küsilauseid, millega kõnelejad ei küsi vestluskaaslaselt infot, vaid mida kasutatakse muudel suhtluseesmärkidel. Praegu töötab Kirsi kahes teadusprojektis: ühes uuritakse eesti hädaabikõnesid ja teises tõenäosuse, emotsioonide ja hoiakute väljendamist eesti keeles.
Kirsi Laanesoo
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti morfosüntaksi ja pragmaatika teadur
Andra Rumm
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele lektor 0,5 k, eesti morfosüntaksi ja pragmaatika teadur 0,5 k
Jakobi 2-407
Andra Rumm on eesti morfosüntaksi ja pragmaatika teadur ning tema teadustöö paigutub suhtluslingvistika ja vestlusanalüüsi alla. Andrale pakub huvi, milliseid keelevahendeid inimesed suhtluses kasutavad, et täita oma eesmärke, ja milliseid suhtlusnorme nad järgivad. Näiteks doktoritöös uuris ta pereliikmete ja sõprade vaheliste vestluste põhjal, kuidas küsimusi vormistatakse, mida nendega tehakse ja kuidas neile vastatakse. Töörühmaga analüüsib Andra eesti hädaabikõnede ülesehitust ja seal esinevaid suhtlusprobleeme. Ta tegutseb ka projektis, mille eesmärk on teada saada, kuidas keelekasutajad väljendavad eri tekstiliikides tõenäosust, emotsioone ja hoiakuid.
Andra Rumm
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele lektor 0,5 k, eesti morfosüntaksi ja pragmaatika teadur 0,5 k
Jakobi 2-407
Joshua Wilbur
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus
digihumanitaaria külalislektor
Joshua Wilbur on digihumanitaaria külalislektor. Tal on doktorikraad üldkeeleteaduses ning oma uurimistöös keskendub ta keelte dokumenteerimisele, morfofonoloogiale, süntaksile, korpuslingvistikale, leksikograafiale ja keeletehnoloogiale. Tema eriline uurimishuvi on Pite saami keel – Rootsis kõneldav uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mis on välja suremas.
Joshua Wilbur
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus
digihumanitaaria külalislektor
Iuliia Zubova
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
fennougristika nooremteadur
Jakobi 2-418
Iuliia Zubova on udmurdi keele nooremteadur. Ta on Gerson Klumppi projekti "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika" meeskonna liige. Tema taust on teoreetiline lingvistika ja ta vaatleb soome-ugri keelte grammatilisi tunnuseid tüpoloogilisest perspektiivist. Iuliia uurib fookus- ja diskursusepartiklite ja seotud fenomenide semantikat ja süntaksit udmurdi keeles. 2013. aastast on Iuliia osalenud besermani udmurdi grammatika ja sõnavara kirjelduse projektis. Ta on osa võtnud umbes kümnest Põhja-Udmurtia välitööst. Oma töös kasutab ta küsitluskavameetodit, korpusanalüüsi ja lingvistilisi eksperimente.
Iuliia Zubova
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
fennougristika nooremteadur
Jakobi 2-418
Marili Tomingas
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Jakobi 2-418
Marili Tomingas on läänemeresoome keelte doktorant ja liivi keele nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta liivi keele isikuliste asesõnade ja demonstratiivide kasutust suulises keeles, transkribeerides ise selle jaoks vajalikku korpust. Lisaks osaleb ta projektis "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika", kus uurib täpsemalt liivi keele diskursusepartikleid. Tema teaduslikud huvialad on soome-ugri keeled, süntaks, morfoloogia, tähendus ja keelekasutus ning suuline keel. Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis soome keelt algajatele.
Marili Tomingas
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Jakobi 2-418
Piret Kuusk
doktorant
Piret Kuusk on eesti keele doktorant, kelle peamine uurimisvaldkond on suuline keel ja suhtlus. Oma doktoritöös uurib ta eesti hädaabikõnesid, keskendudes seal tekkivatele suhtlusprobleemidele, nende tekkepõhjustele ja vältimisvõimalustele. Analüüsil lähtub Piret vestlusanalüüsi ja suhtluslingvistika meetoditest. Suulise ja arvutisuhtluse töörühma liikmena uurib ta ka hädaabikõnede teisi aspekte, lisaks muud suulist ja netisuhtlust.
Piret Kuusk
doktorant
Andra Annuka
doktorant
Andra Annuka on eesti keele doktorant, kes uurib suulist suhtlust. Tema doktoritöö keskendub sellele, kuidas kõnelejad kasutavad naeru ja naervat häält nii ametlikus kui ka argivestluses. Analüüsis lähtub Andra vestlusanalüüsi ja suhtluslingvistika meetoditest. Lisaks osaleb ta töörühmas, milles uuritakse Eesti hädaabikõnesid.
Andra Annuka
doktorant
Mari-Liis Korkus
doktorant
Mari-Liis Korkus on üldkeeleteaduse doktorant, kelle peamine huvi lasub mitmekeelsuse ja identiteedi uurimisel. Oma doktoritööd kirjutab ta rootsieestlaste suulise keelekasutuse kohta, keskendudes just teismelistele keelejuhtide igapäevasele suhtlustegevusele. Lisaks lööb Mari-Liis kaasa teismeliste keele (TeKE) uurimisprojektis.
Mari-Liis Korkus
doktorant
#teadus

Maria Tuulik kaitseb doktoritööd "Adjektiivide süstemaatiline polüseemia eesti keeles tajuadjektiivide näitel"

Maria Tuulik kaitseb doktoritööd "Adjektiivide süstemaatiline polüseemia eesti keeles tajuadjektiivide näitel".
#teadus

Tomasz Wicherkiewicz (Poznan): Minority (language) policies and politics in Poland - a downward spiral?

22. novembril peab TÜlingu ettekande professor Tomasz Wicherkiewicz Poznani ülikoolist Poolas. Ettekande pealkiri on "Minority (language) policies and politics in Poland - a downward spiral?".
#teadus #ühiskonnale