Uudised

Alates esmaspäevast, 16. märtsist on kõigi ülikooli hoonete välisuksed lukus. Hooned ei ole valve all ning töötajad pääsevad ruumidesse töötõendi või läbipääsu lubava kaardiga. Hoonetesse ei pääse külalised ega üliõpilased. Kui on vaja, et külaline pääseks sisse, tuleb töötajal talle isiklikult vastu minna. Tavapärasel viisil jätkavad tööd hoonete administraatorid ja infosekretärid. Riidehoiud on suletud. Vaata, millised on võimalused korraldada ülikoolis kaugtööd.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk kinnitab, et hoolimata eriolukorrast läheb elu Tartu Ülikoolis edasi ning kvaliteetne õppe- ja teadustöö jätkub. Ülikool on valmis pakkuma üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi. Valgu kinnitusel ei tasu kellelgi muretseda, et ülikool eriolukorra tõttu lõpetamata või lõputöö kaitsmata jääb. Ka sisseastumise pärast ei ole vaja karta – kõik, kes soovivad ülikooli astuda, saavad selleks võimaluse.

12. märtsil kell 14.00 peab psühholingvistika dotsent Virve-Anneli Vihman Tartu Ülikooli peahoone aulas emakeelepäevale pühendatud loengu „Emakeeled“. Kuulama on oodatud kõik keelehuvilised ning mitmekeelses keskkonnas elavad ja töötavad inimesed. Sõnas emakeel peituvad eeldused, millele me enamjaolt tähelepanu ei pööra. Näiteks kaldume arvama, et lapse ema keel on ka lapsele edaspidi kõige omasem ja et igaühel on vaid üks päris emakeel.

Esmaspäeval, 9. märtsil 2020 kell 17.00 Jakobi 2 õppehoone IV korrusel (Tartus). „Ämäriguaa lugude“ sarja koostaja Kristi Ilves ja illustraator Ülle Rosenberg Mulgimaalt toovad teadmist sellest, mis iseäralik aeg see ämarikuaeg on ja milliseid lugusid siis Tarvastu kandis on kõneldud. Näituse seadis kokku Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Näituse tegemist toetas kultuuriministeerium Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest. Kõik huvilised on oodatud!

EFNIL (Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide föderatsioon) kutsub üliõpilasi osalema konkursil, et selgitada välja Euroopa parimad magistritööd, mis on kirjutatud keelekasutuse, keelekorralduse, keelepoliitika ja/või mitmekeelsuse teemal.

24. aprillil kaitseb Ilze Tālberga doktoritööd "On the equivalents of the Latvian verbal prefixes in Estonian". Juhendaja prof Birute Klaas-Lang. Oponent prof Andra Kalnača (Läti Ülikool). Kaitsmine toimub peahoone aud 139. Kõik huvilised on oodatud!

v\:* {behavior:url(#default#VML);} o\:* {behavior:url(#default#VML);} w\:* {behavior:url(#default#VML);} .shape {behavior:url(#default#VML);} Normal 0 false false false false EN-US X-NONE X-NONE

TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus kutsub mulgi jututarre ja Ülle Rosenbergi näituse „Ämäriguaa luu pilte pääl“ avamisele esmaspäeval, 9. märtsil 2020 kell 17.00 Jakobi 2-423 (Tartus). „Ämäriguaa lugude“ sarja koostaja Kristi Ilves ja illustraator Ülle Rosenberg Mulgimaalt toovad teadmist sellest, mis iseäralik aeg see ämarikuaeg on ja milliseid lugusid siis Tarvastu kandis on kõneldud. Näituse seadis kokku Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.

23. märtsil kell 16.15 kaitseb Kristina Koppel doktoritööd "Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele". Juhendajad on dots Raili Pool ja dr Jelena Kallas (EKI). Oponent on prof Annekatrin Kaivapalu (Ida-Soome ülikool). Kaitsmine toimub TÜ senati saalis.

Vähem kui nädala pärast, 26. veebruaril toimub Tartu Ülikooli lahtiste uste päev ja ülikoolilinnakuga tuleb tutvuma arvukalt gümnasiste üle Eesti. Noored saavad osaleda inspireerival konverentsil, uudistada infoküllast erialade messi, küsida nõu akadeemilise testi infotunnis, osaleda põnevates töötubades ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega.

Magistriõppe vastuvõtt kestab Tartu Ülikoolis nüüd veebruarist juulini ja varasem kandideerimine on võimalik nii inglis- kui ka eestikeelsete õppekavade alusel. Eestikeelsete bakalaureuseõppekavade avalduste vastuvõtt koduüliõpilastele algab 18. juunil.

Subjektiivsuse osa funktsionaalse lugemisoskuse hindamisel on ehmatavalt suur. Viimsi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaidi Kolsar annab oma mullu Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö põhjal ülevaate teguritest, mis hindamist mõjutavad.

Täna, 19. veebruaril toimub Philosophicumis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna praktika- ja töömess ning Physicumis Maarjavälja karjääripäev, kuhu on oodatud meditsiiniteadustest ning loodus- ja täppisteadustest huvituvad üliõpilased.

Eestis magistrikraadi saanud välismaalaste siia tööle jäämine on Eesti riigile ja ettevõtlusele igal juhul kasulik. Küsimus võib olla selles, kas meie ühiskond on selleks valmis, et nad siia jäävad, kirjutab Aune Valk. Välisüliõpilaste arv ja osakaal on Eestis teadagi tõusuteel. Kõige kiirem kasv jäi aastatesse 2010–2016, kui välisüliõpilaste arv suurenes umbes kolm korda (1200-lt 3600-ni) ja osakaal kahelt protsendilt kaheksa protsendini.

Tartu Ülikool korraldab 26. veebruaril lahtiste uste päeva, kus abiturientidele ja teistele tulevastele üliõpilastele jagub tegevust nii Tartu Ülikooli raamatukogus kui ka valdkondade õppehoonetes. Ülikooli raamatukogu teisel korrusel toimub õppekavade infomess, kus sisseastumise ja karjääri teemadel annavad nõu kogenud asjatundjad. Koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas olla enam kui üliõpilane ja mida saab enese arendamiseks ülikoolis õppimise kõrvalt veel teha.

Olete oodatud Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamatu XVII–XVIII „Lõuna-Eesti sõnas ja pildis“ esitlusele neljapäeval, 20. veebruaril 2020 kell 17 Jakobi 2-103 (Tartu).

Ootame kõiki instituudi üliõpilasi ja õppejõude kevadsemestri infopäevale. Räägime õpirändest, praktikast, magistriõppesse kandideerimisest kevadel, lõputöödest ja lõpuaktustest. Pakume suupisteid.

Futulabi tegevuste eesmärk on tulevikku vaatav ning arengule suunatud koostöö ülikooli, ettevõtte ja üliõpilase vahel. Praktika vahendamise keskkonnaga saab tutvuda aadressil praktika.ut.ee. Üliõpilane saab Futulabist infot ja ideid erialaste teadmiste rakendamisvõimaluste kohta. Projektid, praktikad, seminarid, liidriprogramm - kõik need toovad üliõpilasele uusi oskusi, kogemusi ja tutvusi, mis on tööturul üha olulisemad.

21. veebruaril esitletakse Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis raamatut „Eesti keele sõnamuutmine“. See on neljas köide kaheksaköitelisest „Eesti keele varamu“ sarjast, mis tutvustab eesti keele valdkondi ning koondab esimest korda ühte väljaandesse teabe eesti keele ehitusest, kasutusest ja ajaloost. Raamatu „Eesti keele sõnamuutmine“ koostasid Tallinna Ülikooli lektor Annika Viht ja Tartu Ülikooli dotsent Külli Habicht.