Foto:
Unsplash

Kилекоть ja teised vene kõnekeelde ilmunud eesti sõnad

Keel on piltlikult öeldes organism, mis ajas muutub ja areneb. Seda võivad põhjustada nii keelekasutajate valikud kui ka näiteks kontaktid teiste keeltega. Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktorant Polina Oskolskaja selgitab värskes artiklis, kuidas on eesti keel mõjutanud Eesti elavate vene keelt kõnelevate inimeste keelekasutust.

Suurem osa vene emakeelega Eesti elanikest on Eestis sündinud või vähemalt suurema osa oma elust siin elanud. See tähendab, et nende kontakt Venemaa kultuuri- ja keeleruumiga on piiratud ning paratamatult tekib vajadus tähistada asju, milleks vene keeles (piisavalt) sobiv sõna puudub. Nii laenataksegi sõnu suuremast kohalikust keelest ehk eesti keelest. Laenamine võib piirduda vaid eestikeelse sõna kasutamisega venekeelses lauses, aga võib tähendada ka selle allutamist vene grammatikareeglitele. Viimasel juhul ei pruugi ka keelekasutajad ise alati teadvustada, et tegemist on eesti keelest pärit laenuga. 

Loe lähemalt Polina Oskolskaja artiklist Postimehes

#ühiskonnale

Sven-Erik Soosaar (EKI): Rahvusvaheline põliskeelte kümnend – kellele ja milleks?

11. oktoobril peab Sven-Erik Soosaar ettekande pealkirjaga "Rahvusvaheline põliskeelte kümnend – kellele ja milleks?".
27.09.2022
#teadus

Susanne Schötz (Lund): Cat–human communication: Reports from the Meowsic-project

4. oktoobril peab Susanne Schötz Lundi Ülikoolist ettekande pealkirjaga "Cat–human communication: Reports from the Meowsic-project"
21.09.2022
#teadus
Foneetikalabor

Dr Raymond Bertram viib Tartus läbi silmaseire töötoa

21.09.2022