Aita teha teadust, osale katses!
Siit lehelt leiad infot eesti ja üldkeeleteaduse instituudis käimasolevate katsete kohta. Lisainfo saamiseks palume võtta ühendust katse korraldajatega.
Hetkel käimasolevad katsed
Selle veebipõhise küsimustikuga soovime teada, mida üks või teine eesti keele sõna emakeelse kõneleja jaoks tähendab.
Kui otsustad katses osaleda, saame sinu ja teiste katses osalejate abil teada, kui kiiret või aeglast liikumist eesti keele sõnad (täpsemalt adverbid ehk määrsõnad) väljendavad. See omakorda on tähtis ühe olulise sõnaklassi paremaks mõistmiseks.
Katse tegemine võtab umbes 15–30 minutit.
Katses saad osaleda, kui
- oled vähemalt 18-aastane,
- räägid eesti keelt emakeelena,
- saad katse tegemiseks kasutada mõnda elektroonilist seadet ning
- sul on internetiühendus.
Katses osalemine on anonüümne, kogutud andmeid kasutatakse ainult teaduslikel eesmärkidel.
Kui oled katses osalemisest huvitatud, saad katse, kogutavate andmete ning enda õiguste kohta täpsemalt lugeda SIIT LINGILT, samuti saad seal anda nõusoleku katses osalemiseks ning pääsed sealtkaudu katsele ligi.
Küsimuste korral palume pöörduda Piia Taremaa poole aadressil piia.taremaa@ut.ee.
Foneetikud Eva Liina Asu, Pärtel Lippus ja Katrin Leppik Tartu Ülikoolist ning Heete Sahkai Eesti Keele Instituudist kutsuvad osalema info- ja üllatusküsimuste tajukatses, kus sul palutakse kuulata lauseid ja hinnata, kas kõneleja kavatsus oli öeldud lausega küsida infot või väljendada üllatust. Katse toimub veebis ja võtab vähem kui kümme minutit. Osalemiseks on vaja klaviatuuriga arvutit ja heli kuulamise võimalust. Katse tegemiseks palutakse kasutada Google Chrome või Firefox brauserit. Küsimuste korral võta ühendust Pärtel Lippusega e-posti aadressil partel.lippus@ut.ee.
Afektiivsushinnangute katses näidatakse sulle ükshaaval sõnu ja palutakse iga sõna puhul hinnata kaht erinevat omadust. Nendeks on valents ja aktiveerivus.
Mis on valents?
Igal sõnal on keele kasutaja jaoks mingisugune emotsionaalne valents. Negatiivse valentsiga sõnad tekitavad rõhutud, kurva, ärritatud ja rahulolematu emotsiooni. Selline sõna võib olla näiteks matus. Positiivse valentsiga sõnad tekitava seevastu aga rõõmsa, rahuloleva ja lootusrikka emotsiooni. Selline sõna võib olla näiteks tšempion. Teatud määral on sellised hinnangud isiklikud, mis tähendab, et inimesed võivad sama sõna hinnata erinevalt.
Mis on aktiveerivus?
Teine omadus, mida iga sõna puhul sul hinnata palume, on sõnade aktiveerivus. Aktiveerivus kirjeldab seda, kuivõrd sõna sind mõjutab. Mõned sõnad tekitavad rahuliku, unise või ükskõikse tunde: see tähendab, et need sõnad on väga vähe aktiveerivad Selliseks sõnaks võib näiteks olla koridor. Teised sõnad on aga rohkem aktiveerivad, sest nad tekitavad mingi emotsiooni, ükskõik kas halva või hea. Näiteks sobivad ehk flirt ja kaos.
Katses ei ole võimalik anda valesid vastuseid. Oluline on usaldada oma sisetunnet.
Iga viie katses osaleja vahel loositakse välja 10-eurone raamatupoe kinkekaart.
Küsimuste korral palume pöörduda morfosüntaksi teaduri Mari Aigro poole aadressil mari.aigro@ut.ee.
Tajuhinnangute katses näidatakse sulle ükshaaval sõnu ja palutakse iga sõna puhul hinnata selle modaalsust viiel erineval skaalal. Modaalsus kirjeldab seda, millisel moel inimene sõna kirjeldatud objekti päriselus kogeb. Mõned asjad maailmas on näiteks lihtsamini nähtavad kui teised (koer vs sõprus), teised aga lihtsamini kuuldavad kui teised (hõige vs koridor). Kogemise kirjeldamiseks sobivadki hästi meie viis meelt: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompamine. Palume sul hinnata, kuivõrd on iga sõna iga meele abil tajutav.
Katses ei ole võimalik anda valesid vastuseid. Oluline on usaldada oma sisetunnet.
Iga viie katses osaleja vahel loositakse välja 10-eurone raamatupoe kinkekaart.
Küsimuste korral palume pöörduda morfosüntaksi teaduri Mari Aigro poole aadressil mari.aigro@ut.ee.
