Kust läheb piir sõnavabaduse ja keelelise kahjutegemise vahel? Kas sõnavabadus kehtib ka siis, kui sõnu kasutatakse selleks, et teist inimest dehumaniseerida, patologiseerida või nähtamatuks muuta?
Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktorant Aet Kuusik kirjutab Müürilehes, millised on levinumad keelelised võtted, millega on võimalik inimesele kahju teha, ning kuidas kahjustav keelekasutus võib esmasel vaatlusel olla peidetud, kuid siiski tungida meie alateadvusse.