Skip to main content

Eesti murded ja lõunaeesti keel

Eesti murrete uurimisel tegeletakse murrete ajaloolise kujunemise ja tüpoloogilise eripära uurimisega, keskendutakse murrete häälikulisele ja grammatilisele varieerumisele, morfosüntaksile ja sõnavarale. Murrete uurimine põhineb suuresti instituudis koostatud eesti murrete korpusel.

Sõnavarauuringute tulemusi kasutatakse murdesõnaraamatute koostamisel. Murdesõnaraamatuid koostatakse koostöös Eesti Keele Instituudiga ning piirkondlike keeltega tegelevate instituutidega (Võro Instituut, Seto Instituut, Mulgi Instituut, Kihnu Instituut jm).

Lõunaeesti keele uurimisel on oluline sotsiolingvistiline lähenemine. Vaadeldakse tänapäevaste lõunaeesti kirjakeelte arenguid ja eripära, lõunaeestlaste keelehoiakuid, tehakse võrdlusi eri lõunaeesti keelte vahel ja ajalooliste lõunaeesti keelesaartega. Oluline on interdistsiplinaarne lähenemine, mis võtab arvesse kultuuri eripärade kajastumist keeles. Sellega arvestatakse ka uute keelekorpuste ja sõnaraamatute koostamisel.

Suunaga seotud inimesed

Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
526 7733 (6124)
Karl Pajusalu on eesti keele ajaloo ja murrete professor, Eesti teaduste akadeemia liige ja Läti teaduste akadeemia välisliige. Ta uurib eesti keele ja sugulaskeelte hääldust ja grammatikat ning nende muutumist, tegelnud on ka ajaloolise sotsiolingvistikaga. Kõige rohkem on ta uurinud lõuna-läänemeresoome keeli, eriti nende sõnaprosoodiat. On üks Tartu ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute keskuse asutajaid ja selle nõukogu liige. Praegu osaleb uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi koostamises, eesti etnilise ajaloo projektis (juhtides selle keeleteaduslikku osa), inarisaami prosoodia ja liivi pärandi uurimisprojektides; samuti võtab osa seto, mulgi ja Häädemeeste sõnaraamatute koostamisest.
Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
526 7733 (6124)
Liina Lindström
tänapäeva eesti keele professor
Liina Lindström on tänapäeva eesti keele professor. Tema uurimisvaldkonnaks on eesti keele varieerumine ning grammatika, eriti süntaks, ning peamisteks lähenemisviisideks korpusanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid. Liina on uurinud eesti keele varieerumist nii suulises kui kirjalikus keeles, nii murretes kui tänapäeva veebikeeles või teismeliste keelekasutuses. Ta on muuhulgas ka Digihumanitaaria ja Infoühiskonna Keskuse juhataja ning laiemalt digihumanitaaria eestvedaja Tartu Ülikoolis. Ta on tegelenud mitmete korpuste koostamisega (eriti eesti murrete korpusega) ja välitöödega, praegu veab seto interdistsiplinaarse korpuse tegemist ja osaleb projektis "Teismeliste keel Eestis".
Liina Lindström
tänapäeva eesti keele professor
Triin Todesk
komi keele nooremteadur 0,75 k
Triin Todesk on uurali keelte doktorant ja komi keele nooremteadur, kes uurib oma doktoritöös komi keele sõnaliigiülese kliitiku -dzhyk liitumist tegusõnadega, täpsemalt kliitiku tähendusi erinevat tüüpi tegusõnadega, piiranguid kliitiku esinemisele ning selle võimalikku mõju olukorra inherentsetele omadustele. Komi keelt uurib Triin ka Gerson Klumppi juhitud projektis "Uurali keelte diskursusepartiklite grammatika", mille eesmärk on leida sarnasusi ja erijooni isuri, vadja, liivi, ersa, udmurdi, komi ja kamassi keelte diskursusepartiklite kasutuses. Lisaks komi keelele töötab Triin ka eesti murretega, ennekõike seto ja Mulgiga, ning on osalenud arvukatel murdekogumisretkedel nii Eestis kui ka Venemaal. Praegu koordineerib Triin Liina Lindströmi juhitud projektis "Interdistsiplinaarne seto korpus" seto keele salvestuste litereerimist ning osaleb uue materjali salvestamises. Mulgi murdekeeles uurib Triin noomeni muutemorfoloogiat ning on välja töötanud Mulgi murde noomenitüübistiku, mille põhjal jagatakse tüüpidesse Tartu Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ning Mulgi Kultuuri Instituudi koostöös valmiva Mulgi sõnaraamatu käändsõnad.
Triin Todesk
komi keele nooremteadur 0,75 k
Helen Plado
eesti keele lektor 0,5 k, eesti keele teadur 0,5 k
Helen Plado on eesti keele teadur ja lektor. Tema peamisteks uurimisvaldkonnaks on grammatika varieerumine ja muutumine. Ta uurib peamiselt süntaksit (eelkõige komplekslauseid), aga on tegelenud ka muude morfosüntaktiliste valdkondadega. Peamisteks keelteks, millega Helen Plado tegeleb, on eesti ja võru keel. Võru keelega on ta tegelenud ka sotsiolingvistilisest vaatepunktist. Uurimisel on ta kasutanud nii korpusmaterjali kui ka katsetel ja välitöödel kogutud materjali. Ta on eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja toimetaja.
Helen Plado
eesti keele lektor 0,5 k, eesti keele teadur 0,5 k
Sulev Iva
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
737 5422
est. Sulev Iva (tuntud ka võrokeelse nimega Jüvä Sullõv) on lõunaeesti keele ja kultuuri lektor. Ta õpetab võro keelt algkursusest järg- ja vestluskursusteni ning laiemalt lõunaeesti keeli ja nende ajalugu käsitlevaid aineid. Ta on uurinud eelkõige võro keele morfoloogia, fonoloogia ja foneetika küsimusi. Tema doktoritöö käsitles võro kirjakeele sõnamuutmissüsteemi. Lisaks tegutseb ta erinevais projektides võrokeelsete sõnaraamatute, õppevara ja keeletehnoloogia arendamisel ning laiemalt võro keele elavdus- ja arendustöös ning selle ala rahvusvahelises koostöös. vro. Jüvä Sullõv (tunnõt ka eestikiilse nimega Sulev Iva) om lõunõeesti keele ja kultuuri lektri. Tä oppas võro kiilt algkursusõst jaku- ja kõnõlõmiskursuisini ni laembahe lõunõeesti kiili ja naidõ aoluu ainit. Tä om uuŕnuq innekõgõ võro keele morfoloogia, fonoloogia ja foneetiga küsümüisi. Timä doktoritüü lahaś võro kiräkeele sõnamuutmiskõrda. Lisas om tä osalinõ mitmin võrokiilside sõnaraamatidõ, opivara ja keeleteknoloogia edendämise projekten ni laembahe võro keele virgutus- ja edendüstüün ni tuu ala rahvusvaihõlidsõn kuuntüün.
Sulev Iva
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
737 5422
Maarja-Liisa Pilvik
korpuste ja kvantitatiivse lingvistika spetsialist
Maarja-Liisa Pilvik on korpuste ja kvantitatiivse lingivstika spetsialist ja eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktorant. Ta on seni tegelenud põhiliselt soome keele verbisemantikaga, eesti murrete morfosüntaksiga ja tuletusmorfoloogia produktiivsuse uurimisega eesti keele eri registrites. Laiemalt huvitab teda keele varieerumine, keeleliste konstruktsioonide kinnistumine ja kognitiivne organiseeritus ning tegelikku keelekasutust suunavate jõudude põimumine, võistlus ja muutumine. Oma töös kasutab ta põhiliselt tekstikorpuste andmeid ning rakendab uurimustes nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeanalüüsi meetodeid. Hetkel on ta seotud projektidega, mis tegelevad seto keele korpuse ja teismeliste keele korpuse koostamisega ning 19. sajandi vallakohtuprotokollide keele automaattöötluse vahendite väljatöötamisega ja digiteeritud protokollide kui olulise keelelise ja ajaloolise ressursi kasutusvõimaluste testimisega.
Maarja-Liisa Pilvik
korpuste ja kvantitatiivse lingvistika spetsialist
Hanna Pook
doktorant
Hanna Pook on eesti keeleteaduse doktorant. Oma teadustöös on ta uurinud eesti murdesüntaksit ja pronoomenite kasutust suulises (murde)kõnes. Tema doktoritöö keskendub interrogatiiv-relatiivpronoomenite kes ja mis ning indefiniitpronoomeni keegi kasutusele. Uurimustele on ta lähenenud korpuspõhiselt, kasutades kvantitatiivseid ja statistilisi meetodeid. Õpingute kõrvalt töötab ta Eesti Keele Instituudis nooremteadurina ja tegeleb seal „Eesti murrete sõnaraamatu“ ja „Seto sõnaraamatu“ koostamisega.
Hanna Pook
doktorant
Annika Pant
keelekujude spetsialist
Annika Pant on keelekujude spetsialist. Ta on tegev kahes projektis: "Interdistsiplinaarne seto korpus" ja "Teismeliste keel Eestis". Esimeses neist litereerib Annika setokeelseid tekste. Teises korraldab ta teismeliste salvestuste litereerimist. Keeleteaduslikest suundadest huvitavad Annikat enim keele varieerumine ja eesti murded. Oma 2020. aastal kaitstud magistritöös uuris ta asesõnade keegi, miski, kumbki ja ükski kasutust tänapäeva eesti keeles.
Annika Pant
keelekujude spetsialist
#teadus

Tekstiuurimine

Tekstianalüüs uurimissuunana jõudis Eesti keeleteadusesse 1990. aastatel.

Jaga
10.12.2021
#teadus

Keeletüpoloogia

Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine.

Jaga
28.11.2021
#teadus

Läänemeresoome keeled

Keskendutakse eesti keele lähimate sugulaskeeltele, mille hulgas on erilisel kohal vadja ja liivi keel, kuna neid on kunagi räägitud ka praeguse Eesti alal.

Jaga
28.11.2021