Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas õnnitles ja tänas laureaati. „Tiit Hennoste on andnud väärika panuse eesti keele, kirjanduse ja meedia uurimisse ning õpetamisse,“ ütles Kallas. „Teadlase ja õppejõu ameti kõrval on ta ka arvamusliider ja eesti keele mainekujundaja. Keel on tema kirjutistes ja sõnavõttudes kesksel kohal, tema vahe sõna ja teravad tähelepanekud lausa kutsuvad kuulama, vaatama ja lugema.“
Tiit Hennoste on üks Eesti keeleteaduse uuendajaid ja uute vaatenurkade algatajaid. 1990.–2000. aastatel rajas ta suulise keele uurimise suuna, oli üks keelekorpuste loomise ja dialoogi arvutil modelleerimise algatajaid ning netikeele kui uudse registri esiletooja.
Tiit Hennoste on üksi ja koos kaasautoritega avaldanud 154 publikatsiooni, sh monograafiaid, gümnaasiumi- ja kõrgkooliõpikuid ning kogumikke. Ta on toimetanud eesti keelt ja selle uurimist esiletoovaid kogumikke ja ajakirju nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Tiit Hennoste töötab Tartu Ülikoolis alates 1982. aastast. Ta on töötanud ka Amsterdami Ülikoolis, Helsingi Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuigi oma töös on ta keskendunud eesti keele uurimisele ja õpetamisele, on ta õpetanud ka kirjanduse, ajakirjanduse, kultuuri, retoorika, esinemise jm eesti keelega seostuvaid aineid. Ta on aastaid vedanud eest ka kokkuvõttevõistluse Tuum korraldamist.
Hennoste tegevust on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgi, Tartu Ülikooli aumärgi, Eesti Meediaettevõtete Liidu elutööpreemia jpt preemiatega.
Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle riigipreemiate aktusel 19. veebruaril. Preemia suurus on 65 000 eurot.
F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Hando Runnelile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.
Pressiteade avaldati Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
