Uudised

Tartu Ülikool kutsub üles osalema fotovõistlusel „Tartu Ülikool pildis“, mille eesmärk on koguda andekate hobi- ja profifotograafide pilte Tartu Ülikooli hoonetest, üliõpilastest, sündmustest, õppetööst ja kõigest muust, mis on seotud Tartu Ülikooliga. Võistlus kestab 29. märtsist 30. septembrini ja kõigi osalejate vahel loositakse välja auhinnad.

Jätkame suuresti veebipõhist õpet ka aprillis ja palume järgmise kuu aja jooksul korraldada auditoorset õpet minimaalselt. Kuna epidemioloogiline olukord on Eestis väga tõsine ja Vabariigi Valitsus on haridusasutustele kehtestanud lisapiirangud, jätkub Tartu Ülikoolis aprillikuus samasugune õppetöökorraldus nagu märtsis.

https://www.ut.ee/et/uritused/mariann-proos-meaning-and-usage-estonian-experience-perception-verbs

Reedeni saavad kõik huvilised esitada Tartu Ülikooli Facebooki lehel teadlastele küsimusi, mis on seotud koroonapandeemiaga. Oodatud on kõik teemad, millele soovitakse tõenduspõhiseid vastuseid, olgu selleks koroonaviirusnakkus, vaktsiinid, maskid, pandeemia mõju haridusele, valeuudiste levikule, inimeste vaimsele tervisele, sotsiaalsetele suhetele, käitumismustritele vms.

Emakeelepäeva loengul käsitles TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi rakenduslingvistika kaasprofessor Kristiina Praakli Eesti keeleala, siin räägitavaid keeli ning nende suhet eesti keelega. Loengut saab UTTV-st järelvaadata ja ettekandes käsitletud keelekõnelejate kaarti saab uurida ka Postimehest.

11. märtsil kell 14.00 pidas rakenduslingvistika kaasprofessor Kristiina Praakli emakeelepäevale pühendatud loengu „Eesti keeled“. Loengut on võimalik järelvaadata UTTV-st.

1.–5. märtsini toimus Euroopa ülikoolide võrgustiku Enlight avanädal, kus oli võimalik osaleda kõigil Tartu Ülikooli üliõpilastel, töötajatel ja ka teistel huvilistel. Osasi keskkonda, digilahendusi, tervishoidu, võrdsust, energiat ja õpetamist käsitlevaid põnevaid rahvusvahelisi loenguid ning arutelusid saab järelvaadata YouTube'is.

10. märtsil toimub konverents "Eesti hariduse keel", mille korraldab Postimees koostöös Eesti keelenõukoguga. Konverentsi teema lähtub uue «Eesti keele arengukava 2021-2035» võtmevaldkondadest – eesti keele rollist üldhariduses ja kõrghariduses - ja sellel räägivad kaasa mitmed Tartu Ülikooli teadlased.

Kolmapäev, 10.03 12.00-14.20 Konverents "Eesti hariduse keel" (korraldavad Postimees ja Eesti keelenõukogu) 18.00-20.00 HVEE instituudi filmiõhtu: "14 käänet", režissöör Marianna Kaat kutsutud kommenteerima (instituudi töötajatele ja tudengitele) Neljapäev, 11.03 14.00-15.15 TÜ emakeelepäeva loeng: "Eesti keeled", Kristiina Praakli. UTTV kannab üle otseülekandena.

Eesti keel muutub, varieerub ja areneb. Kas muutuvad ka normid või tavad, kuidas seda keelt kasutame ja kirjutame? Millised on ressursid, mis seda tegevust toetavad? Milline peaks olema tuleviku eesti keel? Eesti Keele Instituut ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut korraldavad emakeelepäeva eel, reedel, 12. märtsil kl 10.00–17.15 arutelupäeva „Eesti keel normi ja vabaduse vahel“.

26. veebruaril toimus Tartu Ülikooli lahtiste uste päev, mis on nüüd järelvaadatav. Tartu Ülikool on tulevasi üliõpilaskandidaate kutsunud ülikooliga tutvuma igal aastal, kuid tänavu sai seda esimest korda teha mugavalt veebis.

26. veebruaril toimus Tartu Ülikooli lahtiste uste päev, mis on nüüd järelvaadatav. Tartu Ülikool on tulevasi üliõpilaskandidaate kutsunud ülikooliga tutvuma igal aastal, kuid tänavu sai seda esimest korda teha mugavalt veebis. Lahtiste uste päeva konverentsil räägiti ülikooli astumisest mitme nurga alt. Konverentsi juhatas ajakirjandusüliõpilane Susanne Rosenberg. Tulevasi kandideerijaid tervitas rektor Toomas Asser ja ülevaate vastuvõtutingimustest andis vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Teist aastat saab juba alates 1. veebruarist esitada SAIS-is avaldusi Tartu Ülikooli magistriõppesse astumiseks. Varasem kandideerimine on võimalik nii eestikeelsete kui ka võõrkeelsete õppekavade alusel. Lisaks on alanud vastuvõtt võõrkeelsesse bakalaureuseõppesse. Eelmisel aastal alustas Tartu Ülikool esmakordselt vastuvõttu magistriõppesse juba veebruarikuus. „Senisest varasem vastuvõtt tõi kaasa kandidaatide arvu hüppelise, ligikaudu 20% kasvu, mis andis kindlust samamoodi ka tänavu jätkata,“ ütles õppeprorektor Aune Valk.

Koroonaviiruse levik on laialdane ja olukord tõsine. Igaühe kohus on hoiduda ebavajalikest kontaktidest. Kuna koolide ja kodude kõrval on nakatumise olulised allikad ka töökohad, tuleb ülikooliski vähendada kokkupuuteid ja suunata kaugtööle kõik, kelle töö iseloom seda võimaldab.

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamiseks asetas rektor Toomas Asser koos akadeemilise sekretäri Tõnis Karkiga lilled vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärgi juurde Tartu Ülikooli aulas.

3. märtsil ootame kõiki humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna praktika- ja töömessile, mis seekord toimub virtuaalselt. Tutvu erinevate võimalustega, mida meie valdkonnas praktika tegemiseks pakume, ja vaata nõuandeid praktikakoha leidmiseks: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/praktika. Lisaks sellele toimub neli erinevat töötuba:

11. veebruaril peetakse Eestis esimest korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille eestvedajad on Archemy uurimisrühm Tartu Ülikoolist ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.

Üheksa Euroopa ülikooli on ühendanud käed koostööks projektis Enlight*, et anda oma üliõpilastele ja töötajatele senisest paremad võimalused võtta osa teiste ülikoolide õppe- ja teadustööst. Kujutlegem, et käes on 2023. aasta sügis. Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia magistriõppe tudeng Markus hakkab valima, milliseid loenguid sel semestril võtta. Atmosfääri- ja kliimateadused, Eesti kliima … Mida veel? Bordeaux’ Ülikoolist peaks mõne kliimamuutuse loengu juurde vaatama – nad on selles valdkonnas tugevad – ja Uppsala Ülikooli rootsi keele kursusi võiks ka võtta.

Esmakordselt on ühtede kaante vahel eesti keele häälikute, vormistiku ja sõnavara ajalugu, lisaks ka ülevaade keeleajaloo uurijatest ja uurimismeetoditest. Terviklik käsitlus eesti tegusõnavormide ajaloost ilmub eestikeelsena samuti esimest korda.

Vaeva nägemine või naabri tundmine ei ole pelgalt huvitavad väljendid, vaid aitavad meil ka aru saada sellest, kes me oleme, ütleb Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Mariann Proos, kelle lühiloeng jõudis Teaduste Akadeemia konkursi „Teadus 3 minutiga“ äsjasel finaalüritusel viie parima hulka. Loengu põhjal valminud artikli teksti avaldas ERR-i teadusuudiste portaal Novaator.