Eesti keele osakond

Karl Pajusalu on eesti keele ajaloo ja murrete professor, Eesti teaduste akadeemia liige ja Läti teaduste akadeemia välisliige. Ta uurib eesti keele ja sugulaskeelte hääldust ja grammatikat ning nende muutumist, on tegelenud ka ajaloolise sotsiolingvistikaga. Kõige rohkem on ta uurinud lõuna-läänemeresoome keeli, eriti nende sõnaprosoodiat. Karl on üks Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute keskuse asutajaid ja selle nõukogu liige. Praegu osaleb ta uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi koostamises, eesti etnilise ajaloo projektis (juhtides selle keeleteaduslikku osa), inarisaami prosoodia ja liivi pärandi uurimisprojektides; samuti võtab Karl osa seto, mulgi ja Häädemeeste sõnaraamatute koostamisest.

Pärtel Lippus on eesti foneetika kaasprofessor. Tema uurimisvaldkond on eesti keele prosoodia. Peamiselt on ta uurinud eesti vältesüsteemi, aga ka mõningaid rõhu, intonatsiooni (üllatusküsimused) ning kõne sotsiofoneetilise varieerumise küsimusi (kärisevat häält). Samuti on ta osalenud teiste soome-ugri keelte sõnaprosoodia uurimustes. Pärtel õpetab kursuseid foneetikast ja Praatist, statistikast ja R-ist. Ta on eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja toimetaja. Ta juhib eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse koostamist ja osaleb eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi arendamises.

Pire Teras töötab eesti foneetika kaasprofessorina. Tema uurimistöö on olnud seotud eesti keele ja selle murrete ning soome-ugri keelte foneetikaga. Oma uurimistöös on ta kasutanud peamiselt akustilise foneetika, aga ka tajufoneetika meetodeid. Uurijana tõmbab tema tähelepanu kõik, mis on seotud häälduse varieerumisega. Nii on ta uurinud eesti keele häälduse varieerumist, nt sõnaalgulise ja vokaalidevahelise /h/, diftongide, palatalisatsiooni ja vältehäälduse varieerumist, samuti eesti murrete, täpsemalt Võru pikkade vokaalide hääldust ja taju, ning lõunaeesti murrete, sh Leivu murde vältehääldust. Ta on osalenud eri soome-ugri keelte prosoodia uurimises. Aastatel 2006–2017 juhtis ta eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse koostamist ning osaleb jätkuvalt korpuse koostamisel. Ta õpetab erinevaid aineid, nt eesti foneetikat ja fonoloogiat, üldfoneetikat, akadeemilist eesti keelt, ja peab koos kolleegidega foneetikaseminare.

Sulev Iva (tuntud ka võrokeelse nimega Jüvä Sullõv) on lõunaeesti keele ja kultuuri lektor. Ta õpetab võro keelt algkursusest järg- ja vestluskursusteni ning laiemalt lõunaeesti keeli ja nende ajalugu käsitlevaid aineid. Ta on uurinud eelkõige võro keele morfoloogia, fonoloogia ja foneetika küsimusi. Tema doktoritöö käsitles võro kirjakeele sõnamuutmissüsteemi. Lisaks tegutseb ta eri projektides võrokeelsete sõnaraamatute, õppevara ja keeletehnoloogia arendamisel ning laiemalt võro keele elavdus- ja arendustöös ning selle ala rahvusvahelises koostöös.

Külli Prillop on eesti fonoloogia teadur. Tema esimene töö Tartu Ülikoolis oli vanade eestikeelsete tekstide märgendustarkvara loomine (vt https://vakk.ut.ee/). Vana kirjakeele sõnavara ja grammatika ongi tema kõige südamelähedasem uurimisala. Aja jooksul on sellest välja kasvanud huvi tegeleda üldisemalt eesti keele ajaloo ning eesti väldete fonoloogiaga. Külli on kolme 17. sajandi tekstide põhjal koostatud sõnastiku kaasautor ja sarjas "Eesti keele varamu" 2020. aastal ilmunud tervikkäsitluse "Eesti keele ajalugu" esimene autor. Ta on välja töötanud ka universaalse fonoloogiliste protsesside ja paranduste teooria. Praegu paneb ta kokku vana kirjakeele sõnastikku (vt https://sisu.ut.ee/vaks). Vahelduseks teadustööle koostab Külli lingvistikaolümpiaadi jm keelevõistluste ülesandeid.

Tuuli Tuisk on läänemeresoome keelte foneetika teadur, kes kaitses oma doktoritöö eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 2015. aastal. Tema teaduslik uurimishuvi on seotud eeskätt liivi keele hääldusega, samuti teiste lähedaste sugulaskeelte (eesti, vepsa) hääldusjoontega. Oma uurimustes on ta kasutanud eksperimentaalfoneetilist lähenemist. 2006. aastast on ta olnud tegev eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse juures.

Kaidi Lõo on psühholingvistika teadur. Tema uurimisvaldkond on leksikaalne töötlus, mis tegeleb keele produtseerimise ja keelest arusaamisega sõna tasemel ning uurib seda, kuidas on sõnad mentaalses leksikonis talletunud. Täpsemalt huvitab Kaidit, kuidas sõnade struktuur ja kasutus keeletöötlust mõjutavad. Oma töös kasutab ta katselisi meetodeid (nt reaktsiooniaja- ja silmaseirekatsed) ning statistilist modelleerimist. Praegu huvitab teda eriti suuline keel. Lisaks viib Kaidi läbi eksperimentaalsete meetodite seminari, aitab korraldada TÜlingu loengusarja ning on kaasatud rahvusvahelisse mitmekeelse silmaseirekorpuse projekti MECO.

Anton Malmi on foneetika teadur, kelle peamised uurimishuvid on akustilise ja artikulatoorse foneetika valdkondades. Anton kasutab oma töös eksperimentaalseid meetodeid ja on uurinud eesti keele aktsendi ja eesti keele omandamise teemasid. Lisaks aitab ta välja töötada eesti keele häälduse treenimise mobiilirakendust SayEst.

Katrin Leppik on foneetika doktorant ning eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur. Oma doktoritöös keskendub ta teise keele omandamisele ja võõrkeele aktsendile. Ta uurib, kuidas hispaania emakeelega eesti keele õppijad tajuvad ja hääldavad eesti keele vokaale ja välteid. Lisaks oma doktoritööle aitab Katrin luua mobiilirakendust eesti keele häälduse treenimiseks. Samuti on ta aidanud kaasa eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse arendamisele ning osalenud üllatusküsimuste prosoodia ja infostruktuuri projektis.