Eesti murded ja lõunaeesti keel

Eesti murrete uurimisel keskendutakse murrete ajaloolisele kujunemisele ja tüpoloogilisele eripärale, häälikulisele ja grammatilisele varieerumisele, morfosüntaksile ja sõnavarale. Murrete uurimine põhineb suuresti instituudis koostatud eesti murrete korpusel.

Sõnavarauuringute tulemusi kasutatakse murdesõnaraamatute koostamisel. Murdesõnaraamatuid koostatakse koostöös Eesti Keele Instituudiga ning piirkondlike keeltega tegelevate instituutidega (Võro Instituut, Seto Instituut, Mulgi Instituut, Kihnu Instituut).

Lõunaeesti keele uurimisel on oluline sotsiolingvistiline lähenemine. Vaadeldakse tänapäevaste lõunaeesti kirjakeelte arenguid ja eripära, lõunaeestlaste keelehoiakuid, tehakse võrdlusi eri lõunaeesti keelte vahel ja ajalooliste lõunaeesti keelesaartega. Oluline on interdistsiplinaarne lähenemine, mis võtab arvesse kultuuri eripärade kajastumist keeles. Sellega arvestatakse ka uute keelekorpuste ja sõnaraamatute koostamisel.

Suunaga seotud inimesed

Karl Pajusalu
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
Jakobi 2-425
+372 526 7733 (6124)
Karl Pajusalu on eesti keele ajaloo ja murrete professor, Eesti teaduste akadeemia liige ja Läti teaduste akadeemia välisliige. Ta uurib eesti keele ja sugulaskeelte hääldust ja grammatikat ning nende muutumist, on tegelenud ka ajaloolise sotsiolingvistikaga. Kõige rohkem on ta uurinud lõuna-läänemeresoome keeli, eriti nende sõnaprosoodiat. Karl on üks Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute keskuse asutajaid ja selle nõukogu liige. Praegu osaleb ta uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi koostamises, eesti etnilise ajaloo projektis (juhtides selle keeleteaduslikku osa), inarisaami prosoodia ja liivi pärandi uurimisprojektides; samuti võtab Karl osa seto, mulgi ja Häädemeeste sõnaraamatute koostamisest.
Karl Pajusalu
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
Jakobi 2-425
+372 526 7733 (6124)
Liina Lindström
tänapäeva eesti keele professor
Liina Lindström on tänapäeva eesti keele professor. Tema uurimisvaldkonnad on eesti keele varieerumine ja grammatika, eriti süntaks, ning peamised lähenemisviisid korpusanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid. Liina on uurinud eesti keele varieerumist nii suulises kui ka kirjalikus keeles, nii murretes kui ka tänapäeva veebikeeles või teismeliste keelekasutuses. Ta on muu hulgas ka üks digihumanitaaria eestvedajaid Tartu Ülikoolis. Ta on tegelenud mitme korpuse koostamisega (eriti eesti murrete korpusega) ja välitöödega, praegu veab ta seto interdistsiplinaarse korpuse loomist ja osaleb projektis "Teismeliste keel Eestis".
Liina Lindström
tänapäeva eesti keele professor
Sulev Iva
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
Jakobi 2-413
+372 737 5422
Sulev Iva (tuntud ka võrokeelse nimega Jüvä Sullõv) on lõunaeesti keele ja kultuuri lektor. Ta õpetab võro keelt algkursusest järg- ja vestluskursusteni ning laiemalt lõunaeesti keeli ja nende ajalugu käsitlevaid aineid. Ta on uurinud eelkõige võro keele morfoloogia, fonoloogia ja foneetika küsimusi. Tema doktoritöö käsitles võro kirjakeele sõnamuutmissüsteemi. Lisaks tegutseb ta erinevais projektides võrokeelsete sõnaraamatute, õppevara ja keeletehnoloogia arendamisel ning laiemalt võro keele elavdus- ja arendustöös ning selle ala rahvusvahelises koostöös. vro. Jüvä Sullõv (tunnõt ka eestikiilse nimega Sulev Iva) om lõunõeesti keele ja kultuuri lektri. Tä oppas võro kiilt algkursusõst jaku- ja kõnõlõmiskursuisini ni laembahe lõunõeesti kiili ja naidõ aoluu ainit. Tä om uuŕnuq innekõgõ võro keele morfoloogia, fonoloogia ja foneetiga küsümüisi. Timä doktoritüü lahaś võro kiräkeele sõnamuutmiskõrda. Lisas om tä osalinõ mitmin võrokiilside sõnaraamatidõ, opivara ja keeleteknoloogia edendämise projekten ni laembahe võro keele virgutus- ja edendüstüün ni tuu ala rahvusvaihõlidsõn kuuntüün.
Sulev Iva
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
Jakobi 2-413
+372 737 5422
Maarja-Liisa Pilvik
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele teadur
Jakobi 2-430
Maarja-Liisa Pilvik on korpuste ja kvantitatiivse lingvistika teadur. Ta on seni tegelenud põhiliselt soome keele verbisemantikaga, eesti murrete morfosüntaksiga ja tuletusmorfoloogia produktiivsuse uurimisega eesti keele eri registrites. Laiemalt huvitavad teda keele varieerumine, keeleliste konstruktsioonide kinnistumine ja kognitiivne organiseeritus ning tegelikku keelekasutust suunavate jõudude põimumine, võistlus ja muutumine. Oma töös kasutab ta põhiliselt tekstikorpuste andmeid ning rakendab uurimustes nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeanalüüsi meetodeid. Praegu on ta seotud projektidega, mis tegelevad seto keele korpuse ja teismeliste keele korpuse koostamisega, 19. sajandi vallakohtuprotokollide keele automaattöötluse vahendite väljatöötamisega ja digiteeritud protokollide kui olulise keelelise ja ajaloolise ressursi kasutusvõimaluste testimisega.
Maarja-Liisa Pilvik
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele teadur
Jakobi 2-430
Helen Plado
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele lektor (tööleping peatatud)
Helen Plado on eesti keele teadur ja lektor. Tema kesksed uurimisvaldkonnad on grammatika varieerumine ja muutumine. Ta uurib põhiliselt süntaksit (eelkõige komplekslauset), aga ka muid morfosüntaktika valdkondi. Peamiselt tegeleb Helen eesti ja võru keelega. Võru keelt on ta käsitlenud ka sotsiolingvistilisest vaatepunktist. Uurimisel on ta kasutanud nii korpusmaterjali kui ka katsetel ja välitöödel kogutud materjali. Helen on ka eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja toimetaja.
Helen Plado
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
eesti keele lektor (tööleping peatatud)
Eva Saar
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte teadur
Jakobi 2-413

Eesti keele osakond
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
koordinaator (tööleping peatatud) 0,3 k
+372 737 5422
Eva Saar on läänemeresoome keelte teadur ning Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse koordinaator. Tema uurimistöö keskendub peamiselt Venemaal kõneldavatele läänemeresoome keeltele, aga ka lõunaeesti keelele. Uurimistöö fookuses on läänemeresoome keelte ajalugu, fonoloogia, morfoloogia ja morfosüntaks, aga ka isikunimed ja onomastika üldisemalt. Eva on teinud välitöid alates 1997. aastast nii Venemaal kõneldavate vadja, isuri, lüüdi, vepsa ja karjala keeleainese kogumiseks kui ka Eestis mulgi, seto ja võro keelealal. Alates 2018. aastast osaleb ta uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi (UraTyp) koostamisel. Praegu juhib Eva projekti "Vepsa omailm 21. sajandil" ja on Tartu Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ja Seto Instituudi koostöös koostatava seto sõnaraamatu töörühma juht.
Eva Saar
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Soome-ugri osakond
läänemeresoome keelte teadur
Jakobi 2-413

Eesti keele osakond
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
koordinaator (tööleping peatatud) 0,3 k
+372 737 5422
Hanna Pook
doktorant
Hanna Pook on eesti keele doktorant. Oma teadustöös on ta uurinud eesti murdesüntaksit ja pronoomenite kasutust suulises (murde)kõnes. Tema doktoritöö keskendub interrogatiiv-relatiivpronoomenite "kes" ja "mis" ning indefiniitpronoomeni "keegi" kasutusele. Uurimistööle on ta lähenenud korpuspõhiselt, kasutades kvantitatiivseid ja statistilisi meetodeid. Õpingute kõrvalt töötab ta Eesti Keele Instituudis nooremteadurina ning koostab seal "Eesti murrete sõnaraamatut" ja "Seto sõnaraamatut".
Hanna Pook
doktorant
Triin Todesk
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
lõunaeesti keelte teadur
Jakobi 2-430
Triin Todesk on uurali keelte doktorant ja komi keele nooremteadur, kes uurib oma doktoritöös komi keele sõnaliigiülese kliitiku "-dzhyk" liitumist tegusõnadega, täpsemalt kliitiku tähendusi eri tüüpi tegusõnadega, piiranguid kliitiku esinemisele ja selle võimalikku mõju olukorra inherentsetele omadustele. Komi keelt uurib Triin ka Gerson Klumppi juhitud projektis "Uurali keelte diskursuspartiklite grammatika", mille eesmärk on leida sarnasusi ja erijooni isuri, vadja, liivi, ersa, udmurdi, komi ja kamassi keele diskursusepartiklite kasutuses. Lisaks komi keelele töötab Triin eesti murretega, ennekõike seto ja Mulgiga, ning on osalenud arvukatel murdekogumisretkedel nii Eestis kui ka Venemaal. Praegu koordineerib Triin Liina Lindströmi juhitud projektis "Interdistsiplinaarne seto korpus" seto keele salvestuste litereerimist ja osaleb uue materjali salvestamises. Mulgi murdekeeles uurib Triin noomeni muutemorfoloogiat ja on välja töötanud Mulgi murde noomenitüübistiku, mille põhjal jagatakse tüüpidesse Tartu Ülikooli, Eesti Keele Instituudi ning Mulgi Kultuuri Instituudi koostöös valmiva Mulgi sõnaraamatu käändsõnad.
Triin Todesk
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
lõunaeesti keelte teadur
Jakobi 2-430
Annika Kängsepp
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
keeleteaduse nooremteadur
Jakobi 2-430
Annika Kängsepp on keeleteaduse nooremteadur, kes uurib oma doktoritöös indefiniitpronoomenite keegi, miski, kumbki ja ükski käändevormide varieerumist ja seda mõjutavaid tegureid. Oma uurimistööle läheneb ta nii korpuspõhiste kui ka katseliste meetoditega. Lisaks keele varieerumisele huvitavad Annikat ka eesti murded. Ta on tegev projektis "Interdistsiplinaarne seto korpus".
Annika Kängsepp
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
keeleteaduse nooremteadur
Jakobi 2-430