Eesti keele ja keeleala ajalugu uuritakse erinevatel ajalooperioodidel ja eri meetodeid kasutades, kõrvutades seda ka teiste teadusalade nagu geneetika, arheoloogia ja folkloristika tulemustega. Selgitatakse eesti keele ajaloolisi kujunemisjärke läbi aastatuhandete, jälgides nii häälikusüsteemi, grammatika kui ka sõnavara muutumist. Selleks rakendatakse nii võrdlev-ajaloolisi, ajaloolise sotsiolingvistika kui ka kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Kuigi põhirõhk on eesti keele diakroonilisel uurimisel, jälgitakse võrdlevalt ka sugulaskeelte muutumist ajas. Võrreldakse näiteks eesti, lõunaeesti ja liivi keele muutumist Balti areaalis, saksa laensõnu eesti ja sorbi keeles, eesti keele tüpoloogilist muutumist laiemas Euroopa ja uurali keelte kontekstis.