Teema: ühiskonnale

Novaatori intervjuus Virve Vihmaniga tuli juttu erinevatest olulistest keeleteemadest, mis õigekirja kõrval Vihmani arvates suuremat üldsuse ja meedia tähelepanu vajaksid.

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktorant Aet Kuusik kirjutab Müürilehes, millised on levinumad keelelised võtted, millega on võimalik inimesele kahju teha.

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse üliõpilane Britt-Kathleen Mere kirjutab Postimehe Ypsilonis eesti keele murretest ja selgitab, kuidas teha vahet, kas tegemist on keele, murde või hoopiski murrakuga.

TÜ lõunaeesti keele ja kultuuri lektor Sulev Iva kirjutab Lõuna-Eesti Postimehes võru keele ohustatusest ja selgitab, miks ja kuidas peaks Eesti riik võru keele säilimisse ja tugevdamisse panustama.

TÜ aasta keeleteoks valiti üldkeeleteaduse instituudis algatatud vabatahtlike abil Ukraina sõjapõgenikele eesti keele õpetamise projekt, mille eestvedaja oli Virve Vihman.

Kutsume 2024/2025 sügissemestril kaks korda kuus KeeleKohtingule eesti ja muu emakeelega inimesi.

Ajakirjas Keel ja Kirjandus ilmunud artiklid keelekorraldusest Eestis 20. sajandi alguskümnenditel ning nõukogude perioodil.

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang vastas Vikerraadio keelesaates hetkel ühiskonnas aktuaalseteid keeleteemasid puudutavatele küsimustele.

Kuuendad Vikipeedia keeletoimetamistalgud algavad 1. detsembril.

2. detsembril korraldab Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus VIII mitmeteadusliku eesti teaduskeele konverentsi.