Neljapäeval, 1. juunil toimunud üliõpilaskonna volikogu selle õppeaasta viimasel istungil valiti ametisse uus juhatus. Üliõpilaskonna uueks esimeheks saab arstiteaduse tudeng Renar Kihho, ...
Haridus- ja teadusministeerium toetab 2023/2024. õppeaastal 400-eurose erialastipendiumiga õpetajakoolituse esmakursuslasi esmajoones nendel erialadel, mille õpetajatest on koolides suurim puudus.
Valminud on maailma suurima grammatikaandmebaas Grambank, mille loomisele on kaasa aidanud ka Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte lektor Miina Norvik.
Tartu Ülikooli välistöötajate, välisüliõpilaste või eesti keelt teise keelena kõnelevate üliõpilaste eesti keele õppe toetamiseks loodud keeleõppepessa on koondatud suur valik
TÜ keeleteadlased uurisid projektis "Suuline eesti keel arvudes" eestlaste kõnetempot ja leidsid, et eestlased räägivad pigem kiiresti, kuid palju sõltub kõnesituatsioonist ja vestluspartnerist.
Teadur Helen Hint, nooremteadur Helena Lemendik ja kaasprofessor Djuddah Leijen kirjutavad Novaatoris, millisena nad näevad ChatGPT mõju tuleviku kõrgharidusele.
Doktoritöö eesmärk on uurida, millised on murekohad Eesti venekeelsete riigigümnaasiumide hariduse kvaliteedis ning leida võimalused venekeelse keskkonna gümnaasiumihariduse parandamiseks.
Eesti teaduste akadeemia valis aastateks 2023-2024 eesti keele ja selle õpetamise uurija-professoriks Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professori Birute Klaas-Langi.
15. märtsil toimus Tartu Ülikooli teaduskooli ja meie instituudi rakenduslingvistika osakonna korraldatud eesti keel teise keelena olümpiaadi lõppvoor.
Keeleteo auhindade jagamisel pälvisid tunnustuse kaks Tartu Ülikooli keeleteadlaste projekti: hääldusrakendus SayEst ning Ukraina sõjapõgenikele eesti keele õpetamise projekt.
TÜ keeleteaduse doktorant Elisabeth Kaukonen kirjutab ERR-is, miks grammatilise soo puudumine eesti keeles ei tähenda, et eesti keeles puuduks sooline kallutatus.