Aruteluseminari tulemusena pandi kirja soovitused emakeeleõpetuse arendamiseks

Eesti keelenõukogu ja Tartu Ülikooli juhitud MEDAL-i konsortsiumi aruteluseminaril „Emakeeleõpetus muutuvas ühiskonnas“ käsitleti eesti keele (emakeelena) õpetamise murekohti. Aruteluseminari tulemusena on kirja pandud soovitused emakeeleõpetuse arendamiseks. 

Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professori ja Eesti keelenõukogu esimehe Birute Klaas-Langi sõnul tuleb eesti keele kui emakeele õppe sisu läbi arutada. Seminaril arutleti, milline on eesti keele õpe eestikeelses üldhariduskoolis ja mis on selle probleemid, millised keeleteadmised peaksid meist igaühel olema ning mida toob kaasa üha mitmekesistuv õpilaskond.

Eesti keelenõukogu soovitused emakeeleõpetuse arendamiseks 

• Eesti keele tundide maht, eriti gümnaasiumis, on väga väike. Nende raames ei ole võimalik õpilasi riiklikus õppekavas ette nähtud teadmiste, oskuste ja hoiakuteni viia. Soovitame suurendada eesti keele kursuste mahtu nii põhikoolis kui gümnaasiumis.
• Seoses üleminekuga eestikeelsele õppele peame olema valmis selleks, et muu emakeelega õpilased on samas klassiruumis koos eesti emakeelega õpilastega. See on koolides juba praegu reaalsus. Riigil peab olema strateegia, kuidas tagada ja korraldada E1 ja E2 kvaliteetne õpetamine sellistes koolides, kus E2-õpilasi on arvestataval hulgal. 
• Praegu on toetavad tegevused selgelt kaldu E2-õpetuse poole. Eesti keele õpetus eesti koolis eesti keelt emakeelena kõnelevatele lastele nõuab samaväärset tähelepanu kui eesti keele teise keelena õpetamine. Seega vajab emakeeleõpetuse seisu teaduslik uurimine samuti rahastust.
• Oluline on mõtestada emakeeleõpetuse sisu keeleteaduslikelt alustelt. Koolis aga treenitakse riigieksamiks (ka põhikooli riiklikuks eksamiks), näiteks õppides pähe näiteid argumendi tõendina kasutamiseks ja harjutades marginaalsete võõrsõnade õigekirja, mida õpilane oma tekstis kunagi ei kasutaks. Seega on vaja viia eksamite sisu vastavusse sellega, mida õppekava õpilastelt kooliastme(te) lõpul eeldab. 
• Möödapääsmatu on uute õpikute ja õppematerjalide loomine ja olemasolevate ajakohaste materjalide süstemaatiline koondamine kõigile kättesaadavasse usaldusväärsesse veebikeskkonda. See võiks olla ka üks lahendus eesti keele õpetajate ülekoormusele, kes ei pea siis ise õppematerjale välja töötama. Tarvis on ka õppematerjalide asjatundlikku sisulist retsenseerimist.
• Eesti keele õpetajate ettevalmistus ja pädeva järelkasvu tagamine: vajalik on ülikoolide õppekavade ja ainete õppesisu ülevaatamine, ajakohastamine, ühiskonna vajadustega kooskõlla viimine. Kiiresti muutuvas maailmas tuleb pakkuda mitmekesiseid enesetäiendamise võimalusi, nt mikrokraadidena.
• On oluline teadvustada, et eri ainete õpetajad õpetavad oma aine erialakeelt (terminoloogiat), emakeeleõpetajad õpetavad väljendusoskust. Lõimimist on vaja uurida ja toetada.

Loe artiklit Õpetajate Lehest