Ajalooline keeleteadus

Eesti keele ja keeleala ajalugu uuritakse erinevatel ajalooperioodidel ja eri meetodeid kasutades, kõrvutades seda ka teiste teadusalade nagu geneetika, arheoloogia ja folkloristika tulemustega. Selgitatakse eesti keele ajaloolisi kujunemisjärke läbi aastatuhandete, jälgides nii häälikusüsteemi, grammatika kui ka sõnavara muutumist. Selleks rakendatakse nii võrdlev-ajaloolisi, ajaloolise sotsiolingvistika kui ka kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Kuigi põhirõhk on eesti keele diakroonilisel uurimisel, jälgitakse võrdlevalt ka sugulaskeelte muutumist ajas. Võrreldakse näiteks eesti, lõunaeesti ja liivi keele muutumist Balti areaalis, saksa laensõnu eesti ja sorbi keeles, eesti keele tüpoloogilist muutumist laiemas Euroopa ja uurali keelte kontekstis.

Suunaga seotud inimesed

Patrick O'Rourke
doktorant
Patrick O'Rourke on doktorant, kelle uurimistööks on liivi keele substraat Liivi lahe ümbruses tänapäeval räägitavates keeltes. See uurimistöö hõlmab fonoloogia, morfoloogia, süntaksi ning sõnavara võrdlevat käsitlemist, et uurida liivi keele ajaloolist arengut ja selle mõju varasemalt liivikeelsel alal räägitavates eesti, ukala, läti või latgalli murretes. Tema teaduslikeks huvialadeks on soome-ugri keeled, etümoloogia, ajalooline keeleteadus, ajaloolis-võrdlev meetod ning keelekontaktid.
Patrick O'Rourke
doktorant

Rodolfo Basile kaitseb doktoritööd „Invenitive-Locational Constructions in Finnish: A Mixed Methods Approach”

24. mail kell 14.15 kaitseb Rodolfo Basile doktoritööd „Invenitive-Locational Constructions in Finnish: A Mixed Methods Approach”.
täis kirjutatud vihik laual

Tartu Ülikooli keeleteadus on maailma 200 parima hulgas

Jakobi 2 õppehoone

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond hoiab kõrget kohta rahvusvahelises edetabelis