Aita teha teadust, osale katses!

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse üliõpilane Margit Kooser uurib oma bakalaureusetöös deminutiivsust hüüdnimedes. Deminutiivid väljendavad keelelist vähendust, meelitust või hellitust (nt koerake, lapsuke, punu, kätu). Katse eesmärk on uurida, mida hinnatakse deminutiivsuseks hüüdnimedes. Katses esitatakse juhuslikus järjekorras hüüdnimesid, mis on kogutud lõputöö jaoks koostatud produktsioonikatse abil. Nimesid tuleb hinnata kahel skaalal – kas hüüdnimi kõlab deminutiivselt või mittedeminutiivselt ning kas hüüdnimi sobib lapsele või täiskasvanule. 

Katses saab osaleda siin. Küsimuste ja tähelepanekute korral kirjutada Margit Kooserile e-posti aadressil margit.kooser@ut.ee.

Afektiivsushinnangute katses näidatakse sulle ükshaaval sõnu ja palutakse iga sõna puhul hinnata kaht erinevat omadust. Nendeks on valents ja aktiveerivus.

Mis on valents?

Igal sõnal on keele kasutaja jaoks mingisugune emotsionaalne valents. Negatiivse valentsiga sõnad tekitavad rõhutud, kurva, ärritatud ja rahulolematu emotsiooni. Selline sõna võib olla näiteks matus. Positiivse valentsiga sõnad tekitava seevastu aga rõõmsa, rahuloleva ja lootusrikka emotsiooni. Selline sõna võib olla näiteks tšempion. Teatud määral on sellised hinnangud isiklikud, mis tähendab, et inimesed võivad sama sõna hinnata erinevalt.

Mis on aktiveerivus?

Teine omadus, mida iga sõna puhul sul hinnata palume, on sõnade aktiveerivus. Aktiveerivus kirjeldab seda, kuivõrd sõna sind mõjutab. Mõned sõnad tekitavad rahuliku, unise või ükskõikse tunde: see tähendab, et need sõnad on väga vähe aktiveerivad Selliseks sõnaks võib näiteks olla koridor. Teised sõnad on aga rohkem aktiveerivad, sest nad tekitavad mingi emotsiooni, ükskõik kas halva või hea. Näiteks sobivad ehk flirt ja kaos.

Katses ei ole võimalik anda valesid vastuseid. Oluline on usaldada oma sisetunnet.

Iga viie katses osaleja vahel loositakse välja 10-eurone raamatupoe kinkekaart.

Küsimuste korral palume pöörduda morfosüntaksi teaduri Mari Aigro poole aadressil mari.aigro@ut.ee.

Tajuhinnangute katses näidatakse sulle ükshaaval sõnu ja palutakse iga sõna puhul hinnata selle modaalsust viiel erineval skaalal. Modaalsus kirjeldab seda, millisel moel inimene sõna kirjeldatud objekti päriselus kogeb. Mõned asjad maailmas on näiteks lihtsamini nähtavad kui teised (koer vs sõprus), teised aga lihtsamini kuuldavad kui teised (hõige vs koridor). Kogemise kirjeldamiseks sobivadki hästi meie viis meelt: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompamine. Palume sul hinnata, kuivõrd on iga sõna iga meele abil tajutav.

Katses ei ole võimalik anda valesid vastuseid. Oluline on usaldada oma sisetunnet.

Iga viie katses osaleja vahel loositakse välja 10-eurone raamatupoe kinkekaart.

Küsimuste korral palume pöörduda morfosüntaksi teaduri Mari Aigro poole aadressil mari.aigro@ut.ee.

Foneetikud Eva Liina Asu, Pärtel Lippus ja Katrin Leppik Tartu Ülikoolist ning Heete Sahkai Eesti Keele Instituudist kutsuvad osalema info- ja üllatusküsimuste tajukatses, kus sul palutakse kuulata lauseid ja hinnata, kas kõneleja kavatsus oli öeldud lausega küsida infot või väljendada üllatust. Katse toimub veebis ja võtab vähem kui kümme minutit. Osalemiseks on vaja klaviatuuriga arvutit ja heli kuulamise võimalust. Katse tegemiseks palutakse kasutada Google Chrome või Firefox brauserit. Küsimuste korral võta ühendust Pärtel Lippusega e-posti aadressil partel.lippus@ut.ee.