Professor Karl Pajusalu valiti Kihnu aukodanikuks

Karl Pajusalu
Autor:
Silvia Soide

Eesti iseseisvuspäeva aktusel nimetati Kihnu valla aukodanikuks akadeemik Karl Pajusalu, kes on kihnu keele hoidmisse ja uurimisse andnud suure panuse. Professor rääkis kihnu keele väärtustamisest saare rahvamajas kontsertaktusel, kaenlas talle tunnustusena kingitud Kihnu tekk.

Kihnu valla 15. aukodanik, Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu on kihnlastele nime-, nägu- ja tegupidi tuttav. Pärnumaa juurtega Pajusalu on paarkümmend aastat olnud kihnu keele eestkõneleja, aidanud koostada Kihnu-Eesti sõnaraamatut ja kihnukeelseid õppematerjale.

„Mulle oli see aukodanikuks nimetamine väga suur üllatus, sest praegu ei ole ju suurt raamatut olnud, aga eks me arenda kihnu keelevara ja palju on veel teha,“ kostis Pajusalu kontsertaktuse järel.

„Minu kihnu keele huvi on liivi keelega seotud, sest kui hakkasin Liivimaa liivi keelt rekonstrueerima, seda, mis ei ole kuralaste keel, mida Kaupo ja teised Põhja-Lätis rääkisid, siis võrdlesin liivi keelt kura keele ja Häädemeeste murdega. Sageli on mul olnud abi kihnu keelest, mis on kohaliku põliskeelena alal hoidnud selliseid vorme, mida teistes Eesti murretes enam ei ole,“ selgitas Pajusalu teaduslikku huvi ja armastust Kihnu vastu.

Loe lähemalt Kihnu valla tunnustusüritusest Pärnu Postimehest.

Milline on kihnu keel?

Kihnu keelega aitab tutvuda „Kihnu sõnaraamat“, kuhu on mahtunud enam kui 6000 sõna. Sõnade tarvitamist hõlbustavad lisatud põhivormid ja näitelaused nii kihnu kui ka kirjakeeles. Sõnaraamatu on koostanud Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk ja Ellen Niit ning toimetanud Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg.

Kihnu keele loodussõnavara saab näha raamatust „Kihnlasõ loodusraamat“, kuhu on Karl Pajusalu samuti oma erialateadmistega panustanud.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!