Autor:
Erakogu

Elisabeth Kaukonen: stereotüüpides siplev eesti keel

TÜ keeleteaduse doktorant Elisabeth Kaukonen kirjutab ERR-is, miks grammatilise soo puudumine eesti keeles ei tähenda, et eesti keeles puuduks sooline kallutatus.

Eesti keeles ei ole küll soolistatud asesõnu nagu näiteks saksa keele er/sie või inglise keele he/she ega tehta ka vahet, kas nimisõna on mees-, nais- või hoopis kesksoost, küll aga avaldub sooline kallutatus eesti keeles näiteks soolistatud liitsõnades. Sellised sõnad on näiteks esimees, jahimees, aga ka -tädi ja -onu-lõpulised sõnad, nt kokatädi, arstionu. Kuidas selline soolistatud sõnavara alateadlikult meie maailmapilti kujundab, loe lähemalt ERR-ist.

Jakobi 2 õppehoone

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond hoiab kõrget kohta rahvusvahelises edetabelis

töötuba

Tulemas on mitmepäevane automaatse morfosüntaktilise annotatsiooni töötuba

Doktoritöö

Lydia Risberg kaitseb doktoritööd „Sõnatähendused ja sõnaraamat. Kasutuspõhine sisend eesti keelekorraldusele”