Skip to main content

Psühholingvistika

Psühholingvistika uurib seda, kuidas inimesed mõistavad ja produtseerivad reaalajas keelt ning kuidas keel on mälus ja meeles talletunud. Muuhulgas uuritakse meie instituudis seda, kuidas saavad lapsed ja täiskasvanud aru häälikute, sõnade ja lausete struktuurist ja tähendusest, ning kuidas nad loovad uusi sõnavorme ja lauseid olemasolevate teadmiste baasil. Täpsemalt tegeletakse meil näiteks sellega, kuidas emakeele ja eesti keelt teise keelena kõnelejad tajuvad väldet, kuidas lapsed ja täiskasvanud tulevad toime eesti keele rikkaliku käändesüsteemiga ning ka selles leiduva mitmetähenduslikkusega. Selle uurimiseks kasutame nii keelekorpuse analüüsi kui ka erinevaid katselisi meetodeid. Näiteks mõõdame katseisikute reaktsiooniaegu, silmaliigutusi ja ajuaktiivsust keele rääkimisel, lugemisel ja kuulamisel ning esitame lastele erinevaid mängulisi ülesandeid, mille käigus nad loovad lauseid ja sõnavorme, mis annavad meile ligipääsu nende keeleteadmistele.

Suunaga seotud inimesed

Virve-Anneli Vihman
psühholingvistika kaasprofessor
instituudi arendusjuht
5349 6820
Virve Vihman on psühholingvistika kaasprofessor, kes uurib keele omandamist ja eesti keele struktuuri kasutuspõhiselt, funktsionaalse lingvistika lähtenurgast. Teadustöös on ta käsitlenud üks- ja kakskeelsete laste grammatika omandamist, teismeliste keelekasutust ja kõnelejate keelevalikuid, kasutades korpusandmeid ja katsemeetodeid. Ta juhib Eesti teismeliste suulise ja netikeelekorpuse koostamise projekti ning õpetab magistriõppekavas aineid kakskeelsusest, keeleomandamisest ja psühholingvistikast.
Virve-Anneli Vihman
psühholingvistika kaasprofessor
instituudi arendusjuht
5349 6820
Pärtel Lippus
eesti foneetika kaasprofessor
737 6512
Pärtel Lippus on eesti foneetika kaasprofessor. Tema uurimisvaldkond on eesti keele prosoodia. Peamiselt on ta uurinud eesti vältesüsteemi, aga ka mõningaid rõhu, intonatsiooni (üllatusküsimused) ning kõne sotsiofoneetilise varieerumise küsimusi (kärisevat häält). Samuti on ta osalenud teiste soome-ugri keelte sõnaprosoodia uurimustes. Pärtel õpetab kursuseid foneetikast ja Praatist, statistikast ja R-ist. Ta on Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja toimetaja. Ta juhib eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse koostamist ja osaleb eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi arendamises.
Pärtel Lippus
eesti foneetika kaasprofessor
Kaidi Lõo
psühholingvistika teadur
Kaidi Lõo on psühholingvistika teadur. Tema uurimisvaldkond on leksikaalne töötlus, mis tegeleb keele produtseerimise ja keelest arusaamisega sõna tasemel ning uurib seda kuidas sõnad on mentaalses leksikonis talletunud. Täpsemalt huvitab Kaidit kuidas sõnade struktuur ja kasutus keeletöötlust mõjutavad. Oma töös kasutab ta katselisi meetodeid (nt reaktsiooniaja- ja silmaseirekatsed) ning statistilist modelleerimist. Hetkel huvitab teda eriti suuline keel. Samuti on ta kaasatud rahvusvahelisse mitmekeelse silmaseirekorpuse projekti MECO.
Kaidi Lõo
psühholingvistika teadur
Mari Aigro
akadeemilise väljendusoskuse nooremteadur 0,5 k
Mari Aigro on üldkeeleteaduse doktorant ning nooremteadur, kelle erialaks on morfosüntaks. Mari kvantitatiivsele korpusuuringule ja katsemeetoditele tuginev doktoritöö keskendub morfosüntaktilisele variatsioonile verbide argumendistruktuuris, täpsemalt eesti verbide kohakäändes argumentidele. Lisaks doktoritööle tegutseb Mari kahes projektis. Neist esimene on Virve-Anneli Vihmani kaasjuhitud rahvusvaheline projekt nimega „Feast and famine: Confronting overabundance and defectivity in language“, mille raames uurib ta üleküllust ja vaegust eesti keele inflektsioonilises morfoloogias. Koos Mariann Proosiga juhib ta ka projekti „Eestikeelsete sõnade abstraktsus ja konkreetsus“, mille käigus kogutakse eestikeelsetele lemmadele abstraktsushinnanguid. Samuti kaaskorraldab Mari TÜlingu loengusarja ning katsemeetodite seminari.
Mari Aigro
akadeemilise väljendusoskuse nooremteadur 0,5 k
Adele Vaks
doktorant
Adele Vaks on üldkeeleteaduse doktorant, keda huvitavad esmajoones kakskeelsuse ja keel(t)e omandamise teemad. Doktoritöös uurib ta seda, kuidas oma keeli omandavad eesti-norra kakskeelsed lapsed ning millist mõju avaldavad laste keelekasutusele keelesisend ja keelte vastasmõju. Lisaks osaleb ta Virve-Anneli Vihmani ja Marika Padriku juhitud projektis, mille eesmärgiks on luua kakskeelsete laste keeleliste oskuste hindamisvahendid, mis sobivad kasutamiseks just Eestis.
Adele Vaks
doktorant
#teadus

Tekstiuurimine

Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990. aastatel.

Jaga
10.12.2021
#teadus

Keeletüpoloogia

Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimate sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal.

Jaga
28.11.2021