Õpiränne
Miks õppida välisülikoolis?
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut aitab omalt poolt kaasa, et toetada ja soodustada meie erialade üliõpilastel välisülikoolides õppimist. Välisülikoolis õppimine annab väärtusliku õpi- ja suhtluskogemuse teises keele- ja kultuurikeskkonnas, võimaluse õppida seda, mida oma õppekava ei paku, arendab keeleoskust (sh erialast sõnavara), loob uusi kontakte, avardab silmaringi ning on kahtlemata eeliseks tööalaste plaanide tegemisel.
Kindlasti soovitame juba bakalaureuseõppes kandideerida välisülikoolidesse nendel üliõpilastel, kelle pea- või kõrvaleriala on soome või ungari keel ja kultuur, soome-ugri keeled või kes soovivad neid keeli õppida keelekeskkonnas. Soovitame välisülikoolidesse kindlasti kandideerida ka üliõpilastel, kelle peaeriala on eesti keel, sest see ei takista välisriigis õppimist: sellisel juhul õpid mis tahes muid sulle huvi pakkuvaid keeleteaduse valdkonna aineid, mis täiendavad ja toetavad sinu erialaseid teadmisi kas üldkeeleteaduse, tüpoloogia, kõrvutava keeleteaduse, arvutilingvistika või ka soome-ugri keelte vallas. Just üldkeeleteaduse puhul on silmaringi laiendamine välisülikoolides väga kasulik, sest paratamatult kõiki õppeaineid Tartus ei õpetata.
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut on sõlminud Erasmus+ programmi raames Euroopa-siseseks õpirändeks koostöölepingud 22 ülikooliga. Erasmus+ programmis võib osaleda mitu korda (ühes õppeastmes kokku kuni 12 kuud).
Erasmus+ programmi kõrval võib kasutada ka teisi õpirände võimalusi.
"Uppsala oli lihtne valik, sest olin gümnaasiumis rootsi keelt õppinud ning tahtsin end uues keskkonnas proovile panna. Õppeaineid oli Tartuga võrreldes vähem, kuid need andsid rohkem ainepunkte: see tähendas, et ühte teemasse sai rohkem süvitsi minna. Eriti muljetavaldav oli Uppsala tudengielu: kui parasjagu loenguid polnud, sai tudengiseltsides taskukohast lõunat süüa ning õhtuti üritustest osa võtta, olgu selleks maaliring või pea igakuine gasque ehk pidulik õhtusöök koos tudengilaulude- ja kommetega."
1. Leia oma akadeemilise üksuse partnerite nimekirjast endale huvipakkuv kõrgkool (valdkond-> instituut/kolledž/teaduskond). NB! Kui sulle pakub huvi mõni ülikool, millega instituudil leping puudub, võta meiega ühendust. Võimaluse korral sõlmime selle ülikooliga lepingu.
2. Veendu, et tegu on sinu eriala üliõpilastele avatud õpirände võimalusega (study area).
3. Pane tähele, mis õppeastme üliõpilased saavad sellesse ülikooli õppima minna (study levels: 1st, 2nd, 3rd).
4. Vaata, mitu üliõpilast ühes õppeaastas vastu võetakse (maximum number of students accepted).
5. Uuri erialase õppetöö kohta välisülikooli kodulehe vahetusüliõpilastele mõeldud rubriigist.
6. Pea nõu programmijuhi, lõputöö juhendaja või Erasmuse õpirände koordinaatoritega.
7. Ära unusta ka üldist välisõpingute planeerimist.
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut on sõlminud meie erialasid silmas pidades partnerlepingud 22 Euroopa ülikooliga. Peaaegu kõigis ülikoolides on võimalik õppida soome ja ungari keelt ning teisi soome-ugri keeli. Kui soovid õppida nendes ülikoolides, millega instituudil leping puudub, pöördu lepingut haldava instituudi koordinaatori poole. Vabade kohtade olemasolul ning vastastikusel kokkuleppel on võimalik õppida ka teistes Erasmus+ partnerkõrgkoolides.
Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi partnerkõrgkoolid Erasmus+ õpirändeks bakalaureuseõppes
Austria
Universität Wien (University of Vienna). Mida soovitame õppida: võrdlev keeleteadus, fennougristika (ennekõike hungaroloogia), Läänemereruumi uuringud (Ostseeraumstudien), võõrkeeled.
Soome
Helsingin yliopisto (University of Helsinki): soome keel, soome keel ja kultuur (välisüliõpilastele), soome-ugri keeled ja kultuurid (sh ungari keel, läänemeresoome keeled), üldkeeleteadus, foneetika, võõrkeeled, digihumanitaaria ja keeletehnoloogia.
Itä-Suomen yliopisto (University of Eastern Finland): soome keel ja kirjandus, soome keel teise ja võõrkeelena, karjala keel ja kultuur, võõrkeeled, tõlketeadus.
Oulu ülikool (University of Oulu): fennistika, sotsiolingvistika, suhtlusuuringud, põhjapoolsed läänemeresoome keeled, ungari keel, saami keeled, võõrkeeled.
Tampereen yliopisto (Tampere University): soome keel, üldkeeleteadus, tõlketeadused, võõrkeeled.
Turku yliopisto (University of Turku):
Saksamaa
Universität Greifswald (University of Greifswald): fennougristika ja skandinavistika, üldkeeleteadus, võõrkeeled.
Universität Hamburg (University of Hamburg): fennougristika/uralistika, ajaloolis-võrdlev keeleteadus, üldkeeleteadus, võõrkeeled.
Johannes Gutenberg-Universität Mainz (Johannes Gutenberg University of Mainz): Põhja-Euroopa ja Baltimaade keeled, võrdlev ja üldkeeleteadus, võõrkeeled.
Ludwig-Maximilians-Universität München (Ludwig Maximilian University of Munich): fennougristika, ajaloolis-võrdlev keeleteadus, üldkeeleteadus.
Ungari
Eötvös Loránd Tudományegyetem (ELTE), (Eötvös Loránd University): ungari keel ja kirjandus, soome keel ja kirjandus, soome-ugri keeled ja soome-ugri keeleteadus, mari, udmurdi ja komi keel, ajaloolis-võrdlev keeleteadus, üldkeeleteadus, võõrkeeled.
Läti
Latvijas Universitate (University of Latvia): läti keel, üldkeeleteadus, rakenduslingvistika, Läänemereruumi uuringud (Baltic Sea Region Studies)
Leedu
Vytauto Didžiojo universitetas (Vytautas Magnus University): leedu keel ja kirjandus, üldkeeleteadus, sotsiolingvistika, võõrkeeled.
Vilniaus Universitetas (Vilnius University): leedu keel ja kirjandus, Balti uuringud (sh keeled ja kultuurid), üldkeeleteadus, rakenduslingvistika, tõlkeuuringud, võõrkeeled.
Poola
Uniwersytet Warszawski (University of Warsaw): Balti filoloogia, üldkeeleteadus, rakenduslingvistika, võõrkeeled.
Slovakkia
Univerzita Konštantína Filozofa v Nitre (Constantine the Philosopher University in Nitra): soome-ugri õpingud, Kesk-Euroopa õpingud, hungaroloogia, võõrkeeled.
Rootsi
Stockholms universitet (Stockholm University): lapsekeel ja keele areng, üldkeeleteadus (keeletüpoloogia, ajalooline keeleteadus, sotsiolingvistika), arvutilingvistika, foneetika, rakenduslingvistika; soome keel; baltistika.
Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi partnerkõrgkoolid Erasmus+ õpirändeks magistriõppes
Magistriõppes on lepingud sõlmitud 20 ülikooliga. Saad kandideerida samadesse ülikoolidesse nagu bakalaureuseõppes, v.a Müncheni ülikooli Saksamaal ning Läti ülikooli Riias. Järgnevalt on toodud näiteid nende ülikoolide magistriõppekavadest.
Austria
Universität Wien (University of Vienna): saad õppida fennougristika, hungaroloogia, üldkeeleteaduse õppekava aineid.
Soome
Helsingin yliopisto (University of Helsinki): saad õppida soome keele ja soome-ugri keelte ja kultuuride (sh soome keel, soome keel ja kultuur, soome-ugri keeleteadus, ungari keel ja kultuur) ja keelelise mitmekesisuse ja digihumanitaaria õppekava (sh üldkeeleteadus, foneetika, digihumanitaaria ja keeletehnoloogia) aineid.
Jyväskylän yliopisto (University of Jyväskylä): saad õppida soome keele ja kultuuri õppekava või õppekava “Keel muutuvas ühiskonnas” aineid.
Itä-Suomen yliopisto (University of Eastern Finland): saad õppida soome keele või üldkeeleteaduse õppekava aineid.
Oulun yliopisto (University of Oulu): saad õppida soome keele õppekava, saami keelte õppekava aineid.
Tampereen yliopisto (Tampere University): saad õppida keelte õppekaval soome keele või muude keelte aineid.
Saksamaa
Universität Greifswald (University of Greifswald): saad õppida keelelise mitmekesisuse (sh fennistika ja fennougristika) magistriõppekava või keele ja kommunikatsiooni õppekava aineid.
Universität Hamburg (University of Hamburg): siin tuleb kasuks saksa keele oskus, saad õppida üldkeeleteaduse magistriõppekava, uurali keelte ja kultuuride õppekava aineid.
Johannes Gutenberg-Universität Mainz (Johannes Gutenberg University of Mainz): siin tuleb kasuks saksa keele oskus, saad õppida üldkeeleteaduse õppekava aineid (fookuses ka läänemeresoome ja balti keeled).
Ungari
Eötvös Loránd Tudományegyetem (ELTE), (Eötvös Loránd University): saad õppida ungari keele ja kirjanduse, soome-ugri uuringute, üldkeeleteaduse õppekava aineid.
Leedu
Vytauto Didžiojo universitetas (Vytautas Magnus University): leedu keelt osates saad õppida leedu filoloogia, keeleteaduse õppekava aineid, aga vahetusüliõpilastele pakutakse ka ingliskeelseid aineid.
Vilniaus Universitetas (Vilnius University): leedu keelt osates saad õppida leedu filoloogia, üldkeeleteaduse ja rakenduslingvistika õppekava aineid, aga vahetusüliõpilastele pakutakse ka ingliskeelseid aineid.
Poola
Uniwersytet Warszawski (University of Warsaw): poola keelt osates saad õppida balti filoloogia, soome-ugri filoloogia (ungari, soome keel), rakenduslingvistika õppekava aineid.
Slovakkia
Univerzita Konštantína Filozofa v Nitre (Constantine the Philosopher University in Nitra): saad õppida hungaroloogia õppekava aineid.
Rootsi
Stockholms universitet (Stockholm University): saad õppida üldkeeleteaduse (sh foneetika), lapse keelelise arengu, ingliskeelse keeleteaduste (sh soome keel, kakskeelsus, keeletüpoloogia ja keeleline mitmekesisus) õppekava aineid.
Välisülikoolis sooritatud õppeained kuuluvad bakalaureuseõppes valikainete moodulis alamoodulisse 4.3 (õpirändemoodul). Vähemalt kolmeks kuuks (st välissemestriks) välismaale õppima minnes tuleb välisülikoolis läbida vähemalt 15 EAP mahus aineid. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekavas arvestatakse aineid järgmiselt: 12 EAP = välisülikoolis sooritatud erialased ained; 3 EAP = välisülikoolis sooritatud vabaained (kokku 15 EAP). Kokkuleppel VÕTA komisjoni esimehega on võimalik välismaal sooritatud õpinguid arvestada ka teisiti, asendades bakalaureuseõppes näiteks erialaaineid välisülikoolis sooritatud sisult vastavate ainetega.
Magistriõppes kuuluvad välisülikoolis sooritatud valikained valikainete moodulis alamoodulisse 3.3 (õpiränne). Nagu bakalaureuseõppes nii ka magistriõppes tuleb vähemalt kolmeks kuuks (st välissemestriks) välismaale õppima minnes läbida vähemalt 15 EAP mahus aineid, mida arvestatakse järgmiselt: 12 EAP = välisülikoolis sooritatud erialaga seotud valikained; 3 EAP = välisülikoolis sooritatud vabaained (kokku 15 EAP). Kokkuleppel VÕTA komisjoni esimehega on võimalik välismaal sooritatud õpinguid arvestada ka teisiti, asendades erialamooduli või magistrikoolimooduli aineid. Soome keele ja kultuuri erialamooduli ained „FLEE.06.074 Soome hääliku- ja vormisüsteemi ajalugu (3 EAP)“, „FLEE.06.075 Soome murded ja kõnekeel (3 EAP)“ ja „FLEE.06.098 Soome sõnavara ja kirjakeele ajalugu“ ning ungari keele ja kultuuri erialamooduli ained „FLEE.07.106 Ungari keele suuline ja kirjalik väljendusoskus (B2/C1) (6 EAP)“, „FLEE.07.112 Kaasaegne Ungari ühiskond (6 EAP)“, „FLEE.07.108 Ungari kirjanduse süvakursus (6 EAP)“, „FLEE.07.109 Ungari kultuurilugu (6 EAP)“ ongi soovitatav asendada välisülikoolis õpitud vastavate ainetega.
Õpirändes osalemiseks pead olema edukalt läbinud vähemalt esimese õppeaasta bakalaureuseõppe, magistriõppes saad osaleda õpirändes juba 1. aastal.
Bakalaureuseõppes on parim aeg välisõpinguteks kas 2. a kevadsemestril ja/või 3. a sügis- ja kevadsemestril. Välisülikooli kandideerimine toimub õpirändesemestrile eelneval semestril, st u pool aastat enne õpingute algust.
Magistriõppes on 1. a sügissemestril välisõpingute alustamine soovitatav eelkõige ungari keele ja kultuuri erialal, teistel erialadel sobivad ka hilisemad semestrid. Kui soovid välisülikoolis õpinguid alustada 1. a sügissemestril, tuleb kandideerimisdokumendid esitada eelneval kevadsemestril.
Välisõpingute kavandamisel tasub varakult õppekorraldajatega ühendust võtta, kuna kõiki õppeaineid ei õpetata igal aastal, mistõttu võivad õpingud ootamatult pikeneda. Magistriõppes on soovitatav juba esimesel semestril, kui sõnastatakse magistritöö eesmärgid, juhendaja ja õppekorraldajatega läbi rääkida, millist õpirännet valida ning kuidas oma õpinguid Tartu ülikoolis planeerida.
Välisõpingute moodulit võib täita ka semestrite vahel, näiteks suvel välismaal praktikat sooritades, suvekoolis osaledes, soome-ugri talvekoolis osaledes vms. Alates 2019/2020. õppeaastast on lubatud välismaal õppida ka akadeemilise puhkuse ajal.
Nominaalset õppeaega pikendatakse välismaal viibitud semestrite võrra juhul, kui väliskõrgkoolis on semestri jooksul läbitud vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid. Väliskõrgkoolis väiksemas mahus aineid läbides nominaalset õppeaega ei pikendata. Samuti ei pikendata nominaalset õppeaega, kui välismaal õpiti akadeemilise puhkuse ajal, sest akadeemilise puhkuse aeg ei ole nominaalne õppeaeg.
Erasmus+ programmi õpirände puhul on osalejale stipendium (elamistoetus) tagatud.
Välispraktika toetuseks on võimalik taotleda Erasmus+ välispraktika stipendiumi.
Vaata ka teisi stipendiumiprogramme.
"Õppeaasta 2015–2016 veetsin vahetusõpilasena Soomes Oulu ülikoolis. Käisin Oulu ülikoolis väga paljudel erinevatel kursustel. Osalesin soome keele õppetooli kursustel, saksa-soome tõlkekursustel ning põhjasaami ja inarisaami keele kursustel. Lisaks pakub Oulu ülikool välistudengitele eraldi inglisekeelset õppeprogrammi nimega Scandinavian Studies, mis kestab ühe semestri. Õppeprogramm tutvustab põhjamaade ajalugu ja kultuure ning mõned selle programmi kursused (nagu näiteks soome ajalugu ja soome kirjandus) sobisid väga hästi ka minu Tartu ülikooli õppekavasse. Minu jaoks oli selle programmi parim osa aga hoopis saami kultuuri kursus, mis sisaldas ka väljasõidu Lapimaale – käisime paari päevaga nii Soomes kui ka Norras erinevates saami asutustes. Lapimaale sattusin muidugi veel rohkemgi – näiteks kui meil toimus seal saami keelte õppetooli seminar või siis kui läksime koos sõpradega nädalavahetuseks Põhja-Lapimaale suusatama."