Keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikool

Keeli, millega meil tegeldakse, on kokku palju – eesti, ungari, soome, saksa, inglise, vene  jne – kõiki ei saa üles lugeda, sest loetelu ei ole lõplik. Ühendavaks lüliks on siin keel kui selline ja keeleuurimise meetodid. Keeled, mida uurime, on ju erinevad, kuid kuidas me seda teeme, ei sõltu konkreetsest keelest, vaid teoreetilisest taustast ja uurimismetodoloogiast. Seetõttu on magistrikooli üks oluline eesmärk keeleteaduse teooriate ja meetodite tutvustamine. Seda teeme eelkõige magistrikooli mooduli ainete kaudu.

Teine oluline eesmärk on iga magistrandi magistritöö valmimise toetamine. Selleks on loodud keeleteaduslik magistriseminar, milles osalevad keeleteaduse ning euroopa keelte ja kultuuride erialade keelega tegelevad üliõpilased. Üksteise uurimuste, teoreetilise tausta ja meetoditega tutvudes tekib terviklik pilt Tartu Ülikoolis ja kogu maailmas tehtavast keeleteadusest. Magistriseminar on väga oluline selleks, et parimal viisil ühendada maailma keelte ja kultuuride instituudi ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi keeleteaduslik pädevus.

Magistrikooli ainete ajakava 2023./2024. õppeaastal (PDF)

Keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikool ühendab kõiki Tartu ülikooli magistrante, kes tegelevad keelega. Õppekavade kaupa vaadates on meie magistrikoolis eelkõige

  • keeleteaduse õppekava magistrandid, kes tegelevad üldjuhul eesti või mõne muu soome-ugri keelega;
  • euroopa keelte ja kultuuride õppekava magistrandid, kes tegelevad mõne indoeuroopa keelega;
  • tõlkeõpetuse õppekava magistrandid.

 

Esimees: professor Renate Pajusalu
Liikmed: 
kaasprofessor Pire Teras, programmijuht
lektor Sirje Kupp-Sazonov, programmijuht
professor Gerson Klumpp, programmijuht
lektor Mari Kruse, programmijuht
lektor Anu Treikelder
lektor Reeli Torn-Leesik
kaasprofessor Terje Loogus
kaasprofessor Eva Liina Asu
kaasprofessor Kadri Muischnek
lektor Nikolai Kuznetsov
kaasprofessor Külli Habicht
nooremteadur Anni Polding
doktorant Piret Upser
üliõpilane Marri-Mariska Tammepõld
üliõpilane Nele Novek
üliõpilane Kristiina Haug

Sügiskool_2021
Magistrikooli tegevus
Magistrikooli oluline eesmärk on magistrantide võrgustiku loomine. Keeleteaduses, nagu igal teisel alal, on vajalik kolleegide tundmine. Magistrikooli tutvutakse nii kursustel, seminaris kui ka magistrikooli olulisteks sündmusteks kujunenud kevad- ja sügiskoolides. Need toimuvad linnast väljas, kus saab vabas õhkkonnas arutada erinevate keelega seotud teemade üle, mis ei kuulu otseselt õppekavasse. Kevad- ja sügiskoolid on head tutvumis- ja suhtluskohad, kus on tore koos aega veeta.

Millised on meie sügiskoolid?

22.–23. oktoobril 2022 toimus Käärikul keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikooli sügiskool. Sügis- ja kevadkoole on peetud magistrikooli loomisest alates ning seekordne oli järjekorras juba kaheteistkümnes.

Image
sügiskool 2022

Sügiskooli külalised olid biosemiootika professor Kalevi Kull ja eesti keele võõrkeelena didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik. Kalevi Kull rääkis semiootikast üldisemalt, muuhulgas ka Kääriku suvekoolide rollist Eesti semiootikatraditsioonis. Loengu põhiosas keskendus ta tõlkimisele biosemiootika vaatenurgast, näiteks sellele, kuidas tõlkida kassi. Mare Kitsnik pidas kaks töötuba keeleõppe mängustamisest, milles osalejad ka ise aktiivselt kaasa mängisid. Seega oli sügiskoolis esindatud nii teoreetiline pool kõige üldisema inimeksistentsi puudutava küsimusega mis on elu ja mis on tähendus? ning praktiline oskuste täiendamine keeleõpetamise metoodikas, milles samuti ei puudunud üldisem arutelu sellest, kuidas keele õpetamine kõige efektiivsemalt toimib. Veel toimus töötuba keelelisest viisakusest, kus arutati eestlaste suhtlusega seotud stereotüüpide üle.

Sügiskoolis osales üliõpilasi eesti ja soome-ugri keeleteaduse, Euroopa keelte ja kultuuride, tõlkeõpetuse ning eesti ja soome-ugri keelte õppekavalt. Koos olid nii eestikeelsete kui ka ingliskeelsete õppekavade üliõpilased, ent sügiskooli töökeel oli siiski eesti keel. Vähese ingliskeelse abi kaudu said osaleda ka need ingliskeelsete õppekavade magistrandid, kes veel eesti keelt väga hästi ei osanud.