Teema: teadus

Gümnaasiumis õpetab eesti keelt ja kirjandust reeglina sama õpetaja. Samas on kaks ainet ajas üha enam lahku kasvanud ja eeldavad õpetajalt pidevat uute õppematerjalide loomist, kirjutab Novaator. Tartu Ülikooli magistritöö osutab, et õpetajaks õppijal võiks olla võimalus omandada soovi korral eriala vaid ühes kahest ainest.

18.–23. augustini toimub Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 14. rahvusvaheline soome-ugri kongress (Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum, CIFU). Registreerumine kestab 30. juunini.

Alates 2024. aastast on Eesti humanitaaridel ühiseks aruteluks ja kriitiliseks enesevaatluseks oma foorum – Eesti humanitaarteaduste aastakonverents. Järgmine aastakonverents toimub 8.–10. aprillini 2026. aastal Tartus, Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis, pealkirja all “Hic sunt dracones. Humanitaarsed maailmad”.

Pealkirjade koostamise kohta antakse kooliõpikutes aastakümneid samu soovitusi, millel puudub eesti keele kontekstis teaduslik alus, kirjutatakse Novaatoris.

9.–10. oktoobril 2025 toimub Tartu Ülikoolis MEDAL-i projekti lõpukonverents „Methodological Excellence in Data-Driven Approaches to Linguistics: New Challenges, Novel Approaches“. Registreerumine on nüüd avatud.

Tehisaru kasutavad tudengid pole üldiselt oma kriitikameelt kaotanud, selgub Tartu Ülikoolis valminud uuringust. Magistrandid kalduvad tehisaru loodud tekstide suhtes olema kriitilisemad kui bakalaureuse taseme üliõpilased.

Nina Topintzi peab Tartu ülikoolis kaks loengut tänapäevase fonoloogia olulistest vaidlusküsimustest, näidates, et keeltes, ka suurtes tuntud keeltes, on nähtusi, mis ei mahu praeguste standardsete teooriate raami.

Rääkima õppimine ja häälikute hääldamine on laste jaoks keerukas protsess. Kui täishäälikute hääldamine tuleb lihtsamalt, siis mõningate kaashäälikute hääldamine on raskem. Eesti teadlase osalusel valmiv uuring osutab, et keerukamat keeleasendit nõudvaid häälikud hakkabki laps moodustama vanemaks saades.

18. juunil kl 14.15 kaitses Elisabeth Kaukonen doktoritöö „Revealing the gender in the genderless. Estonian gender-marked vocabulary and its perceptions“ („Sugu soota keeles. Eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara ja selle tajumine“).