Alates 2023/2024. õppeaastast õppekavale vastuvõttu ei toimu! Avatakse uus keeleteaduse õppekava.
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppes saab õppida eesti keelt, arvutilingvistikat, soome-ugri keeli, soome keelt ja kultuuri, ungari keelt ja kultuuri, üldkeeleteadust. Need, kelle emakeel ei ole eesti keel, saavad õppida eesti keelt võõrkeelena. Magistriõppes õpitakse üht kindlat eriala, mis tuleb valida õpingute alguses.
Magistriõppekava ei eelda sama nimega bakalaureuseõppekava läbimist, vaid siia saab tulla ka muudelt erialadelt. Sel juhul tuleb olla valmis bakalaureuseõppekavalt mõningaid aineid juurde õppima.
Tutvu õppekavaga lähemalt ja kandideeri siin.
Altpoolt leiad õppetöö kirjelduse ja lisainfot õppekava kohta.
Magistriõppe keskmes on erialaõpingud, mille käigus süvendatakse varasemaid teadmisi-oskusi ja omandatakse uusi, tegeletakse uurimistööga, arendatakse akadeemilise keelekasutuse ning teaduslike tekstide koostamise oskust. Õpingutes on õppe- ja uurimistöö vahel tugev seos: see õpetab keelt teaduslikult analüüsima ning pakub teoreetilisi ja tehnilisi oskusi keelega töötamiseks. Instituudi õppejõud on toetavad juhendajad-nõuandjad ja aktiivsed teadlased. Teadustööl põhinev õppetöö innustab magistrante arutlema, küsima ja uurima, loob võimalused süveneda end huvitavasse erialasse ja uurimisteemasse.
Erialaõpingute ja magistriuurimuse toetamiseks saab valida kursusi valikainete hulgast, mis võimaldavad süvendada erialateadmisi, luua endale lisapädevus oma erialal või omandada seostatud teadmisi mõnelt teiselt erialalt. Õppekavas on ka mitmekülgne valik praktikaid, mille käigus omandatakse kogemusi, rakendatakse kogutud teadmisi. Lisaks õppetööle osalevad magistrandid nii uurimisrühmade töös kui ka keelekorpuste koostamisel.
Eesti ja soome-ugri keeleteadlased on tihedalt seotud rahvusvaheliste koostöövõrgustikega, mille kaudu pääsevad ka üliõpilased ligi valdkonna tippteadusele ja erinevatele täiendavatele õppimisvõimalustele. Näiteks on võimalus osaleda mitmetel lisakursustel või minna rahvusvaheliste programmide, mh Erasmuse programmi vahendusel lühiajaliselt partnerülikoolidesse õppima. Lisaks sellele toimub talveülikool, mida korraldab rahvusvaheline võrgustik COPIUS.
„Magistriõpe andis mulle süvateadmised nii keeleteadusest üldiselt kui ka kitsamalt valitud erialast. Õpingute jooksul omandasin praktilisi kogemusi õppeassistendi, foneetikakorpuse märgendaja ja setokeelsete tekstide litereerijana. Tänu magistriõpingutele mõistsin, et keel on oma kasutajate nägu.”