Keelest ja keeleteadusest

Keel on kompleksne süsteem ja ühtlasi üks põhiomadusi, mis eristab inimesi teistest loomaliikidest. Just keele abil on inimesed võimelised korda saatma suuri tegusid, sest keel on üks mõtlemise põhialuseid. Keelt ei saa kunagi uurida inimesest eraldiseisvalt. Keel sünnib koos inimesega ning on tema pärisosa. Samas ei jää keel kauaks ühetaoliseks. See keel, mida kasutab ema või isa oma lapsega rääkides, võib olla hoopis teistsugune keel, kui see, mida räägivad nende lapselapsed. Samuti erineb see keel, mida räägib üks inimgrupp, sellest, mida kasutab teine grupp inimesi. Nii saabki öelda, et keel on pidevas arengus ning seetõttu dünaamiline nähtus. Kuidas siis sellist keerukat süsteemi uurida? Mida üldse keeleteadlane keele kohta uurida saab?
 
Keeleteadus tegeleb tänapäeval keele uurimisega väga mitmel moel. Keeleteaduse põhiteemad on olnud keelte ajalugu ja kujunemine, keele omandamise seaduspärad, keelte omavaheline võrdlemine ja keeletüpoloogia, häälduse ja grammatilise süsteemi kirjeldus ja selle seosed ühiskonna, kultuuri, inimese kognitsiooni ja inimestevahelise suhtlusega. Kõike seda uurib ka tänapäeva keeleteadus.

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ajalugu Tartu Ülikoolis

Instituudi blogi

Keeleuudised meedias

Keeleteadus kui mitmekülgne ja interdistsiplinaarne eriala

Keeleteadus on viimastel aastakümnetel muutunud vägagi andmekeskseks: üha enam baseerub uurimistöö keelekorpustest (ehk korrastatud tekstikogudest) pärit andmetel, aga ka muudel viisidel kogutud andmekogudel. Üha olulisemad on eksperimentaalsed meetodid keeleteaduses – alates küsitlustest lõpetades silmaseire tehnoloogiaga. Digitehnoloogia arenedes on järjest tähtsamaks muutunud keele automaattöötluse võimalused ja keeletehnoloogia areng. Keeleteadlaste meetodid ja lähenemised keelele on seetõttu väga mitmekesised.

Keeleuurimise käigus tekkivad küsimused soodustavad järest enam ka valdkondade ülest koostööd. Koostööd tehakse psühholoogide, arvutiteadlaste, sotsiaalteadlaste, arheoloogide ja geeniteadlastega. Sõltuvalt uurimisküsimusest võib koostööpartnerite hulka kuuluda veel teistegi erialade esindajaid. Keel on inimese alustala ning inimuuringutes üks võtmekoht – uuritakse ju inimest keelega ja keele kaudu.