Skip to main content

Suuline keel ja suhtlus

Suulise keele ja suhtluse uurimissuunal keskendutakse eelkõige eesti keele suulisele suhtlusele ning suhtlust juhtivatele mehhanismidele. Uurimise all on nii argivestlused kui ka spetsiifilisemad keele kasutuskontekstid ning allkeeled. Näiteks teismeliste keelekasutus, hädaabikõned, lihtsalt argivestlused ning ametlik keel. Suulise keele uurimispõld on väga lai – saab keskenduda nii suulise keele eripärasele morfoloogiale ja süntaksile või vaadelda, mis suhtluseesmärke täidab üks või teine keeleüksus. Näiteks, kuidas väljendatakse keele kaudu oma hoiakuid ja emotsioone ning mis eesmärki täidavad tegelikult küsilaused, kui tegemist ei ole info küsimisega.

Suunaga seotud inimesed

Liina Lindström
tänapäeva eesti keele professor
Liina Lindström on tänapäeva eesti keele professor. Tema uurimisvaldkonnaks on eesti keele varieerumine ning grammatika, eriti süntaks, ning peamisteks lähenemisviisideks korpusanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid. Liina on uurinud eesti keele varieerumist nii suulises kui kirjalikus keeles, nii murretes kui tänapäeva veebikeeles või teismeliste keelekasutuses. Ta on muuhulgas ka Digihumanitaaria ja Infoühiskonna Keskuse juhataja ning laiemalt digihumanitaaria eestvedaja Tartu Ülikoolis. Ta on tegelenud mitmete korpuste koostamisega (eriti eesti murrete korpusega) ja välitöödega, praegu veab seto interdistsiplinaarse korpuse tegemist ja osaleb projektis "Teismeliste keel Eestis".
Liina Lindström
tänapäeva eesti keele professor
Renate Pajusalu
osakonna juhataja, üldkeeleteaduse professor
Renate Pajusalu on üldkeeleteaduse professor aastast 2007. Oma teadustöös on ta põhiliselt tegelenud semantika ja pragmaatikaga, olles uurinud nii suhtluse seaduspärasid kui sõnade tähendusi, mõlemat ka emakeele ja teise keele omandamise kontektsis. Samuti on uurinud keelelise viisakusega seonduvat.Tema uurimistöö põhifookuseks on olnud viitamise seaduspärad ja sellega seoses nimisõnafraasi ja asesõnade kasutus eesti keeles, aga ka vene ja soome keeles. Juhib referentsiaalsete praktikate töörühma, mis osaleb ka Eesti uuringute tippkeskuse töös. Huvitub ka eesti-soome kontrastiivsest grammatikast ja pragmaatikast ning on koostanud eesti keele õpiku soome keele baasil. On tegelenud lingvistikaolümpiaadi korraldamisega alates 2003. aastast.
Renate Pajusalu
osakonna juhataja, üldkeeleteaduse professor
Tiit Hennoste
eesti keele kaasprofessor
737 6163
Tiit Hennoste on eesti keele kaasprofessor, kelle keskseks uurimisvaldkonnaks on suuline eesti keel ja suhtlus ning allkeeled. Ta on uurinud suulise keele süntaksit (eriti eneseparandusi), küsimusi ja vastuseid, probleemide lahendamist suhtluses, suhtluspartikleid, samuti eesti keele allkeelte tüpoloogiat ja allkeelte kasutust eri ajaperioodidel. Samuti on ta vedanud suulise keele korpuse koostamist ja juhtinud korpuseprojekte. Selle kõrval on ta uurinud netivestluse keelelisi erijooni ja suulise keele kasutust ilukirjanduses.
Tiit Hennoste
eesti keele kaasprofessor
Virve-Anneli Vihman
psühholingvistika kaasprofessor
instituudi arendusjuht
5349 6820
Virve Vihman on psühholingvistika kaasprofessor, kes uurib keele omandamist ja eesti keele struktuuri kasutuspõhiselt, funktsionaalse lingvistika lähtenurgast. Teadustöös on ta käsitlenud üks- ja kakskeelsete laste grammatika omandamist, teismeliste keelekasutust ja kõnelejate keelevalikuid, kasutades korpusandmeid ja katsemeetodeid. Ta juhib Eesti teismeliste suulise ja netikeelekorpuse koostamise projekti ning õpetab magistriõppekavas aineid kakskeelsusest, keeleomandamisest ja psühholingvistikast.
Virve-Anneli Vihman
psühholingvistika kaasprofessor
instituudi arendusjuht
5349 6820
Andriela Rääbis
suulise keele teadur
737 6163
Andriela Rääbis on suulise keele teadur ja Tartu ülikooli suulise eesti keele korpuse administraator. Tema kesksed uurimishuvid on olnud vestluse struktuur, küsimused-vastused, direktiivijärjendid ametlikus ja argisuhtluses. 2009. aastal kaitstud doktoriväitekirjas käsitles ta telefonivestluse sissejuhatuse struktuuri ja suhtlusfunktsioone. Peamised uurimismeetodid on kvalitatiivne vestlusanalüüs ja suhtluslingvistika. Praegune uurimistöö keskendub hädaabikõnedele. Andriela osaleb ka projektis, mille eesmärk on analüüsida hoiakute, tõenäosuse, emotsioonide väljendamist eri registrites.
Andriela Rääbis
suulise keele teadur
Kirsi Laanesoo
eesti morfosüntaksi ja pragmaatika teadur 0,5 k
Kirsi Laanesoo on eesti morfosüntaksi ja pragmaatika teadur. Tema uurimisvaldkond on suuline keel ja suhtlus, mida ta uurib vestlusanalüüsi ja suhtluslingvistika lähenemiste kaudu. Tema peamine uurimisteema on olnud küsilause ja selle funktsioonid suhtluses. Oma doktoritöös, mis valmis 2018. aastal, vaatles ta argisuhtluses esinevaid küsilauseid, millega kõnelejad ei küsi vestluskaaslaselt infot, vaid mida kasutatakse muudel suhtluseesmärkidel. Hetkel töötab ta kahes teadusprojektis – ühes uuritakse eesti hädaabikõnesid ja teises tõenäosuse, emotsioonide ja hoiakute väljendamist eesti keeles.
Kirsi Laanesoo
eesti morfosüntaksi ja pragmaatika teadur 0,5 k
Andra Rumm
eesti keele lektor 0,5 k, Eesti morfosüntaksi ja pragmaatika teadur 0,5 k
Andra Rumm on eesti morfosüntaksi ja pragmaatika teadur ning tema teadustöö paigutub suhtluslingvistika ja vestlusanalüüsi alla. Talle pakub huvi, milliseid keelevahendeid inimesed suhtluses kasutavad, et täita oma eesmärke, ja milliseid suhtlusnorme nad järgivad. Näiteks doktoritöös uuris ta pereliikmete ja sõprade vaheliste vestluste põhjal, kuidas küsimusi vormistatakse, mida nendega tehakse ja kuidas neile vastatakse. Töörühmaga analüüsib ta eesti hädaabikõnede ülesehitust ja seal esinevaid suhtlusprobleeme. Ta tegutseb ka projektis, mille eesmärk on teada saada, kuidas keelekasutajad väljendavad eri tekstiliikides tõenäosust, emotsioone ja hoiakuid.
Andra Rumm
eesti keele lektor 0,5 k, Eesti morfosüntaksi ja pragmaatika teadur 0,5 k
Joshua Wilbur
digihumanitaaria külalislektor
Joshua Wilbur on digihumanitaaria külalislektor. Tal on doktorikraad üldkeeleteaduse erialal ning oma uurimistöös keskendub ta keelte dokumenteerimisele, morfofonoloogiale, süntaksile, korpuslingvistikale, leksikograafiale ja keeletehnoloogiale. Tema eriliseks uurimishuviks on Pite saami keel – Rootsis kõneldav uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mis on väljasuremise äärel.
Joshua Wilbur
digihumanitaaria külalislektor
Iuliia Zubova
udmurdi keele nooremteadur
Iuliia Zubova on udmurdi keele nooremteadur. Ta on Gerson Klumpp’i projekti "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika" tiimi liige. Tema taust on teoreetiline lingvistika ja ta vaatleb soome-ugri keelte grammatilisi tunnuseid tüpoloogilisest perspektiivist. Ta uurib fookus- ja diskursuspartiklite ja seotud fenomenide semantikat ja süntaksi udmurdi keeles. Iuliia on osalenud besermani udmurdi grammatika ja sõnavara kirjelduse projektis alates aastast 2013. Ta on võtnud osa umbes 10 väljasõidust Põhja-Udmurtiasse. Oma töös kasutab ta küsitluskavameetodit, korpusanalüüsi ja lingvistilisi eksperimente.
Iuliia Zubova
udmurdi keele nooremteadur
Marili Tomingas
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Marili Tomingas on läänemeresoome keelte eriala doktorant ja liivi keele nooremteadur. Oma doktoritöös uurib ta liivi keele isikuliste asesõnade ja demonstratiivide kasutust suulises keeles, transkribeerides ise selle jaoks vajalikku korpust. Lisaks osaleb ta projektis „Uurali keelte diskursusepartiklite grammatika“, kus ta uurib täpsemalt liivi keele diskursusepartikleid. Tema teaduslikeks huvialadeks on soome-ugri keeled, süntaks, morfoloogia, tähendus ja keelekasutus ning suuline keel. Ta on õpetanud ka Tartu Ülikoolis soome keelt algajatele.
Marili Tomingas
liivi keele nooremteadur 0,5 k
Piret Kuusk
doktorant
Piret Kuusk on eesti keele doktorant, kelle peamine uurimisvaldkond on suuline keel ja suhtlus. Oma doktoritöös uurib ta eesti hädaabikõnesid, keskendudes seal tekkivatele suhtlusprobleemidele, nende tekkepõhjustele ja vältimisvõimalustele. Analüüsil lähtub ta vestlusanalüüsi ja suhtluslingvistika meetoditest. Suulise ja arvutisuhtluse töörühma liikmena uurib ta ka hädaabikõnede teisi aspekte, lisaks muud suulist ja netisuhtlust.
Piret Kuusk
doktorant
Andra Annuka
doktorant
Andra Annuka on doktorant, kes uurib suulist suhtlust. Tema doktoritöö keskendub sellele, kuidas kõnelejad kasutavad naeru ja naervat häält nii ametlikus kui ka argivestluses. Analüüsis lähtub ta vestlusanalüüsi ja suhtluslingvistika meetoditest. Lisaks osaleb ta ka töörühma töös, milles uuritakse Eesti hädaabikõnesid.
Andra Annuka
doktorant
Mari-Liis Korkus
doktorant
Mari-Liis Korkus on rakenduslingvistika osakonna doktorant, kelle peamine huvi lasub mitmekeelsuse ja identiteedi uurimisel. Oma doktoritööd kirjutab ta rootsieestlaste suulise keelekasutuse kohta, keskendudes just teismelistele keelejuhtide igapäevasele suhtlustegevusele. Lisaks lööb ta kaasa teismeliste keele (TeKE) uurimisprojektis.
Mari-Liis Korkus
doktorant
#teadus

Tekstiuurimine

Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990. aastatel.

Jaga
10.12.2021
#teadus

Keeletüpoloogia

Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimate sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal.

Jaga
28.11.2021