Eesti Ekspressis ilmunud artiklis, mis räägib eesti keele ropust sõnavarast, jagab kommentaare ka Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström, kes muuhulgas on uurinud, kui palju eri vanuserühmad ropendavad ja kuidas nad ropendamisse suhtuvad. Liina Lindström leidis, et ühiskond on ropendamise suhtes muutumas tolerantsemaks.
Uued roppused, mida tänapäeva noored kasutavad, jõuavad tavaliselt eesti keelde teistest keeltest, näiteks inglise ja vene. Ropud sõnad täidavad keeles erinevaid funktsioone, näiteks kasutatakse neid nii positiivsete kui ka negatiivsete emotsioonide intensiivistamiseks.
Loe artiklit Eesti Ekspressist.