Naer aitab peita piinlikkus- ja ebamugavustunnet

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktorant-nooremteadur Andra Annuka-Loik uurib naeru eestikeelses kõnes ja kirjutab Novaatoris, kuidas naer aitab ette ennustada, mida vestluspartner meile öelda tahab.

Andra Annuka-Loik on oma uurimistöös leidnud, et inimesed naeravad sageli siis, kui nad leiavad end mingist piinlikust või ebamugavast olukorrast, näiteks kui räägitakse mõnest delikaatsest teemast. Sellist nn "võltsnaeru" kasutatakse lisaks ka siis, kui vestlusparnteriga ei nõustuta või tema pakkumisest keeldutakse. Sellistes ebamugavates situatsioonides aitab naer sõnumit pehmendada ja piinlikkustunnet vähendada.

Muidugi ei markeeri naermine kõnes vaid piinlikke olukordi – naerda võidakse ka siis, kui vestluspartner teeb nalja või tahetakse end vestluspartneriga siduda. Selleks, et ära tunda, kas vestlusparnteri naer on siiras või on tegemist võltsnaeruga, tuleb jälgida konteksti: kui inimene naerab piinlikkusest, kaasneb sellega tavaliselt palju pause ja kõhklusi.

Loe täispikka artiklit Novaatorist.