Uudised

Järelvaata 11. aprillil mitmekeelsuse keskuse avaüritusel toimunud vestlusringi „Kodukeele toetus”.

Lingvistikaolümpiaadi lõppvoor tõi Tartusse 37 keelehuvilist. Võisteldi maailma keelte süsteemide mõistmises. Võitjaks tuli Artur Erik Sepp Gustav Adolfi Gümnaasiumist.

Soome keele olümpiaadi lõppvoor toimus 11. aprillil Tartus, kus 23 parimat õpilast näitasid oma keeleoskust ja keskkonnateadmisi. Parimad selgusid kahes keeleõppe kategoorias.

Eesti kirjakeele arengusse andsid suure panuse sakslased, kes tegid seda ideoloogilistel põhjustel, et levitada ususõna, kirjutab Külli Habicht Novaatoris.

Eesti hädaabikõnedes tekib enim segadust asukoha määramisel. Näiteks näeb helistaja ümbrust ruumiliselt, päästekorraldaja aga kahemõõtmelisel kaardil, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö.

Kuidas toetada lapse mitmekeelsust kodus ja koolis, millised on põhja- ning lõunanaabrite kogemused ja vastloodud mitmekeelsuse keskuse sihid ning kuidas osa saada nende avaüritusest? Saates on uue keskuse juhataja, professor Virve-Anneli Vihman ja asejuhataja kaasprofessor Kerttu Rozenwalde.

Infokirjast leiab kliimateemade kõrval viiteid sellelegi, mida võiks teada kestlikust ruumiplaneerimisest, fosforiidi kasutusvõimalustest ja meditsiinisüsteemi tulevikust.

5.-7. märtsini toimus Eesti Rahva Muuseumis, Tartus 9. Põhja- ja Baltimaade digihumanitaaria konverents, mis keskendus digihumanitaaria unelmate ja nende praktiliste rakenduste koostoimele. Konverentsi peaettekanded on nüüd konverentsi kodulehel järelvaadatavad.

Märtsis lõppes programmi „Erasmus+“ Euroopa-sisese õpirände konkurss 2025/2026. õppeaastaks.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna tudengitel on alates eelmisest õppeaastast praktika kohustuslik, mistõttu on suurenenud praktikapartnerite vajadus.

21. veebruaril 2025 toimus juba viiendat korda keeleteaduse viktoriin „Kiil,“ kus kokku osales võistlusel 1497 õpilast 87 erinevast koolist üle Eesti

Palju inimesi kasutab eesti keelt teise keelena ning neile võib meie armsa emakeele õppimine kohati ka parajat peavalu valmistada.

14.–15. märtsil kohtusid Tartu Ülikoolis Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU ja seitsme Kesk-Euroopa ülikooli partnerlusprogrammi LERU-CE7 rektorid.

TI-hüppe edu sõltub esmajoones sellest, kui hästi suudetakse plaanitavatesse tegevustesse kaasata õpetajad, kuna lõpuks peavad just nemad õpilastele vajaliku hüppelaua pakkuma, ja õpetajate õpetajad, sest nemad peavad õpetajad muudatuseks ette valmistama, kirjutavad Ilona Tragel ja Helen Hint Novaatoris.

Registreerumine 14. fennougristika kongressile Tartus (18.08-22.08.2025) on nüüd alanud.

Alates 24. märtsist on võimalik kandideerida Tartu Ülikooli üliõpilasesindusse valdkonna või instituudi esindajaks. Seda saavad teha kõik Tartu Ülikooli tudengid, kes soovivad seista üliõpilaste huvide ja vajaduste eest ning muuta üheskoos ülikooli paremaks.

Mis iseloomustab eesti keele õpet, mida võiks muuta eksamitel, milline on keeleteadlikkus ja huvi eesti keele vastu Hiinas? Saatekülaline on eesti keele õppe ja keeleteadlikkuse keskuse juhataja, professor Ilona Tragel, kes õpetab nii tudengeid kui õpilasi.

Tartu Ülikooli akadeemilisele testil edukalt sooritanud kindlustavad endale koha Tartu Ülikoolis ja saavad valida 32 esimese astme õppekava seast endale sobiva.

Tartu Ülikooli senat otsustas 28. veebruari istungil edutada Eesti foneetika kaasprofessori Pärtel Lippuse Eesti foneetika professoriks.

1. märtsist alustas Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis Euroopa Komisjoni programmi „Euroopa horisont“ rahastatud projekt „Digitekstide uurimiskeskus” (DigiTS).