Skip to main content

Doktoriõpe

Hetkel saab eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktoriõppekaval õppida neljal erialal: eesti keel, läänemeresoome keeled, uurali keeled, üldkeeleteadus. Eriala on seotud doktoritöö spetsiifikaga ja otsustatakse sisseastumisel. Kehtiva eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktoriõppekava leiad õppeinfosüsteemist.  Doktoriõppe nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Lõpetamisel omandatav kraad: filosoofiadoktor.

Alates 2022. aastast muutub doktoriõppekava valdkondlikuks. Eesti ja üldkeeleteaduse instituudis saab õppida humanitaarteaduste doktoriõppekava erialadel „Keeleteadus“ ja „Fennougristika“. Doktoriõppekavade reformiga saab lähemalt tutvuda siin. Humanitaarteaduste doktoriõppe uue programmiga saab tutvuda siin

Valdkonnas hakkab alates 2022. aastast doktoriõpet koordineerima doktoriõppe keskus. Praegu korraldavad valdkondlikult doktorantidele mitmesuguseid üritusi, koolitusi ja infotunde humanitaarteaduste ja kunstide doktorikoolid.

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktoriõppe programmijuht on Ann Veismann (ann.veismann@ut.ee). Järgmine vastuvõtt doktoriõppesse toimub juunis 2022.

Nimekirja kaitstud doktoritöödest, mis on avaldatud Tartu Ülikooli Kirjastuse linguisticae, philologiae estonicae ja philologiae uralicae sarjades, leiab ülikooli kirjastuse kodulehelt.

Ajakava

1. juuni: avalduste vastuvõtu algus

15. juuni: avalduste vastuvõtu lõpp

15. juuli: viimased vastuvõtuotsused

30. august: õppeaasta algus

Sisseastumisest loe täpsemalt siit

Järgmine atesteerimine on 25. jaanuaril 2022. Atesteerimise kohta loe lähemalt humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe keskuse lehelt. Tutvu ka doktorantide atesteerimise korraga siin: 

File

Juhendamispäeviku vorm.

Doktoritöö kaitsmine Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis

1. Väitekirja kaitsmine toimub kas eesti või inglise keeles, kui nõukoguga ei ole kokku lepitud teisiti. Teiste keelte kasutamise otsustab kaitsmisnõukogu. Nii kraaditaotleja kui oponent on korrektses riietuses. Kaitsmine protokollitakse.

2. Kaitsmisprotseduuri põhietapid on:
2.1.  koosoleku juhataja sissejuhatus ja kraaditaotleja tutvustamine;
2.2. kraaditaotleja ettekanne (lectio praecursoria) (20 min), milles esitatakse uurimisküsimused, meetodid ja põhitulemused;
2.3. akadeemiline diskussioon kraaditaotleja ja oponentide vahel (soovitavalt kokku umbes 1 tund), mis
algab oponendi lühikese sissejuhatusega väitekirja üldisemast taustast ja hinnangust uurimisküsimuste aktuaalsusele;
jätkub oponendi kommentaaride ja küsimustega, millele väitleja kohe vastab;
lõpeb oponendi kokkuvõttega väitekirjast ja diskussioonist, milles oponent selgelt väljendab oma arvamust selle kohta, kas väitekiri vastab nõuetele;
2.4. diskussioon nõukogu liikmete ja kohalviibijate osavõtul;
2.5. otsuse vastuvõtmine (nõukogu lahkub otsuse arutamise ajaks kaitsmise ruumist ja tuleb tagasi pärast otsuse tegemist) ja väljakuulutamine;
2.6.  soovi korral väitleja lühike lõppsõna.

3. Nõukogu koosneb eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu doktorikraadiga liikmetest (va. kaitstava väitekirja juhendaja(d)). Nõukogu kvoorum on rohkem kui pool liikmetest. Instituudi nõukogu võib eelneval kokkuleppel nõukogusse kaasata muid kvalifikatsioonilt vastavaid eksperte. Nõukogu arutab suletud koosolekul (vt. punkt 2.5) väitekirja ja otsustab väitekirja vastavuse nõuetele avalikul hääletusel. Positiivseks otsuseks on vaja lihthäälteenamust.

4. Nõukogu võtab vastu ühe järgmistest otsustest:
4.1. Väitekirja kaitsmine oli edukas (hinne „kaitstud“). Anda doktorikraadi taotlejale doktorikraad.
4.2. Väitekirja kaitsmine ei olnud edukas (hinne „mittekaitstud“). Mitte anda doktorikraadi taotlejale doktorikraadi.
4.3. Mitte teha otsust seoses plagiaadi või akadeemilise petturluse kahtluse esitamisega või mõnel muul kaitsmise käigus ilmnenud põhjusel. Saata väitekiri ekspertidele hinnangu andmiseks.

Doktorant              

Põhijuhendaja       

Kaasjuhendaja  

Doktoritöö teema

Mari Aigro

kaasprof Virve-Anneli Vihman

dr Merilin Miljan

Kohakäänetes verbilaiendid eesti keeles

Loreta Andziuliene

prof Birute Klaas-Lang

prof Vilija Saliene

Content and Language Integrated Learning: situation analysis in Lithuania

Andra Annuka

dr Tiit Hennoste

 

Naer ja naerev hääl eesti suulises suhtluses

Rodolfo Basile

prof Liina Lindström

prof Tuomas Huumo, dots Ilmari Ivaska

Partitive subject and spatiality in Finnish and Estonian: a contrastive analysis

Agu Bleive

kaasprof Ilona Tragel

 

Hiina emakeelega õppurite eesti keele omandamise probleemkohad

Anna Branets

prof Birute Klaas-Lang

prof Anna Verschik (TLÜ), dr Daria Bahtina (Helsingi ülikool, University of California Los Angeles)

Facilitation of language learning: The twin effects of mediated receptive multilingualism and meta-communicative practices

Liis Ermus

kaasprof Pire Teras

dr Meelis Mihkla

Sulghäälikute häälduse varieerumine eesti keeles

Milda Ona Dailidenaite

prof Birute Klaas-Lang

dr Miina Norvik

Balti ja lõuna-läänemere keeltes kasutatavad käsu väljendamise vahendid

Maria Iqbal

kaasprof Kadri Koreinik

prof Anna Verschik

Eesti tatarlaste perekonna keelepoliitika

Gerth Jaanimäe

kaasprof Kadri Muischnek

dr Siim Orasmaa, dr Külli Prillop

Vanemate eestikeelsete tekstide automaatanalüüs

Axel Jagau

prof Karl Pajusalu

 

Uurimusi saksa keele mõjust eesti ja sorbi keeles

Elisabeth Kaukonen

prof Liina Lindström

prof Raili Marling

Sooliselt markeeritud sõnavara kasutus ja keelekasutajate suhtumine

Johanna Kiik

dr Ann Veismann

dr Maarja-Liisa Pilvik

Võõrmaterjali kohanemine keeles eesti keelde laenatud uusklassikaliste prefiksite näitel

Mari-Liis Korkus

kaasprof Virve Vihman

kaasprof Kristiina Praakli

Teismeliste rootsieestlaste keel ja identiteet

Piret Kuusk

kaasprof Tiit Hennoste

dr Andra Rumm

Suhtlusprobleemid Eesti hädaabikõnedes

Eda-Riin Leego

prof Gerson Klumpp

dr Nikolay Kuznetsov

Komi keele demonstratiivpronoomenid ja nende kasutamine

Katrin Leppik

kaasprof Pärtel Lippus

kaasprof Eva Liina Asu-Garcia

Eesti keele vokaalikategooriad ja välted hispaania L1 keelejuhtide häälduses ja tajus

Anton Malmi

kaasprof Pärtel Lippus

dr Einar Meister

Vene emakeelega keelejuhtide eesti keele palatalisatsiooni akustika, taju ja produktsioon

Katrin Mikk

kaasprof Mare Kitsnik

prof Annekatrin Kaivapalu (Ida-Soome ülikool)

Keeleõppevõtete mõju täiskasvanute B1-taseme rääkimisoskuse arenemisele ja rääkimismotivatsioonile

Merit Niinemägi

prof Gerson Klumpp

prof Jussi Ylikoski

Morfosüntaktiline varieerumine ja muutumine inarisaami keeles teiste saami keelte taustal

Polina Oskolskaia

kaasprof Fedor Rozhanskiy

prof Renate Pajusalu

The typology of impersonal constructions in Finnic languages

Aimi Pikksaar

dr Ann Veismann

kaasprof Jane Klavan

Polüseemsete omadussõnade semantika kirjeldamise mudel

Hanna Pook

prof Liina Lindström

 

Pronoomenite kes, mis, kumb, keegi ja miski kasutusest eesti murretes

Liina Pärismaa

kaasprof Külli Habicht

dr Külli Prillop

17.-18. sajandi põhjaeesti kirjakeele morfosüntaktiline varieerumine

Elen Pärt

emeriitprof Helle Metslang

kaasprof Külli Habicht

Relatiiv- ja konnektiivadverbide ka-sutusdünaamika eesti kirjakeele ajaloos

Lydia Risberg

kaasprof Külli Habicht

dr Margit Langemets

Tänapäeva eesti keelekorraldusteooria deskriptiivse ja preskriptiivse keelekirjelduse vaatenurgast

Patrick Juho-Ville O'Rourke

prof Karl Pajusalu

PhD Santeri Junttila

Liivikeelne substraat Liivi lahe ümbruses räägitavates tänapäeva keeltes

Carl Eric Simmul

kaasprof Külli Habicht

dr Helen Plado

Eesti keele konverbitarind

Kaisa Tammoja

dr Eva Saar

dr Evar Saar

Põlva kihelkonna perekonnanimed

Liis Themas

kaasprof Pärtel Lippus

kaasprof Kairi Kreegipuu, kaasprof Marika Padrik

Retseptiivne keelepuue: kvantitatiivne foneemikuulmine eesti koolieelikutel

Triin Todesk

prof Gerson Klumpp

 

Augmentatiiv uurali keeltes ja verbi augmentatiivne võrdlusaste komi keeles, komi kliitiku -dzhyk seotus lause infostruktuuri ja süntaktiliste omadustega

Marili Tomingas

prof Karl Pajusalu

prof Gerson Klumpp

Deiktilised pronoomenid ja proadverbid liivi keeles – tähendusfunktsioonid ja morfosüntaktiline kasutus dialoogides

Kairit Tomson

kaasprof Külli Habicht

kaasprof Ilona Tragel

Analüütiliste põhjustamiskonstruktsioonide kujunemise ja kasutuse dünaamika eesti kirjakeeles selle algusaegadest kuni tänapäevani

Maria Tuulik

prof Renate Pajusalu

dr Margit Langemets

Adjektiivide polüseemia eesti keeles

Kristiina Vaik

kaasprof Kadri Muischnek

dr Kairit Sirts

Eestikeelse veebi tekstiliikide automaatne tuvastamine

Adele Vaks

kaasprof Virve Vihman

 

Kakskeelsete laste keelekasutus eesti ja norra keeles

Kaarel Veskis

prof Liina Lindström

dr Mari Sarv

Regilaulude sõnade tähendusväljade täpsustamise katsed regilaulude poeetiliste sünonüümide korpuslingvistilise analüüsi abil

Tene Viiburg

kaasprof Ilona Tragel

 

Aspekti ja modaalsuse seosed

#õppimine
Lähiõpe jätkub.

Kevadsemestril jätkub lähiõpe

Jaga
19.01.2022
#õppimine

Sisseastumine

Sisseastumisinfo 2022

Jaga
14.12.2021
#õppimine

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppes õpitakse sessioonõppes kaks aastat.

Jaga
30.11.2021