05.04.2024
teadus

Rahastatud teadustöö

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut sai 2022. aasta jaanuaris Kanada väliseestlaste perelt rohkem kui kahe miljoni euro suuruse päranduse, mis on ülikooli ajaloo suurimaid annetusi. Instituut plaanib raha kasutada perekonda vääriliselt austades. Siin lehel anname ülevaate uuringutest ja teadustööst, mis on rahastatud Rõukude fondi abil.

Uurimisprojektid

Seto, Mulgi, Saaremaa ja Häädemeeste sõnaraamatute koostamineEva SaarProjekti eesmärk on seto, mulgi, Saaremaa ja Häädemeeste keele murdesõnaraamatute koostamine. Kõik sõnaraamatud koostatakse EKI leksokograafi töökeskkonnas EeLex.
Uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi UraTyp arendamineMiina NorvikUurali keelte tüpoloogilist andmebaasi (UraTyp) on koostatud 2018. aasta keskpaigast Turu Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Uppsala Ülikooli koostöös. Antud projekt jätkab tehtud tööd ja rakendab seda ka uurimuslikel eesmärkidel. Eesmärk on, et andmebaas on keelte (ja murrete) ning näidete poolest täielikum ja täpsem ning on lisatud mõnikümmend uut keelejoont. Valmib vähemalt 2 artikli käsikiri rahvusvahelise levikuga ajakirja jaoks ning UraTyp ja põhilised uurimistulemused leiavad kajastust populaarteaduslikes kirjutistes või esitlustes.
SEMTEEK: eestikeelsete sõnade semantiliste hinnangute andmebaasMari Aigro, Mariann ProosProjekti vältel viidi läbi kaks suurt uuringut, milles osales tuhandeid inimesi, kes hindasid sõnade semantilisi omadusi. Nende inimeste hinnangutest on kokku pandud esimene eestikeelsete sõnade semantiliste omaduste andmebaas: www.semteek.ee, kus on hinnangud enam kui 36,000-le erinevale sõnale. Andmebaas sisaldab väga olulisi semantilisi hinnanguid, mida kasutavad arvutiteadlased, keeleteadlased, psühholoogid ja paljud teised teadlased, et uurida keele produktsiooni ja protsessimist, aga ka tasakaalustada katsevalimeid ning arendada aina nutikamat keeletehnoloogiat.
Eesti L2 vokaalide ja väldete tajuKatrin LeppikProjektil on kolm eesmärki. 1) Testida, kas üldlevinud keeleomandamise teooriad (SLM-r, PAM, L2LP, Feature Hypothesis, Desensitization Hypothesis) on rakendatavad ka eesti keelele. 2) Uurida ja võrrelda, kuidas hiina, hispaania ja vene emakeelega eesti keele õppijad tajuvad eesti vokaale ja välteid ning kuidas nende tulemused sõltuvad nende keeleoskusest ning L1 ja L2 ortograafiast (silmaseire uurimus). 3) Koostada ja avaldada LexEST keeleoskuse määramise test.
Sõnad ja skaalad. Keeleteaduslik vaade skaalade sõnastusele, sõnastuse tajutud tähendusele ja vastamisnihkeleMaria ReileProjekti eesmärgiks on uurida, milliseid skaalasõnu, st adjektiivi- ja adverbifraase eestikeelsetes uuringute küsimustikes kasutatakse; millised on küsimustikes kasutatavate skaalasõnade ja nende sünonüümide konnotatsioonid eesti kirjakeeles; kui sarnaselt emakeelsed eesti keele kasutajad neid sõnu tajuvad; millised neist sõnadest on sobivaimad küsimustikes kasutamiseks.
Suulise eesti keele korpuse arendamineTiit HennosteArendusprojekti tulemusel lisanduvad suulise eesti keele korpusessse uued tekstid, korrastatud taustakirjeldused, arendatud otsingumootorid ja analüüsiprogramm. Ca 300 000 täppislitereeritud sõna võrra laienenud ja korrastatud korpus lisab juurde materjali, mis omakorda võimaldab sügavamaid suulise keele ja suhtluse uuringuid. Arendatud otsingumootorid võimaldavad otsida korpusest kergemini ja enam uurimiseks vajalikke keeleüksusi. Selle tulemusel saab teha uurimusi, mida seni teha ei ole saanud, kuna materjali nö käsitsi otsimine on liiga vaevaline. Kvantitatiivse analüüsi programm võimaldab teha statistilisi uuringuid, mida senised vahendid ei luba.
Suulise eesti keele tervikkäsitluse lõpetamineTiit HennosteSuulise eesti keele tervikkäsitlus kuulub eesti keele tervikkäsitluste sarja ja sisaldab süstematiseeritud ja üldistatud ülevaate eesti suulisest keelest seniste uurimuste põhjal. Ülevaate aluseks on ilmunud artiklid, lisaks Tartu ülikooli suulise ja netisuhtluse labori töötajate konverentsiettekanded ja trükis ilmumata uurimistööd ning osaliselt ka suulise keele teemalised magistritööd. Raamatu maht on umbes 400 lehekülge ja see peaks minema trükki 2025. aasta alguses.
Eesti-inglise kakskeelsed tudengid rahvusvahelises rahvusülikoolis: keelevalikud ja enesemääratlusKerttu RozenvaldeProjekti eesmärk on mõista sisuliselt eesti-inglise kakskeelsete tudengite keelevalikuid ja enesemääratlust ülikoolikeskkonnas, kus oluliseks peetakse nende kahe keele oskust ja kasutamist. Projekti tulemuseks on uued teadmised ja neil põhinevad keelepoliitika soovitused. Uuring aitab ka mõtestada kuuluvust rahvusrühma ja näitab, missugune on rahvuskeele ja -identiteedi roll tänase kakskeelse noore jaoks.
Kiirustamise keeleline sügavus: kiirus keeles ja kiiruskeele mõju inimeselePiia TaremaaProjekti eesmärgid on: 1) Keeleteadmised kiiruse väljendamisest (sh võimalikust asümmeetriast kiire ja aeglase väljendamisel). 2) Esialgsed teadmised kiiruskeele mõjust käitumisele ning tähelepanu jaotumisele ruumis. Tulemused avaldatakse teadusajakirjades (vähemalt kaks artiklit aastas), populaarteaduslikes väljaannetes (nt Oma Keel, Novaator) ja konverentsidel (nt SALC, SLE).
Multimodaalne noortekeel: spontaanne kõne, tšätisõnumid, juutuuberidVirve VihmanProjekti eesmärgid: 1) TeKE kaks alamkorpust (suuline ja tšättide keel) saavad valmis kuju; 2) juutuuberite projekti andmestik: transkriptsioonid, intervjuud juutuuberitega, sõnastik, juutuuberite keeleline käitumine on korrastatud ja arhiveeritud. Andmete põhjal ilmuvad teadusartiklid ja arvamusartiklid ajakirjanduses. Projekti tulemusi ja keeleteadust tutvustatakse populaarmeedias.
Eestikeelse kõrgkooliõpiku “Korpused lingvistilises uurimistöös: praktiline käsiraamat”Ann VeismannProjekti eesmärk on kõrgkooliõpiku „Korpused lingvistilises uurimistöös: praktiline käsiraamat“ kirjutamislaagrite korraldamise toetamine. Õpik valmib 2024. aastal.
Protsessikeskne tekstiloome gümnaasiumis ja ülikoolis: tõenduspõhine teadmus ja praktikad (uurimis- ja arendusprojekt)Ilona TragelProjekti eesmärgid on: 1) eksamikursuse ja keeleteaduse kursuse tekstide analüüs (publitseeritud teadusartiklid); 2) selle analüüsi tulemuste põhjal õppematerjalide koostamine gümnaasiumile ja ülikoolile, 3) protsessikeskse tekstiloome õpikeskkonna prototüübi loomise lähteülesande koostamine (uurimistulemuste ja teadusallikate põhjal ja osaliselt Eli Review’ keskkonna eeskujul); 4) laiem eesmärk on protsessikeskse kirjutamise ja kaasõppija tagasiside kasutamise sügavam juurutamine nii gümnaasiumis kui ülikoolis.
Andme- ja teaduspõhistel alustel koostatud tekstiloome õppematerjal üliõpilasteleIlona TragelProjekti käigus valmivad: 1) täiendatud ja kujundatud versioon õppematerjalist, mis toetab üliõpilast igasuguste tekstide kirjutamisel ülikoolis; 2) teadusteksti õppematerjali kasutamise metoodilised soovitused; 3) teadusteksti materjali eeskujul esimene osa gümnaasiumiastme õpilaste õppematerjalist.
Mulgi sõnaraamatu koostamine ja toimetamineMarili TomingasProjekti eesmärk on Mulgi sõnaraamatu koostamise ja toimetamise lõpuleviimine ning veebisõnaraamatu avaldamine (koostöös Eesti Keele Instituudi ja Mulgi Kultuuri Instituudiga).
Kirjakeele ajaloo tervikkäsitlus ja JULHelle MetslangEesti kirjakeele ajaloo tervikkäsitluse valmimine. See on vajalik ülevaateteos, mille puudumine on tunda andnud aastakümneid. Selle ilmumine aastal 2025 on ka panus eestikeelse raamatu ja eesti kirjakeele 500 aasta tähistamisse. Projekti teine eesmärk on ajakirja Journal of Uralic Linguistics (John Benjamins) teemanumbri “(Inter)subjectivity across registers of Estonian” koostamise lõpuleviimine (veebruar–november 2024). Teemanumbrisse on kavandatud projekti ”Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides” (2019–2023) viimase aasta jooksul valminud artiklid.
Setokeelsete salvestuste litereerimine ning morfmärgenduse kontrollimineTriin TodeskProjekti eesmärk on jätkata Petserimaa välitöödel (2010—2016) ja „Interdistsiplinaarne seto korpus“ (2020—2023) (SetKo) projekti raames kogutud setokeelsete salvestuste litereerimist ning litereeringute morfmärgenduse kontrollimist.
Veebilehe Keeleweb2 platvormi uuendamine ja sõnavaraharjutuste täiendamineMaarika TeralProjekti eesmärgid: 1) viia keskkond „Eesti keele ja kultuuri kursused“ (https://keeleweb2.ut.ee/) üle viidud Joomla 4 sisuhaldumootorile. Veebilehe funktsionaalsused kaasajastatakse ning need töötavad enamlevinud veebilehitsejate Chrome, Firefox, Safari, Edge viimaste versioonidega ning erinevate
ekraanisuurustega. 2) „Sõnavaraharjutusi kõrgtasemele” täiendamine uute ülesannetega oma- ja võõrsõnade eristamiseks, üld- ja oskussõnavara, uudis- ja slängikeelendite, paronüümide ning hinnangusõnade tutvustamiseks.
Vana kirjakeele kogud ja kogumikudKülli PrillopProjekti eesmärk on teha kättesaadavaks täielik 16.–17. sajandi eesti kirjakeele korpus (Forseliuse-eelses ebakorrapärases kirjaviisis tekstid). Teine eesmärk on suurendada teadlikkust vana kirjakeele materjalide kasutusvõimalustest – selleks ilmub vana kirjakeele õpik. Lisaks ilmub nii Soome kui ka Eesti autoreid kaasav artiklikogumik.
Elektroonilise vadja keele morfoloogilise sõnaraamatu koostamineFedor RozhanskiyProjekti põhieesmärk on Luuditsa vadja elektroonilise morfoloogiasõnastiku koostamine. Peamine tulemus on tarkvara, mis sisaldab umbes 1800 kirjet, suudab luua kõigist käändsõnadest täielikud paradigmad ja sisaldab enam kui 5500 helinäidet (koos transkriptsiooni ja tõlgetega vene ja inglise keelde), mis on salvestanud Luuditsa vadja emakeelena kõnelejatelt. See on avatud juurdepääsuga ressurss, mida saab veebilehelt alla laadida.

Välis-Eesti projektid

ProjektLäbiviijaKirjeldus
Sissevaade rootsieesti teismeliste suulisse keelekasutusseMari-Liis KorkusProjekti eesmärk oli koguda uurimisainestikku teemal „Sissevaade rootsieesti teismeliste suulisesse keelekasutusse”, mille keskmes on tänapäeva rootsi-eesti kakskeelsete noorte suuline suhtlus.Valmimas on doktoritöö.
Norra eesti laste keelematerjali kogumine ja analüüsimineAdele VaksProjekti eesmärk on kirjeldada eesti-norra kakskeelsete laste keelekasutust ning ühtlasi lähemalt uurida keelesisendi ning keeltevahelise mõju rolli laste keelekasutuses. Valmimas on doktoritöö.
Eesti-norra kakskeelsete laste keeleandmete kogumine, transkribeerimine ja kodeerimineAdele VaksJätk projektile "Norra eesti laste keelematerjali kogumine ja analüüsimine"