Teema: meist mujal

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse üliõpilane Britt-Kathleen Mere kirjutab Postimehe Ypsilonis eesti keele murretest ja selgitab, kuidas teha vahet, kas tegemist on keele, murde või hoopiski murrakuga.

TÜ lõunaeesti keele ja kultuuri lektor Sulev Iva kirjutab Lõuna-Eesti Postimehes võru keele ohustatusest ja selgitab, miks ja kuidas peaks Eesti riik võru keele säilimisse ja tugevdamisse panustama.

Doktorant-nooremteadur Andra Annuka-Loik uurib naeru eestikeelses kõnes ja kirjutab Novaatoris, kuidas naer aitab ette ennustada, mida vestluspartner meile öelda tahab.

Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström kommenteerib Eesti Ekspressis eesti keele ropu sõnavara kasutust.

Ehkki sageli öeldakse, et eesti keelt hääldatakse nii nagu loetakse, siis tegelikkuses leidub eesti keele häälduses mitmeid nähtusi, mida kirjas ei märgita.

Meie doktorant Elisabeth Kaukonen kirjutab Feministeeriumis soolisest tasakaalust keeles.

Keelelise heaolu olulisim tugisammas on keele mitmekesine kasutus, mida omakorda peaksid toetama erinevad keeleressursid ja -poliitikad.

Tartu Ülikooli teadlastel valmis keeleõpperakendus SayEst, mis võimaldab eesti keele õppijal harjutada täis- ja kaashäälikute hääldust ning annab teadlastele sisendit ka keeleõppe arendamiseks.

Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse teadur Piia Taremaa leidis, et kiiruse väljendamine keeles on kallutatud kiire poole ning aeglasest liikumisest räägitakse vähem.