Teadus
Tartu Ülikooli lingvistika valdkond paikneb maailma ülikoolide järjestuses (The QS World University Rankings 2024) 151.-200. kohal (kokku 1000 maailma parimat ülikooli), mis on Tartu Ülikooli teadusvaldkondade seas kõrge tulemus. See number näitab, et Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on võrdväärne dialoogipartner esmaklassilises teaduskommunikatsioonis. Meie instituut on kindlasti üks suuremaid ja tugevamaid keeleteadusega tegelevaid teaduskeskusi Eestis. Kõige enam uuritakse instituudis eesti keelt, kuid vaadeldakse ka väiksemaid soome-ugri keeli, näiteks isuri, vadja ja komi keelt ning sõltuvalt uurimishuvidest ka muid keeli. Tartu Ülikoolist on kujunenud oluline soome-ugri keelte uurimis- ja õpetamiskeskus, kuulume kaheksa Euroopa ülikooli hulka, keda ühendab soome-ugri keelte uurimine.
Instituudi uurimistöös tegeletakse tänapäeva keeleteaduse väga erinevate suundadega nii uuritavate nähtuste kui ka uurimismeetodite ja lähenemiste poolest.
Üks oluline keeleteaduse töö juurde käiv aspekt on, et uurimise käigus keeli ka dokumenteeritakse ja koostatakse mitmeid keelekorpusi ehk digitaalseid korrastatud andmekogusid. See on keelelise mitmekesisuse säilitamise vaatest äärmiselt oluline ning annab võimaluse uurida eesti keelt ka väljaspool Eestit ja Tartu Ülikooli, mis omakorda soodustab koostööd rahvusvahelisel tasandil. Üks instituudi rahvusvahelistest koostööprojektidest on 2023. aasta jaanuaris alustav keeleteaduse metodoloogia arendamise ja õpetamise konsortsium MEDAL.
Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi keeleteadlased teevad koostööd valdkondade üleselt teiste valdkondade teadlastega, võttes osa mahukatest teadusuuringutest, näiteks osaledes Eesti-uuringute tippkeskuse töös ning BEDLANi projektis, või väiksematest teadusprojektidest. On ju keel inimese pärisosa ning seega kattuv mitmete teiste uurimisvaldkondade huvidega, nagu näiteks psühholoogia, geeniteaduse, kultuuriteaduste ja informaatikaga.
Uurimissuunad
Süntaksi ja morfoloogia uurimissuunal tegeletakse nii eesti kirjakeele kui ka suulise kõne ja murrete grammatka uurimisega, aga ka teiste soome-ugri keelte grammatika küsimustega.
Semantika ja pragmaatika uurimissuunal keskendutakse keeleliste väljendite tähendustele ning nende seosele grammatikaga ning kasutamisele suhtluses. Lähtutakse eelkõige kasutuspõhisest lähenemisest (näiteks funktsionaalsest, kognitiivsest ja suhtluslingvistikast).
Foneetika ja fonoloogia uurib hääldust. Fookuses on eesti keel, aga ka teised läänemeresoome keeled.
Suulise keele ja suhtluse uurimissuunal keskendutakse eelkõige eesti keele suulisele suhtlusele ning suhtlust juhtivatele mehhanismidele. Uurimise all on nii argivestlused kui ka spetsiifilisemad keele kasutuskontekstid ning allkeeled.
Vana kirjakeele suunal uuritakse eesti keele sõnavara ja grammatikat kirjakeele algusaegadest alates, keskendudes kirjakeelt kujundanud isikute keelekasutusele ja seisukohtadele. Eesmärk on anda terviklik pilt eesti kirjakeele kujunemisest.
Arvutilingvistika on interdistsiplinaarne valdkond, mis ühendab endas keeleteaduse, informaatika, andmeteaduse, statistika ja masinõppe elemente. Arvutilingvistika-alane teadustöö eesti ja üldkeeleteaduse instituudis keskendub eesti keele automaatse süntaktilise analüüsi arendamisele, tekstide automaatsele liigitamisele ning vanema keelekasutuse automaatanalüüsile.
Digihumanitaaria ühendab endas samuti arvutiteadusest ja andmeteadusest pärit meetodeid, teadmisi ja oskusi ning ühendab need humanitaaria uurimisküsimuste lahendamiseks.
Psühholingvistika on keeleteaduse ja psühholoogia piiriala, mis tegeleb keele omandamise, kasutamise, mõistmise ja produtseerimise psühholoogiliste protsesside uurimisega. Instituudi psühholingvistika suunal uuritakse emakeele ja teiste keelte omandamist, keele töötlemist ja mitmekeelsust, tehes koostööd ka psühholoogide, sotsiaal- ja haridusteadlaste ja arvutilingvistidega.
Sotsiolingvistika ja keelepoliitika valdkonnas uurime keelekasutuse, varieeruvuse ja mitmekeelsuse ning neid kujundavate ühiskondlike tegurite seoseid.
Teise keele omandamise ja õpetamise uurimissuunal vaadeldakse eesti keele kui teise keele omandamise seaduspärasusi ning uuritakse keele õpetamise ja sotsiolingvistiliste tegurite mõju keele omandamisele.
Eesti murrete uurimisel vaadeldakse eesti murrete ajaloolist kujunemist ning hilisemat varieerumist häälikutest kuni morfosüntaksi ja sõnavarani. Omaette uurimissuunaks on lõunaeesti keeled tänapäeval ehk võro, seto, tartu ja mulgi keel.
Tüpoloogiline uurimissuund keskendub eesti keele asendile Euroopa keelte hulgas ja kogu uurali keelealal. Kõrvutavalt uuritakse eesti keele struktuurseid jooni nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete meetoditega.
Uurali keeled on soome-ugri ja samojeedi keeled. Need on eesti keele kaugemad sugulaskeeled (lähemad on läänemeresoome keeled, vt eraldi siit). Instituudis tegeletakse uurali keelte dokumenteerimisega, kirjeldatakse keelte struktuuri ja sõnavara ning nende seoseid kõnelejate, kultuuride ja kontaktkeeltega.
Instituudis uuritakse mitmeid läänemeresoome keeli, nagu liivi, vadja, isuri ja vepsa keel. Seda tehakse mitmesuguseid lähenemisviise rakendades, foneetiliste eksperimentaaluuringutest kuni sotsiolingvistiliste käsitlusteni.
Tekstiuurimine hõlmab nii tekstianalüüsi kui ka -õpetust. Teadustöö keskmes on mitmesugused (tervik)tekstid: kui tekstianalüüsi raames vaadeldakse, kuidas tekstid ühtaegu peegeldavad ja konstrueerivad tegelikkust, siis tekstiõpetuse suunal uuritakse tekstikeskset keeleõpet nii üldharidus- kui ka kõrgkoolis.
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri (ESUKA)
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri (ESUKA/JEFUL) avaldab soome-ugri keeli puudutavaid artikleid kõikidest keeleteaduse valdkondadest (inglise või eesti keeles). Artiklid palume esitada ajakirja kodulehe kaudu, sealt leiab ka lisainfot käsikirja vormistamise jms kohta. Regulaarselt ilmub kaks numbrit aastas: juunis teemanumber ja detsembris üldnumber. Ajakirja toimetajad on Pärtel Lippus ja Helen Plado.
Twitter: @esukaJeful
email: jeful@ut.ee
Käimasolevad projektid
Projektis uuritakse üliõpilaste ja õppejõudude keelekasutust ja -hoiakuid mitmekeelsete kursuste kontekstis. Projekti peaeesmärgiks on mõista, kuidas suhestub eesti kõrghariduskeele kestlikkus mitmekeelse keelekasutusega ülikoolis, et selle tulemusel anda soovitusi keelepoliitika edasiseks elluviimiseks riiklikul ja ülikooli tasandil.
Vastutav täitja: Kerttu Rozenvalde
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.
Inarisaami keel on ohustatud keelte hulka kuuluv soome-ugri keel, mida räägib umbes 400 inimest. Projekti eesmärgiks on uurida inarisaami keele sõnaprosoodiat ja selle seoseid morfoloogiaga. Projekti käigus uuritakse inarisaami keele prosoodiliste vastanduste foneetilist avaldumist ning nende morfoloogilisi funktsioone. Teise läbiva teemana uuritakse prosoodilist keelemuutust ja selle mõju morfoloogiale, võrreldes vanemate ja nooremate keelekõnelejate hääldust.
Vastutav täitja: Helen Türk
Projekti rahastab Eesti Keele Instituut programmi "Hõimurahvaste Programm" kaudu.
Projekti eesmärk on välja selgitada, millise jälje on eesti keele ja teiste läänemeresoome keelte grammatikasse jätnud kontaktid indoeuroopa keeltega ning mil määral keeleala erinevates osades toimunud kontaktid üksteisest erinevad või üksteisega sarnanevad. Vaatluse all on kõik läänemeresoome keeled põhimurretega ning peamised (ajaloolised) kontaktkeeled (läti, vene, rootsi, saksa). Projekti tulemuste põhjal saab öelda, millised struktuurijooned on läänemeresoome keeltes püsivamad ning seega keeli enam ühendavad ning millised on kontaktsituatsioonis enam muutustele allunud.
Vastutav täitja: Miina Norvik
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.
Ilukirjanduses kasutatakse metafoore, et luua kõneksolevatest nähtustest ja sündmustest uusi, erilisi kujutluspilte, pakkuda võrdluseks ootamatuid vaatenurki. Keeleteadlased on näidanud, et sama mehhanism töötab ka igapäevases harjumuspärases keeles – selleks, et rääkida keerulistest nähtustest ja neid mõista, on keelde juurdunud nn mõistemetafoorid. Need on tavapärased rääkimisviisid, mis aitavad lihtsamate, konkreetsemate mõistete kaudu mõtelda ja rääkida keerulisematest ja abstraktsematest. Projekti teoreetiline eesmärk on uurida ja kaardistada, milliste mallide kaudu mõtestatakse eesti keeles ühiskondlikult olulisi teemasid, nagu kriisid, ökoloogilised probleemid ja tervis. Projekti praktiline eesmärk on luua andmebaas eesti keele mõistemetafooridest ja teha see üldsusele kättesaadavaks.
Vastutav täitja Ann Veismann
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi “Eesti keel ja kultuur digiajastul” kaudu.
MEDAL on konsortsiumiprojekt, mille eesmärk on kitsendada keeleteaduses Euroopa riikide vahelist lõhet ekspertteadmises, oskustes ning teadusrahastuses. Eelkõige on projekti fookuses noorteadlaste pädevuste parendamine. Projektis osalevad koordinaatorina Tartu Ülikool (Eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Hollandis asuvad Max Plancki Psühholingvistika Instituut Nijmegenis ja Dondersi Instituut Radboudi Ülikoolis ning Birminghami Ülikool Ühendkuningriigis. Eesmärgi elluviimiseks töötavad neli kõrgelt tunnustatud teadusasutust selle nimel, et Euroopa keeleteaduse konkurentsivõime tervikuna tõuseks – projekti kestel viiakse kokku kogenud teadlased ning noorteadlased ning arendatakse koos oskusi kasutada kõige kaasaegsemaid keeleuurimise meetodeid. Projektis keskendutakse kolme tüüpi tipp-keeleteaduse meetoditele: korpusuuringutele, katselistele meetoditele ning arvutuslikule mudeldamisele. Meistriklassides ning koolitustel õpitud teadmisi on noorteadlastel võimalik ka kohe rakendada rahvusvahelises teadusprojektis Gold MEDAL, mis on olemuselt keelteülene ning kaasab eri meetodeid. Teadusprojekti tulemuste kommunikeerimise kaudu tõstetakse ka kõikide partnerite nähtavust Euroopa keeleteadusmaastikul. Konsortsiumi MEDAL lõppeesmärk on arendada välja siseekspertiis, luua jätkusuutlik ühine koolitus- ja uurimisprogramm, panna alus partneritevahelisele pikaajalisele koostööle ning teha Tartu Ülikoolist rahvusvaheliselt tunnustatud keeleteaduse tippkeskus Põhja-Euroopas.
Projekti koordinaatorid Tartus: Virve Vihman, Joshua Wilbur ja Liina Lindström.
Projekti rahastab Euroopa Komisjon "Twinning" meetme kaudu (kolme EL-i partneri jaoks).
Mobiilirakendus eesti keele häälduse treenimiseks on eksperimentaalarenduse toetuse põhine projekt kestusega 1.03.2021–31.03.2022. Projekti eesmärk on välja arendada mobiilirakendus eesti keele häälduse treenimiseks. Rakendus on vene ja inglise keelse kasutajaliidesega, kuid mõeldud kõigile eesti keele õppijatele sõltumata nende emakeelest.
Projekti täitjad: Pärtel Lippus, Katrin Leppik ja Anton Malmi.
Koostööpartnerid: Valentín Cardeñoso Payo ja Cristian Tejedor Valladolidi ülikoolist.
Lisainfo: partel.lippus@ut.ee
Projektis uuritakse keelelist nähtust, kus ühel sõnal on mitu konkureerivat vormi (näiteks ‘tõrksat’ ja ‘tõrgest’) või vajalik sõnavorm hoopis puudub (näiteks on olemas ‘võib teha’ > ‘võidakse teha’ aga ‘peab tegema’ > *peetakse teha). Projekti eesmärgiks on välja selgitada, mis tegurid viivad kõneleja ühele või teisele teele -- et võimalikud on paralleelsed vormid või mitte ühtki vormi. Uurimise all on morfoloogiliselt rikkad keeled: tšehhi, horvaatia, eesti ja soome keel ning vaatluse all on nii laste, alles kujunev, kui täiskasvanute keel.
Vastutav täitja: Virve-Anneli Vihman
Projekti rahastab Arts & Humanities Research Council (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik).
Nelja-aastase etnograafilise pikiuuringu fookuses on Narva riigigümnaasiumid, mille rajamisega lubab riik peamiselt venekeelses keskkonnas tõsta gümnaasiumihariduse uuele tasemele. Uuritakse, kuidas sisustavad kvaliteetset haridust ning millise tähenduse sellele omistavad kahest uuest riigigümnaasiumist mõjutatud osapooled (HTM, KOV, koolijuhid, õpetajad, õpilased). Kahe haridus- ja ruumipoliitilistelt lubadustelt sarnase (kodulähedus ja kvaliteetne haridus), kuid sisult erineva (60% vs. 100% eesti õppekeelega) gümnaasiumi rajamine loob unikaalse keskkonna loomulikuks eksperimendiks, mis võimaldab süüvida eri taustaga gümnasistide kooli- ja hariduskogemuse tagamaadesse. Projektil on mitu eesmärki: empiiriliselt ja holistlikult uurida 2026. aasta lendude haridus- ja koolikogemust, tõlgendada tulemusi, pakkuda välja teooria ning anda hariduspoliitika kujundajatele riigigümnaasiumide toimimise kohta operatiivset tagasisidet, mis läheks kaugemale riiklikust välishindamisest.
Vastutav täitja: Kadri Koreinik
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.
Projektis uuritakse subjektiivsuse ja intersubjektiivsuse keelelist väljendamist kirjaliku, suulise ja netiregistri tekstiliikides (nagu ilu- ja ajakirjanduse, sisuturunduse, populaarteaduse, argi- ja ametisuhtluse, netivestluste ja kommentaaride tekstid). Fookuses on partiklid ja verbilised markerid, mis kuuluvad kahte funktsionaalsesse domeeni, väljendades 1) erinevat tõenäosust ning 2) erinevaid hoiakuid ja emotsioone. Töö tulemused on rakendatavad registriuuringutes, keeleõppes ning suulise ja kirjaliku keelekasutuse praktikates.
Vastutav täitja: Helle Metslang
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.
Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus koosneb kõne salvestistest, mis on märgendatud erinevatel lingvistilistel tasanditel: märgitud on sõnad ja häälikud ning nende piirid helisignaalis. Korpus sobib nii häälduse kui üldisemalt suulise keelekasutuse uurimiseks ja kõnetehnoloogiliste rakenduste (nt kõnetuvastus, dialoogsüsteemid) treenimiseks.
Projekti eesmärk on täiendada korpust uute salvestuste ja märgendusega. Uued salvestused tehakse koos videoga, mis võimaldab korpust kasutada multimodaalseks keele uurimiseks, aga ka näiteks virtuaalsete agentide arendamiseks. Rohkem infot koostamispõhimõtete, hetkeseisu ning kasutamisvõimaluste kohta leiab korpuse kodulehelt.
Vastutav täitja: Pärtel Lippus
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi "Eesti keeletehnoloogia 2018–2027" kaudu.
Projekti eesmärk on koostada interdistsiplinaarne tänapäeva seto keele korpus. Projekti käigus viiakse tekstilisele kujule 50 tunni ulatuses välitöödel salvestatud seto tekste (intervjuusid), mis märgendatakse vähemalt kahel tasandil (morfoloogia, temaatika). Märgendatud tekstidest luuakse interdistsiplinaarselt kasutatav korpus, mis aitab tänapäeva uurijal saada hõlpsalt olulist uut materjali seto keele ja kultuuri kohta. Lisaks korpuse koostamisele uuritakse projekti käigus ka seto keelt ja kultuur.
Vastutav täitja: Liina Lindström
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti Wordnet (EstWN) on veebisõnastik, mis näitab sõnade omavahelisi tähendusega seotud suhteid. EestWNi on võimalik kasutada kõigis rakendustes, kus on oluline eristada ja tuvastada sõnatähendusi ja semantilisi suhteid. Projekti eesmärgiks on EstWNi järjepidevalt arendada: kasvatada mahtu, tõsta veelgi kvaliteeti, teostada arendustöid vastavalt vajadusele, lisada spetsiifilisi märgendeid ning linkida ontoloogiatega. Projekti tulemusel valminud EstWNi on võimalik kasutada teistes nutikates keelega seotud rakendustes.
Vastutav täitja: Heili Orav
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Projekti keskmes on kiiruskeel. Uurime, 1) kuidas kiirust keeles väljendatakse, 2) milline on kiiruskeele mõju inimese kognitiivsetele protsessidele (nt tähelepanu jaotusele) ja käitumisele (nt reageerimiskiirusele) ning 3) milline on tajutud kiiruse mõju keelekasutusele (sh sõnavalikule, kõnetempole). Toetudes korpusanalüüsi ja psühholingvistiliste katsete tulemustele, lahkame laiemat küsimust, millised on keele ja kognitsiooni seosed.
Vastutav täitja Piia Taremaa
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (PSG929)
Digikeskkonnas toimub oluline osa inimese ja süsteemi vahelisest suhtlusest pisitekstide ehk kasutajaliideses ilmuvate tekstide kaudu. Kuigi pisitekstid on kirjutanud inimene (nt disainer), on esmatasandi suhtluspartnerid süsteem ja selle kasutaja. Pisitekstid kirjutatakse digikeskkonna jaoks valmis keskkonna enda valmimise ajal. Seega, erinevalt tavapärasest suhtlusest, ei saa pisitekstide kirjutaja pärast süsteemi avalikuks tegemist võimalike suhtlusprobleemide korral kasutajalt tagasisidet, mistõttu peavad pisitekstid olema kirjutatud ettenägelikult ja selgelt.
Projektis uurime, milliseid keelevahendeid taolises asünkroonses suhtluses kasutatakse, kuidas tekst ja disain omavahel kokku kõlavad ning mismoodi kasutaja teksti ja disaini kokkukõla tajub. Projekti käigus valmib digisüsteemides kasutatavate pisitekstide ja disainide multimodaalne korpus, mille põhjal kirjeldame eesti keele kasutust pisitekstides. Lisaks viime läbi hinnangu- ja tajukatseid, mille kaudu uurime keele ja disaini vastastikmõju digikeskkonna tajumisel ning efektiivse suhtluse loomisel.
Vastutav täitja Maria Reile
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusminsiteerium riikliku programmi “Eesti keel ja kultuur digiajastul” kaudu.
Projekti eesmärk on koguda taju- ja afektiivsushinnangud 500le eesti keele sõnale. Hinnangud tehakse kõigile huvilistele kättesaadavaks. Uurimistöös hindavad eesti keele kõnelejad veebi teel neile kuvatavate sõnade afektiivsust (valentsi ja aktivatsiooni) ning seotust tajudega (nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis- ja maitsmismeelega) skaalal 0 kuni 10. Projekti tulemusel sünnib Semteek ehk eestikeelsete sõnade semantiliste omaduste andmebaas, mis ühendab endas 40,000 sõna konkreetsushinnanguid ning 500 sõna afektiivsus- ja modaalsushinnanguid.
Vastutav täitja: Mariann Proos
Projekti rahastab Kadri, Nikolai ja Gerda Rõugu nimeline uurimistoetuste fond.
Vaata projekti kohta lähemalt ja aita sõnade semantilisi omadusi hinnata.
Teismelised on innovaatilised keelekasutajad ning sageli ka ise laiemate keelemuutuste allikad, kuid nende roll keelemuutustes pole veel lõpuni selge. Seega on oluline pöörata teismeliste keelekasutusele tähelepanu nii nende keele ja kultuuri kirjeldamise, keeleuuenduste uurimise kui ka pikemaajaliste keeleliste ja ühiskondlike protsesside jälgimise eesmärkidel. Projekti põhieesmärgiks on koostada Eesti esimene ulatuslik teismeliste kõne- ja netikeele korpus, et hoogustada seeläbi teismeliste keelekasutuse uurimist Eestis. Projektis uuritakse teismeliste keelekasutust ja koodivahetust, keelekasutuse varieerumist vanuse, soo ja piirkondade lõikes ning võrreldakse netikeelt suulise keelega.
Vastutav täitja: Virve-Anneli Vihman
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusminsiteerium riikliku programmi “Eesti keel ja kultuur digiajastul” kaudu.
Projektis uuritakse väiksemate uurali keelte – isuri, vadja, liivi, ersa, udmurdi, komi ja kamassi – diskursuspartiklite kasutust. Põhieesmärgiks on ära kirjeldada ja võrrelda nende keelte diskursuspartiklite kasutuse ühisjooni, variatsioone ja individuaalseid eripärasid keelekontaktide taustal. Projekti käigus arendatakse keelekorpused ning viiakse läbi erinevad katsed. Kogutud andmete analüüsitulemuste põhjal pannakse kokku ülevaatlik raamat ja parendatakse käesolevate keelte deskriptiivset grammatikat ja keeleõpikuid.
Vastutav täitja: Gerson Klumpp
Projekti rahastab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.