Autor:
Svea Tarkin

Premeeriti parimaid Vikipeedia keeletoimetajaid

9. mail tehti keeletoimetajate liidu kevadseminaril teatavaks parimad Vikipeedia keeletoimetajad. Kuuendatel Vikipeedia keeletoimetamistalgutel kohendati 215 artikli keelt ja ainus kõikidel talgutel osalenu on parandanud pool tuhat artiklit.

Detsembri algusest emakeelepäevani kestnud talgutel oli 19 osalejat. Kuue aastaga on talgulisi olnud 111, mõni neist on osalenud mitmel aastal. Parimate väljavalimisel hindas žürii keeletoimetaja ametiülesannete korrektset täitmist.

Tublide keeletoimetajate vahel jagati 2500 eurot. Esimest korda talgute ajaloos läksid 1. ja 2. koht jagamisele: parimateks keeletoimetajateks said Inga Ritso (800 eurot) ja Eve Sooneste (800 eurot). Kolmanda koha auhinna pälvis Nele-Rita Põldma (400 eurot), Wikimedia Eesti parima uue tulija preemia anti Jonathan Darvish-Kojorile (500 eurot) ning kommunikatsioonibüroo Past ja Partnerid tunnustusmüks Helen Kalpusele (250 eurot). 

Ainsana kõigil talgutel kaasa löönud Eve Sooneste toimetas seekord 53 artiklit. Kõigil talgutel kokku on ta parandanud 499 artiklit. „Mu põhitöö on ilukirjanduse tõlkimine ja keeletoimetamistalgud on hea võimalus end õigekirja alal vormis hoida,“ rääkis ta. „Kuna iga aastaga tuleb kogemusi juurde, saan valida keerulisemaid artikleid ja nii Vikipeedia keelepuhtusele kaasa aidata.”

Talgute eesmärk on keeletoimetaja tööd väärtustada ja Vikipeedia artikleid keeleliselt parandada. „Talguliste tehtud töö on igati tänuväärt, kuna selge ja ladus keelekasutus hõlbustab tekstist vajaliku teabe leidmist ning suurendab teksti usaldusväärsust. Samuti on olnud rõõm näha talgutel osalevate toimetajate sirgumist: parandused on muutunud julgemaks, toimetatud artiklid pikemaks. Artiklite redaktsioonidest on näha, et sama toimetaja on ühte artiklit mitu korda toimetanud, seega on artikleid lihvitud ja poleeritud,“ rääkis SA Kutsekoja oskuste registri toimetaja, neli korda žüriisse kuulunud Helin Kask. „Lisaks üldisele heakeelsuse edendamisele aitab Vikipeedia artiklite toimetamine kaude kaasa ka tehisaru arendamisele. Mida kvaliteetsemad ja korrektsemad on veebis leiduvad tekstid, seda parem on ka näiteks ChatGPT keelekasutus.”

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuulusid Ann Siiman ja Riina Reinsalu (Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit), Helin Kask (SA Kutsekoda, Eesti Keeletoimetajate Liit), Mariliis Sild (Eesti Keeletoimetajate Liit), Sirli Zupping (Haridus- ja Teadusministeerium) ning Taivo Rist (MTÜ Wikimedia Eesti).

Talguid korraldasid Eesti Keeletoimetajate Liit, Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti, toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Image
Vikipeedia keeletoimetamistalgud 2023

2023. aasta talgute parimate väljakuulutamine. Mariliis Sild (žürii liige), Eve Sooneste (III koht), Inga Ritso (III koht), Helen Kalpus (IV koht) ja Ann Siiman (žürii esimees). Foto: Svea Tarkin

Lisateave: Ann Siiman, Tartu Ülikooli eesti keele lektor, keeletoimetamistalgute žürii esimees, 5348 7608, ann.siiman@ut.ee

täis kirjutatud vihik laual

Tartu Ülikooli keeleteadus on maailma 200 parima hulgas

Euroopa päeva veebiloeng 7. mail

Huvilisi oodatakse 7. mail Euroopa päeva avalikule veebiloengule

Lingvistikaolümpiaad 2024 lõppvoor

Mwangwego kirjast Austraalia ohustatud põliskeelteni – lingvistikaolümpiaadi lõppvoor 2024