Keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikool

Keeli, millega meil tegeldakse, on kokku palju – eesti, ungari, soome, saksa, inglise, vene  jne – kõiki ei saa üles lugeda, sest loetelu ei ole lõplik. Ühendavaks lüliks on siin keel kui selline ja keeleuurimise meetodid. Keeled, mida uurime, on ju erinevad, kuid kuidas me seda teeme, ei sõltu konkreetsest keelest, vaid teoreetilisest taustast ja uurimismetodoloogiast. Seetõttu on magistrikooli üks oluline eesmärk keeleteaduse teooriate ja meetodite tutvustamine. Seda teeme eelkõige magistrikooli mooduli ainete kaudu.

Teine oluline eesmärk on iga magistrandi magistritöö valmimise toetamine. Selleks on loodud keeleteaduslik magistriseminar, milles osalevad keeleteaduse ning euroopa keelte ja kultuuride erialade keelega tegelevad üliõpilased. Üksteise uurimuste, teoreetilise tausta ja meetoditega tutvudes tekib terviklik pilt Tartu Ülikoolis ja kogu maailmas tehtavast keeleteadusest. Magistriseminar on väga oluline selleks, et parimal viisil ühendada maailma keelte ja kultuuride instituudi ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi keeleteaduslik pädevus.

 

Keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikool ühendab kõiki Tartu Ülikooli magistrante, kes tegelevad keelega. Õppekavade kaupa vaadates on meie magistrikoolis eelkõige

 

Esimees: professor Renate Pajusalu
Liikmed: 
kaasprofessor Pire Teras, programmijuht
lektor Sirje Kupp-Sazonov, programmijuht
professor Gerson Klumpp, programmijuht
lektor Mari Kruse, programmijuht
lektor Anu Treikelder
lektor Reeli Torn-Leesik
kaasprofessor Terje Loogus
kaasprofessor Eva Liina Asu
kaasprofessor Kadri Muischnek
lektor Nikolai Kuznetsov
kaasprofessor Külli Habicht
nooremteadur Anni Polding
doktorant Piret Upser
üliõpilane Marri-Mariska Tammepõld
üliõpilane Nele Novek
üliõpilane Kristiina Haug

Sügiskool_2021
Magistrikooli tegevus
Magistrikooli oluline eesmärk on magistrantide võrgustiku loomine. Keeleteaduses, nagu igal teisel alal, on vajalik kolleegide tundmine. Magistrikooli tutvutakse nii kursustel, seminaris kui ka magistrikooli olulisteks sündmusteks kujunenud kevad- ja sügiskoolides. Need toimuvad linnast väljas, kus saab vabas õhkkonnas arutada erinevate keelega seotud teemade üle, mis ei kuulu otseselt õppekavasse. Kevad- ja sügiskoolid on head tutvumis- ja suhtluskohad, kus on tore koos aega veeta.

Traditsioonilised kevad- ja sügiskoolid

Keeltega tegelevad magistrandid osalevad kaks korda aastas väljasõitudel. Toimub nii kevadkool kui ka sügiskool, kus erinevate erialade üliõpilased saavad sotsialiseeruda, kuulata põnevaid ettekandeid ja arendada lisapädevusi vabas õhkkonnas. Väljasõitudele on oodatud eesti ja soome-ugri keeleteaduse, Euroopa keelte ja kultuuride, tõlkeõpetuse ning Estonian and Finno-Ugric Languages õppekava tudengid. Koos on nii eestikeelsete kui ka ingliskeelsete õppekavade üliõpilased.

Keeleteaduse tudengi elu võib olla väga põnev, kuid kindlasti ka väga kiire, sest nii õppeaineid kui ka tähtaegu on palju. Ehkki raske on oma kursusekaaslastega sotsiaalseteks üritusteks ühist aega leida, tulevad magistrikooli küll pea kõik kohale. Seetõttu on semestri tipphetkeks justnimelt magistrikooli tudengitele mõeldud sügis- ja kevadkoolid, sest need annavad võimaluse luua ja hoida sidemeid oma kursusekaaslaste ja õppejõududega natuke lahedamas õhkkonnas, rääkimata siis sellest, et on võimalus õppida seminarides ja töötubades teemade kohta, mida loengutes alati ei satu käsitlema.

Minu arvates ei tohi alahinnata selle ürituse sotsiaalset väärtust. Majutus Kääriku võistkonnamajades võimaldab tudengitel omavahel ühiselt aega veeta majakeste elutoas, millest on alguse saanud nii mõnigi siseringi nali ja isegi paar loomingulist projektikest koos kursusekaaslastega.

Heidi Hein, keeleteaduse magistrant
Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!