Ilmus koguteos „Eesti grammatika“

Valminud on 21. sajandi „Eesti grammatika“, mis kirjeldab enam kui tuhandel leheküljel eesti keele ehitust alates häälikutest kuni lausete ja dialoogideni.  Pidulik raamatuesitlus toimub 27. veebruaril kl 16 Tartu Ülikooli Jakobi 2 õppehoones,  kus peatoimetaja Helle Metslang ja kaasautorid tutvustavad teost ning tutvustavad selle valmimise tagamaid.

„Eesti grammatika“ viis osa annavad ülevaate eesti keele foneetikast ja fonoloogiast, sõnamuutmisest ja sõnamoodustusest, kirjalikust süntaksist ning esimest korda ka suulise keele süntaksist ja dialoogi põhiehitusest.

Helle Metslangi sõnul kujunes eelmise kümnendi keskel soodne aeg eesti keele kohta kogunenud info koondamiseks kapitaalsetesse koguteostesse. „Eesti keele arengukava 2011–2017“ nägi ette nii eesti keele tervikkäsitluste kui ka akadeemilise grammatika koostamist, rahaliselt toetati mõlemat riiklikust programmist „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014–2018)“. Nii sai alguse sari „Eesti keele varamu“ ja alustati nüüdisaegse teadusliku grammatika kirjutamist. „Koostasime kõigepealt grammatika prospekti, mis oli edasises töös nii juhiseks kui ka näidiseks. Peatükkide käsikirjade esmaversioonid valmisid programmi projekti toel ning ka hiljem saime Haridus- ja Teadusministeeriumilt ning koduinstituudilt tuge. Paraku võtavad nii mahuka ja eri autorite koostatavatest osadest valmiva koguteosega kõik protsessid pikalt aega, eriti kui seda tehakse ülikooli õppetöö ja muude projektide täitmise kõrvalt. Värskeim näide on see, et saatsime käsikirja küljendusse juulis, korrektuur ja ühtlustamine jõudsid lõpule detsembris,“ ütles Metslang.

Image

„Eesti grammatika“ põhineb praegustel uurimisvõimalustel ja -tulemustel, mis on pärast eelmise, 1990ndatel ilmunud „Eesti keele grammatika“ koostamist tohutult täienenud. Nii vastab ka uues grammatikas esitatav teadmine eesti keele süsteemi kohta nii tänapäeva keelekasutusele kui ka praegustele teadmistele ja vaadetele keele kohta. Eelmine grammatika oli kirjaliku keele grammatika ja suulisele keelekujule omaseid nähtusi oli puudutatud väga põgusalt, uues grammatikas on ka nendesse süvenetud. „Samas pakkusid nii „Eesti keele grammatika“ kui ka 2000. aastatel ilmunud kapitaalne soome keele grammatika „Iso suomen kielioppi“ palju pidepunkte ja ideid. Soome kolleegidega kujunes ka tore ja sisukas koostöö valminud osade ja esile kerkinud probleemide arutamisel,“ kirjeldas Helle Metslang.

Grammatika pakub ühtede kaante vahel olulist teavet nüüdiseesti ühiskeele kõigi peamiste aspektide kohta. Käsitlus toob esile ka varieerumise ja muutumise tendentsid. Praeguses kasutuses ilmnevat varieeruvust kirjeldatakse tänapäevaste keelekorpuste (eesti keele ühendkorpus, spontaanse kõne foneetiline korpus, suulise keele korpus) ja veebitekstide põhjal. Lähtudes arusaamast, et keel sünnib kasutuses, fikseerib selline tegelikku kasutust kirjeldav lähenemine varieeruvate keelenähtuste praeguse seisu ja võimaldab tulevikus analüüsida samade nähtuste varieerumise ja võib-olla ka muutumise ulatust. Nii saame teada, kuidas keel tegelikult elab.

Tiit Hennoste kommenteeris uudset suulise keele peatükki: „Suulise dialoogi grammatika annab meile ülevaate sellest, milliseid kirjalikust keelest erinevaid vorme ja keelenorme eestlased tegelikus suhtluses kasutavad nii argises kui avalikus elus. Lugeja saab teada, et suuline keel ei ole lihtsalt lohakas keelepruuk.“

Raamatu lõpus on põhjalik eesti keele uurimuste valikbibliograafia. "Eesti grammatika" esitluse puhuks on raamatukogus välja pandud raamatunäitus eesti grammatikakirjandusest 19. sajandi algusest 20. sajandi keskpaigani. Näitus jääb avatuks suvekuudeni.

„Eesti grammatika“ on vajalik infoallikas kõigile, kelle töö, õpingud või huvid seostuvad eesti keelega. Teost saab lugeda veebist või osta suurematest raamatupoodidest.

Tallinnas esitletakse raamatut 25. aprillil kell 16 aadressil Roosikrantsi 6 Emakeele Seltsi kõnekoosolekul „Uus eesti grammatika“.

Image