TÜ keeleteaduse doktorant Elisabeth Kaukonen kirjutab ERR-is, miks grammatilise soo puudumine eesti keeles ei tähenda, et eesti keeles puuduks sooline kallutatus.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadlased on ülikooli masintõlkemootorit Neurotõlge täiendanud liivi, komi ja vepsa keele ning 14 väiksema soome-ugri keelega.
Doktorant-nooremteadur Andra Annuka-Loik uurib naeru eestikeelses kõnes ja kirjutab Novaatoris, kuidas naer aitab ette ennustada, mida vestluspartner meile öelda tahab.
Konsortsiumi "Methodological Excellence in Data-Driven Approaches to Linguistics" (MEDAL) avaüritus toimub 7. veebruaril kell 16.00 (UTC+2 hours) Zoomis
Tekstianalüüsi raamistikus tehtud teadustöö toetab tekstikeskset emakeeleõpetust nii üldharidus- kui ka kõrgkoolis.
Paljud uurali keeled on vähemuskeeled, mis muudab nende uurimise ja talletamise ülimalt oluliseks.
Eesti keele tüpoloogilisel uurimisel osaletakse suurtes rahvusvahelistes projektides, millest tähtsamaid on uurali keelte tüpoloogiline andmebaasi UraTyp koostamine.
Eesti murrete uurimisel keskendutakse murrete ajaloolisele kujunemisele ja tüpoloogilisele eripärale, häälikulisele ja grammatilisele varieerumisele, morfosüntaksile ja sõnavarale.
Sotsiolingvistika ja keelepoliitika valdkonnas uurime keelekasutuse, varieeruvuse ja mitmekeelsuse ning neid kujundavate ühiskondlike tegurite seoseid.
Arvutilingvistika ja digihumanitaaria uurimissuunal liigitame automaatselt veebist korjatud korpustes olevaid tekste, normaliseerime vanemaid tekste, et võimaldada nende automaatöötlust jne.
