Teema: kestlikkus

Tartu Ülikooli keeleteadlased leidsid, et kliimast rääkimise viis mõjutab seda, kuidas ühiskonnas kliimaprobleeme tajutakse ja neile lahendusi otsitakse.

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus kutsub 12. märtsil kell 16.00–17.30 kuulama veebiarutelu „Lõunaeesti keel – kuidas turgutada väikekeele elujõudu“.

Ilmunud on sügisene kestlikkuse infokiri, kust leiab valiku hilissuvistest teadusuudistest ja tagasivaateid hiljuti toimunud aruteludele nii tehisaruga seotud eetikaküsimuste, väikekeelte kaitsmise, püsimetsanduse kui ka terviseandmete targema kasutamise teemal.

Infokirjast leiab kliimateemade kõrval viiteid sellelegi, mida võiks teada kestlikust ruumiplaneerimisest, fosforiidi kasutusvõimalustest ja meditsiinisüsteemi tulevikust.

Selle aasta viimases infokirjas on juttu tulevikust – kuidas kujundada seda vastutustundlikult ja mida saaksime õppida minevikust, et kobarprobleemidele lahendusi otsides neid juurde ei tekiks?

Kunstil on väljavaade avaldada kliimakriisi käsitlemisel ühiskonnas tuntavat mõju, kuna suudab mitmekesisel moel publikut kõnetada ja kaasa mõtlema kutsuda.

Kas omas keeles saab kõigest rääkida? See on küsimus, mida mõnikord küsib Eesti piirkondlike keelte kõnelejate noorem põlvkond, kuid mida ei küsi nende keelte edendajad.

Sügisese kestlikkuse infokirja teemasid ühendavad koostöö ja selle soodustamise vajadus nii teadusalade kui ka teadlaste ja ühiskonna vahel.

Seekordse kestlikkuse infokirja teemadering ulatub väikeste keelte püsimisest, kestlikest liikumisviisidest ja kliimaseadusest tuumajaamani välja.

Viimase rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis emakeelena 243 keelt, seega on meil palju inimesi, kelle joaks on eesti keel teine keel. Õppijat saab kõige paremini toetada temaga avatult suheldes.