Vana kirjakeele uurijad Külli Habicht ja Külli Prillop koostasid Keele ja Kirjanduse teemanumbri „Maakeeles on kirjutatud... “, mis on pühendatud eesti raamatu aastale, varasemale kirjasõnale ning ühtlasi eesti kirjakeelele, selle kunagistele ja praegustele kujundajatele ja uurijatele.
Ajakirjas saab lugeda järgmisi artikleid:
Külli Habicht, Külli Prillop „Maakeeles on kirjutatud…“
Karl Pajusalu „Raamatu ja kirja tähendused eesti vanas kirjakeeles“
Jüri Viikberg „Laenud tulnud, laenud läinud või jäänud. Marja- ja maaõuntest pirnide ja kartuliteni“
Madis Jürviste „Võrdlevalt eesti vanemast leksikograafiast“
Raimo Raag „Heinrich Göseken Stockholmis“
Kai Tafenau „1699. aastal Tallinnas trükitud „Kässi-Ramatu” tõlkimisest“
Maris Saagpakk „Varase ärkamisaja kirjakeelearendus ilukirjanduslike tõlgete peeglis“
Liina Pärismaa „Christoph Blume XVII sajandi teise poole kirjakeele uuendajana“
Loviisa Mänd, Szilárd Tibor Tóth „Vana kirjakeele feminiinsest ik-sufiksist murdesõnastike peeglis“
Külli Habicht, Külli Prillop „Ning-ist ja-ni ja edasi“
Sel aastal on juubel mitmel vana kirjakeele uurijal. Ajakirja lõpus olevast pikemast intervjuust saad teada, kuidas jõudsid need teenekad keeleteadlased vana kirjakeele uurimiseni, missugused avastused on neile kõige rohkem rõõmu valmistanud ja millised on nende lugemissoovitused raamatuaastaks.