Tere! Oled jõudnud Tartu Ülikooli uuele veebilehele. Kuna see on alles väga värske, võib ette tulla tõrkeid. Tegeleme nendega esimesel võimalusel. Tagasisidet ning teateid tõrgetest ootame tagasisidevormi kaudu. Aitäh!
Doktoriõpe
Hetkel saab eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktoriõppekaval õppida neljal erialal: eesti keel, läänemeresoome keeled, uurali keeled, üldkeeleteadus. Eriala on seotud doktoritöö spetsiifikaga ja otsustatakse sisseastumisel. Kehtiva eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktoriõppekava leiad õppeinfosüsteemist. Doktoriõppe nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Lõpetamisel omandatav kraad: filosoofiadoktor.
Alates 2022. aastast muutub doktoriõppekava valdkondlikuks. Eesti ja üldkeeleteaduse instituudis saab õppida humanitaarteaduste doktoriõppekava erialadel „Keeleteadus“ ja „Fennougristika“. Doktoriõppekavade reformiga saab lähemalt tutvuda siin. Humanitaarteaduste doktoriõppe uue programmiga saab tutvuda siin.
Valdkonnas hakkab alates 2022. aastast doktoriõpet koordineerima doktoriõppe keskus. Praegu korraldavad valdkondlikult doktorantidele mitmesuguseid üritusi, koolitusi ja infotunde humanitaarteaduste ja kunstide doktorikoolid.
Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktoriõppe programmijuht on Ann Veismann (ann.veismann@ut.ee). Järgmine vastuvõtt doktoriõppesse toimub juunis 2022.
Nimekirja kaitstud doktoritöödest, mis on avaldatud Tartu Ülikooli Kirjastuse linguisticae, philologiae estonicae ja philologiae uralicae sarjades, leiab ülikooli kirjastuse kodulehelt.
Ajakava
1. juuni: avalduste vastuvõtu algus
15. juuni: avalduste vastuvõtu lõpp
15. juuli: viimased vastuvõtuotsused
30. august: õppeaasta algus
Sisseastumisest loe täpsemalt siit.
Järgmine atesteerimine on 25. jaanuaril 2022. Atesteerimise kohta loe lähemalt humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe keskuse lehelt. Tutvu ka doktorantide atesteerimise korraga siin:
Doktoritöö kaitsmine Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis
1. Väitekirja kaitsmine toimub kas eesti või inglise keeles, kui nõukoguga ei ole kokku lepitud teisiti. Teiste keelte kasutamise otsustab kaitsmisnõukogu. Nii kraaditaotleja kui oponent on korrektses riietuses. Kaitsmine protokollitakse.
2. Kaitsmisprotseduuri põhietapid on:
2.1. koosoleku juhataja sissejuhatus ja kraaditaotleja tutvustamine;
2.2. kraaditaotleja ettekanne (lectio praecursoria) (20 min), milles esitatakse uurimisküsimused, meetodid ja põhitulemused;
2.3. akadeemiline diskussioon kraaditaotleja ja oponentide vahel (soovitavalt kokku umbes 1 tund), mis
algab oponendi lühikese sissejuhatusega väitekirja üldisemast taustast ja hinnangust uurimisküsimuste aktuaalsusele;
jätkub oponendi kommentaaride ja küsimustega, millele väitleja kohe vastab;
lõpeb oponendi kokkuvõttega väitekirjast ja diskussioonist, milles oponent selgelt väljendab oma arvamust selle kohta, kas väitekiri vastab nõuetele;
2.4. diskussioon nõukogu liikmete ja kohalviibijate osavõtul;
2.5. otsuse vastuvõtmine (nõukogu lahkub otsuse arutamise ajaks kaitsmise ruumist ja tuleb tagasi pärast otsuse tegemist) ja väljakuulutamine;
2.6. soovi korral väitleja lühike lõppsõna.
3. Nõukogu koosneb eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu doktorikraadiga liikmetest (va. kaitstava väitekirja juhendaja(d)). Nõukogu kvoorum on rohkem kui pool liikmetest. Instituudi nõukogu võib eelneval kokkuleppel nõukogusse kaasata muid kvalifikatsioonilt vastavaid eksperte. Nõukogu arutab suletud koosolekul (vt. punkt 2.5) väitekirja ja otsustab väitekirja vastavuse nõuetele avalikul hääletusel. Positiivseks otsuseks on vaja lihthäälteenamust.
4. Nõukogu võtab vastu ühe järgmistest otsustest:
4.1. Väitekirja kaitsmine oli edukas (hinne „kaitstud“). Anda doktorikraadi taotlejale doktorikraad.
4.2. Väitekirja kaitsmine ei olnud edukas (hinne „mittekaitstud“). Mitte anda doktorikraadi taotlejale doktorikraadi.
4.3. Mitte teha otsust seoses plagiaadi või akadeemilise petturluse kahtluse esitamisega või mõnel muul kaitsmise käigus ilmnenud põhjusel. Saata väitekiri ekspertidele hinnangu andmiseks.
|
Doktorant |
Põhijuhendaja |
Kaasjuhendaja |
Doktoritöö teema |
|
Mari Aigro |
kaasprof Virve-Anneli Vihman |
dr Merilin Miljan |
Kohakäänetes verbilaiendid eesti keeles |
|
Loreta Andziuliene |
prof Birute Klaas-Lang |
prof Vilija Saliene |
Content and Language Integrated Learning: situation analysis in Lithuania |
|
Andra Annuka |
dr Tiit Hennoste |
|
Naer ja naerev hääl eesti suulises suhtluses |
|
Rodolfo Basile |
prof Liina Lindström |
prof Tuomas Huumo, dots Ilmari Ivaska |
Partitive subject and spatiality in Finnish and Estonian: a contrastive analysis |
|
Agu Bleive |
kaasprof Ilona Tragel |
|
Hiina emakeelega õppurite eesti keele omandamise probleemkohad |
|
Anna Branets |
prof Birute Klaas-Lang |
prof Anna Verschik (TLÜ), dr Daria Bahtina (Helsingi ülikool, University of California Los Angeles) |
Facilitation of language learning: The twin effects of mediated receptive multilingualism and meta-communicative practices |
|
Liis Ermus |
kaasprof Pire Teras |
dr Meelis Mihkla |
Sulghäälikute häälduse varieerumine eesti keeles |
|
Milda Ona Dailidenaite |
prof Birute Klaas-Lang |
dr Miina Norvik |
Balti ja lõuna-läänemere keeltes kasutatavad käsu väljendamise vahendid |
|
Maria Iqbal |
kaasprof Kadri Koreinik |
prof Anna Verschik |
Eesti tatarlaste perekonna keelepoliitika |
|
Gerth Jaanimäe |
kaasprof Kadri Muischnek |
dr Siim Orasmaa, dr Külli Prillop |
Vanemate eestikeelsete tekstide automaatanalüüs |
|
Axel Jagau |
prof Karl Pajusalu |
|
Uurimusi saksa keele mõjust eesti ja sorbi keeles |
|
Elisabeth Kaukonen |
prof Liina Lindström |
prof Raili Marling |
Sooliselt markeeritud sõnavara kasutus ja keelekasutajate suhtumine |
|
Johanna Kiik |
dr Ann Veismann |
dr Maarja-Liisa Pilvik |
Võõrmaterjali kohanemine keeles eesti keelde laenatud uusklassikaliste prefiksite näitel |
|
Mari-Liis Korkus |
kaasprof Virve Vihman |
kaasprof Kristiina Praakli |
Teismeliste rootsieestlaste keel ja identiteet |
|
Piret Kuusk |
kaasprof Tiit Hennoste |
dr Andra Rumm |
Suhtlusprobleemid Eesti hädaabikõnedes |
|
Eda-Riin Leego |
prof Gerson Klumpp |
dr Nikolay Kuznetsov |
Komi keele demonstratiivpronoomenid ja nende kasutamine |
|
Katrin Leppik |
kaasprof Pärtel Lippus |
kaasprof Eva Liina Asu-Garcia |
Eesti keele vokaalikategooriad ja välted hispaania L1 keelejuhtide häälduses ja tajus |
|
Anton Malmi |
kaasprof Pärtel Lippus |
dr Einar Meister |
Vene emakeelega keelejuhtide eesti keele palatalisatsiooni akustika, taju ja produktsioon |
|
Katrin Mikk |
kaasprof Mare Kitsnik |
prof Annekatrin Kaivapalu (Ida-Soome ülikool) |
Keeleõppevõtete mõju täiskasvanute B1-taseme rääkimisoskuse arenemisele ja rääkimismotivatsioonile |
|
Merit Niinemägi |
prof Gerson Klumpp |
prof Jussi Ylikoski |
Morfosüntaktiline varieerumine ja muutumine inarisaami keeles teiste saami keelte taustal |
|
Polina Oskolskaia |
kaasprof Fedor Rozhanskiy |
prof Renate Pajusalu |
The typology of impersonal constructions in Finnic languages |
|
Aimi Pikksaar |
dr Ann Veismann |
kaasprof Jane Klavan |
Polüseemsete omadussõnade semantika kirjeldamise mudel |
|
Hanna Pook |
prof Liina Lindström |
|
Pronoomenite kes, mis, kumb, keegi ja miski kasutusest eesti murretes |
|
Liina Pärismaa |
kaasprof Külli Habicht |
dr Külli Prillop |
17.-18. sajandi põhjaeesti kirjakeele morfosüntaktiline varieerumine |
|
Elen Pärt |
emeriitprof Helle Metslang |
kaasprof Külli Habicht |
Relatiiv- ja konnektiivadverbide ka-sutusdünaamika eesti kirjakeele ajaloos |
|
Lydia Risberg |
kaasprof Külli Habicht |
dr Margit Langemets |
Tänapäeva eesti keelekorraldusteooria deskriptiivse ja preskriptiivse keelekirjelduse vaatenurgast |
|
Patrick Juho-Ville O'Rourke |
prof Karl Pajusalu |
PhD Santeri Junttila |
Liivikeelne substraat Liivi lahe ümbruses räägitavates tänapäeva keeltes |
|
Carl Eric Simmul |
kaasprof Külli Habicht |
dr Helen Plado |
Eesti keele konverbitarind |
|
Kaisa Tammoja |
dr Eva Saar |
dr Evar Saar |
Põlva kihelkonna perekonnanimed |
|
Liis Themas |
kaasprof Pärtel Lippus |
kaasprof Kairi Kreegipuu, kaasprof Marika Padrik |
Retseptiivne keelepuue: kvantitatiivne foneemikuulmine eesti koolieelikutel |
|
Triin Todesk |
prof Gerson Klumpp |
|
Augmentatiiv uurali keeltes ja verbi augmentatiivne võrdlusaste komi keeles, komi kliitiku -dzhyk seotus lause infostruktuuri ja süntaktiliste omadustega |
|
Marili Tomingas |
prof Karl Pajusalu |
prof Gerson Klumpp |
Deiktilised pronoomenid ja proadverbid liivi keeles – tähendusfunktsioonid ja morfosüntaktiline kasutus dialoogides |
|
Kairit Tomson |
kaasprof Külli Habicht |
kaasprof Ilona Tragel |
Analüütiliste põhjustamiskonstruktsioonide kujunemise ja kasutuse dünaamika eesti kirjakeeles selle algusaegadest kuni tänapäevani |
|
Maria Tuulik |
prof Renate Pajusalu |
dr Margit Langemets |
Adjektiivide polüseemia eesti keeles |
|
Kristiina Vaik |
kaasprof Kadri Muischnek |
dr Kairit Sirts |
Eestikeelse veebi tekstiliikide automaatne tuvastamine |
|
Adele Vaks |
kaasprof Virve Vihman |
|
Kakskeelsete laste keelekasutus eesti ja norra keeles |
|
Kaarel Veskis |
prof Liina Lindström |
dr Mari Sarv |
Regilaulude sõnade tähendusväljade täpsustamise katsed regilaulude poeetiliste sünonüümide korpuslingvistilise analüüsi abil |
|
Tene Viiburg |
kaasprof Ilona Tragel |
|
Aspekti ja modaalsuse seosed |
Sisseastumine
Sisseastumisinfo 2022
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppes õpitakse sessioonõppes kaks aastat.