Teema: kultuur

Tartu Ülikooli Philosophicumi trepigalerii (Jakobi 2, Tartu) tervitab veebruari filosoofia ja semiootika instituudi teaduri Alexandra Milyakina kunstiga. Näitus „Visandid ülikoolilinnast“ avatakse reedel, 7. veebruaril kell 15.00.

2025. aasta on kuulutatud eesti raamatu aastaks, kuna tänavu möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest.

Viimase rahvaloenduse andmetel kasutab murdekeeli 17 protsenti eestlastest ja nende arv on ajas kasvanud. Tartu Ülikooli teaduri Eva Saare sõnul sõltub murrete püsimajäämine eeskätt piirkondlikest eestvedajatest ja uuenduslikust sõnavarast.

Eesti raamatu teema-aasta puhul toimub konverents „Koloniaalkeelest rahvuskeeleks“, mis keskendub eesti keele arengutele XVIII sajandil ja XIX sajandi alguses.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed kutsub kõiki huvilisi loodusluuleõhtule, kus esinevad võrukeelsed luuletajad Häniläne ja Ere Kürsa. Õdus ja inspireeriv sündmus toimub 22. jaanuaril kell 18 Tartu Ülikooli botaanikaaias Lai 40 majas.

2024/2025. õppeaastal on vabade kunstide professoriks laulja, pianist ja helilooja Kadri Voorand, kes räägib loomingust ja loovusest väga erakordsel moel. Tema kevadine aine „Kuidas sünnib elumuutev looming ja mis minul sellest võita on? Praktiline kursus“ (HVKU.00.011) kutsub osalejaid avastama oma loomingulist potentsiaali ja seda, kuidas igaühes meist on peidus võime loovuse abil oma elu muuta.

Uue aasta alguses esitleti pidulikult mulgi sõnaraamatu veebiversiooni, mis valmis Mulgi Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli koostööna. Seda suurt tööd tehti kümme aastat ja raamatus on üle 20 000 sõnaartikli.

Eesti keele õppijad esinevad 12. detsembril jõuluetendusel "Vapper keefir", mille on lavastanud Marika Teral ja Sirje Rammo.

Kas omas keeles saab kõigest rääkida? See on küsimus, mida mõnikord küsib Eesti piirkondlike keelte kõnelejate noorem põlvkond, kuid mida ei küsi nende keelte edendajad.

Järgmises võru jututares tutvustatakse kaht uut võrukeelset raamatut.