Uudised

19. veebruaril lõppes tänavune mentorlusprogramm, kus osales rekordarv, 167 mentorpaari.

Üliõpilaste aruteluring „Kuidas jõuda ülikooli?“

Eesti iseseisvuspäeva aktusel nimetati Kihnu valla aukodanikuks akadeemik Karl Pajusalu, kes on kihnu keele hoidmisse ja uurimisse andnud suure panuse. Professor rääkis kihnu keele väärtustamisest saare rahvamajas kontsertaktusel, kaenlas talle tunnustusena kingitud Kihnu tekk.

27. veebruaril toimus Tartu Ülikooli raamatukogus ja teistes ülikooli hoonetes lahtiste uste päev.

Külli Habicht ja Külli Prillop koostasid Keele ja Kirjanduse teemanumbri „Maakeeles on kirjutatud... ", mis on pühendatud eesti raamatu aastale, varasemale kirjasõnale ning ühtlasi eesti kirjakeelele, selle kunagistele ja praegustele kujundajatele ja uurijatele.

Tartu Ülikooli 2024. aasta keeletegu on digitõlke võimaluse loomine soome-ugri keelte säilimiseks ja arendamiseks.

Vabariigi aastapäeva eel kuulutati välja ülikooli 2024. aasta ühiskonnateo, teadusteo ja keeleteo ning nimetas aasta õppejõud.

Meie rahvusvahelise magistriõppekava Estonian and Finno-Ugric Languages üliõpilased on innukalt eesti keelt õppinud. USAst pärit Cody Michael Stevens kirjutas ise eesti keeles sellest, miks ta soovis hakata eesti keelt õppima.

Eesti ja üldkeeleteaduse instituut kuulutab välja konkursi Kadri, Nikolai ja Gerda Rõugu nimelisele stipendiumile. Stipendiumi eesmärk on anda võimalus üliõpilastel keskenduda magistri- või bakalaureuseõppe edukaks lõpetamiseks 2025. a kevadsemestril.

Õpirändeprogrammi „Tartu aken“ raames alustab sel kevadel eesti ja üldkeeleteaduse instituudis õpinguid 29 TÜ Narva kolledži üliõpilast. Tartus veedetava üheksa nädala jooksul osalevad tulevased eesti keele õpetajad instituudi õppetöös, keelesõbra- ja kultuuriprogrammis ning saavad osa ülikoolilinna elust.

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja (Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics) trükisoe number on avaldatud. Kuidas mõjutas pandeemia eesti keele sõnavara? Kuidas kasutada korpusandmeid keelenõustamisteenuse parendamiseks? Loe artikleid ja saa teada.

11. veebruaril toimub Tartu Ülikooli raamatukogus Eesti doktorikooli karjäärikonverents „Doktorikraadi väärtus tööturul“, kus doktorikraadi omandanud tippspetsialistid ja veel õppivad doktorandid arutlevad selle üle, millist lisaväärtust doktoriõpe pakub.

Kuigi lõunaeesti keelt oskab veel üle 130 000 inimese, on põlvkondlik keeleülekanne katkemas ning lõunaeesti keel võib ilma seadusandliku toeta hääbuda, kirjutavad Tartu Ülikooli eesti keele lektor Helen Plado ja Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström.

F. J. Wiedemanni 2025. aasta riikliku keeleauhinna pälvis Tiit Hennoste pühendunud töö eest eesti keele, kirjanduse ja ajakirjanduse uurimisel ning õpetamisel.

Aasta keeletegu 2024 konkursi kandidaatide sekka on valitud kaks Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi silmapaistvat tegu: teatmik „Minu laps õpib eesti keeles“ ja õpirände programm „Tartu aken“.

Kuni 17. veebruarini saab eelmisel aastal ilmunud kõrgkooliõpikuid esitada konkursile „Parim eestikeelne kõrgkooliõpik 2024“.

Viimase rahvaloenduse andmetel kasutab murdekeeli 17 protsenti eestlastest ja nende arv on ajas kasvanud. Tartu Ülikooli teaduri Eva Saare sõnul sõltub murrete püsimajäämine eeskätt piirkondlikest eestvedajatest ja uuenduslikust sõnavarast.

Meie rahvusvahelise magistriõppekava Estonian and Finno-Ugric Languages üliõpilased on innukalt eesti keelt õppinud. Soomest pärit Juliet Lehtonen kirjutas ise eesti keeles sellest, miks ta soovis tulla Tartusse eesti keelt õppima.

2024/2025. õppeaasta kevadsemestril pakub Tartu Ülikool 28 mikrokraadiprogrammi.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond pakub kevadsemestriks suurt hulka vabaaineid, millele on oodatud nii meie enda tudengid kui ka kõik teised Tartu Ülikooli üliõpilased.