Vikipeedia keeletoimetamistalgud tulevad taas

Detsembrikuuga algavad emakeelepäevani kestvad Vikipeedia keeletoimetamistalgud, kus kõik saavad proovida keeletoimetaja tööd. Parimaid premeeritakse auhindadega kokku 2750 euro väärtuses.

Talgute eesmärk on parandada Vikipeedia artiklite kvaliteeti ja väärtustada keeletoimetaja ametit, tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ning anda panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse. Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti. Seekordsed Vikipeedia keeletoimetamistalgud on järjekorras juba kaheksandad.

Keeletoimetajana saavad end proovile panna kõik. Selleks tuleb registreeruda Vikipeedia kasutajaks, panna end osalisena kirja, valida endale meeldivad ja toimetamist vajavad artiklid ning asuda tööle. Hinnatakse keeletoimetaja ametiülesannete täitmist, arvesse võetakse toimetatud artiklite kvaliteeti ja mahtu.

Pikaaegne žüriiliige Helin Kask julgustab toimetama pikemaid artikleid, sest nii saab oma oskusi paremini näidata. „Kasulik võib olla valida artiklid samast valdkonnast, sest siis tekib parem ülevaade allikatest ja on kergem märgata tüüpvigu, näiteks ebaloogilist struktuuri,“ soovitab Kask.

Žürii selgitab välja parimad keeletoimetajad, keda premeeritakse rahalise auhinnaga. Esimese koha auhind on 1000, teise koha omanik saab 600 ja kolmanda koha oma 400 eurot. Wikimedia Eesti annab neljandale kohale tunnustusmüksu 250 eurot ja parimale uuele tulijale 500 eurot.

Žüriisse kuuluvad Ann Siiman (Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit), Riina Reinsalu (Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit), Kairi Tamuri (Tallinna Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit), Anna Edela (Eesti Keeletoimetajate Liit), Helin Kask (Haridus- ja Teadusministeerium) ja Taivo Rist (Wikimedia Eesti). 

Varasematel talgutel on 117 osalist toimetanud kokku 3235 Vikipeedia artiklit. Eelmisel aastal valiti parimateks keeletoimetajateks Inga Ritso, Merily Šmidt, Eve Sooneste, Nele-Liis Merilo ja Anett Pillmann.

Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast.