Arvamusfestivalil arutleti eesti keele tuleviku teemal

12. augustil toimus Paide Arvamusfestivalil meie instituudi korraldatud arutelu „Milline on eesti keele tulevik?“, mis keskendus põlvkondade vahelistele erinevustele keelekasutuses ja eesti keele kõnelejaskonna laienemisele.

Enne arutelu oli festivali külastajatel võimalus jagada oma arvamust hääletuspunktides ning üldjoontes leiti, et kui noorte keelekasutuse mõju eesti keelele on pigem negatiivne, siis eesti keelt võõrkeelena õppijate mõju nähti valdavalt positiivsena.

Arutelu esimeses pooles räägiti noorte keelekasutusest ja põlvkondade vahelistest erinevustest. Kõlas mitmeid huvitavaid mõtteid ja esitati ka üleskutseid rahvale. Rõhutati, et keel on pidevas muutumises ja noori ei tohiks liigse korrektsusega ära hirmutada, kuna keel on ju siiski eneseväljenduse instrument. Juba keskkoolis võiks tutvustada keeleteadust, et õpilased suudaksid iseenda keelekasutust paremini analüüsida, võrrelda eesti keelt teiste keeltega ning olla võimelised märkama muutusi keeles. Toodi välja, et eesti keele puhul ei ole fookus sõna tasandil tegelikult õigustatud ning võiksime liikuda hoopis süntaksi ja diskursuse konteksti arvestamise suunas. Margit Langemets kutsus kuulajaid üles olema leidlikud ja aitama oma spetsiifilistes valdkondades eesti keele sõnavara täiendada, et ei tekiks lünki eesti keele kasutusvaldkondades. Teema lõpetuseks analüüsiti noorte keelekasutuse kohta jäetud kommentaare ja vastati publiku rohketele küsimustele.

Arutelu teises pooles vesteldi põgusalt eestlaste hoiakutest eesti keele õppijate suhtes, kakskeelsusest ja eesti keele kasutajaskonna laienemisest. Sellesse teemasse suhtuti valdavalt positiivselt ja kuulajaid kutsuti üles mitte üle minema inglise keelele, kui nad kohtuvad eesti keele õppijatega, vaid toetama kannatlikult nende jõupingutusi keele harjutamisel.

Kokkuvõtteks nõustusid panelistid, et muretsemiseks pole siiski põhjust. Eesti keele tulevikuga on kõik hästi seni, kuni on kõnelejaid ja kasutusvaldkondi.

Arutelus osalesid keeleteadlane Virve Vihman, eesti keele sõnaraamatute koostaja Margit Langemets, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja-Liisa Vokksepp ning keeleteaduse üliõpilane Aleksandr Petrov. Arutelu juhtis keeleteaduse doktorant Axel Jagau.

Image

Image

Rahastanud Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad on siiski ainult autori(te) seisukohad ja arvamused ning need ei pruugi tingimata kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Komisjoni seisukohti ja arvamusi. Nende eest ei vastuta ei Euroopa Liit ega Euroopa Komisjon.