Autor:
Andres Tennus

Liis Ermus kaitses doktoritöö „The phonetic variation of plosives in Estonian“

26. augustil kell 14.15 kaitses Liis Ermus doktoritöö „The phonetic variation of plosives in Estonian" („Sulghäälikute häälduse varieerumine eesti keeles“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks eesti keele erialal.

Juhendajad:
kaasprofessor Pire Teras (Tartu Ülikool)
dr Meelis Mihkla (Eesti Keele Instituut)

Oponent:
PhD Eleanor Chodroff (Zürichi ülikool)

Kokkuvõte:
Kui inimesed räägivad, muutuvad häälikud ebamäärasemaks ja üksteisele sarnasemaks võrreldes sellega, millised nad on eraldi hääldades. Selline sarnasemaks muutumine – koartikulatsioon ehk kaasahääldus – esineb kõigis maailma keeltes, igaühes pisut isemoodi, olenevalt sellest, millised häälikud keeles on. Doktoritöö tegeleb sulghäälikute koartikulatsiooni akustilise uurimisega. Sulghäälikud erinevad teistest häälikutest selle poolest, et kui teiste häälikute hääldamisel toimub kõnetraktis pidev õhuvool, siis sulghäälikute hääldamisel on eristatavad faasid: õhuvool katkestatakse, tekib sulg, heli kaob ja seejärel vallandub sulg väikse pahvatusega. Koartikulatsiooni tõttu võib nende faaside hääldus nõrgeneda ja vallandumisfaas võib ka kaduda. Väitekirjas uuritakse, kuidas käituvad seotud kõnes eesti keele sulghäälikud /k p t/. 

Töös ilmnes, et eesti keele lühikesed sulghäälikud häälduvad seotud kõnes isoleeritud hääldusega võrreldes palju nõrgemalt. See on tingitud ilmselt lühikestest kestustest, mille jooksul ei jõua kõneleja kõiki hääldusliigutusi täielikult teha või teeb mitu tükki korraga. Nõrgenemine esines nii spontaanses kui loetud kõneregistris. Pikki sulghäälikuid hääldati pisut tugevamalt ja nende vallandumised ära ei kadunud, kuid päris helitud allofoonid olid vähemuses nii lühikeste kui pikkade häälikute puhul. Eri välteid eristas peamiselt hääliku kestus. Vallandumisfaasi kestus, mis mõnedes teistes keeltes eri väldetes erineb, oli eesti keeles aga kõigis pikkuskategooriates sama kestusega. Erinevused ilmnesid vallandumisfaasi intensiivsuses ja spektris. Teises ja kolmandas vältes olevate sulghäälikute vallandumise spektris oli viiteid nende pisut tugevamale hääldusele nagu ka vallandumise intensiivsuses võrreldes järgneva vokaali omaga. 

Töö tulemused kinnitasid universaalsete tendentside kehtimist eesti keeles, kuid lisaks andsid uut infot näiteks varem peaaegu uurimata vallandumisfaasi akustika kohta ja andsid ideid edasisteks uurimusteks.

Kaitsmist saab vaadata Zoomis: 
https://ut-ee.zoom.us/j/98086329388?pwd=YHcxubbvcFrF6OQC4rchFTv5fTPIsd.1
Kohtumise  ID: 980 8632 9388
Pääsukood: 687898
 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Harald Baayen

Prof. Harald Baayen annab töötoa sõnavektoritest

esitlus

Otsime digihumanitaaria projektijuhti

Tartu Ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi teadmussiirdedoktorantuuri raamlepingu allkirjastamine

Tartu Ülikool ja Eesti Rahva Muuseum tihendavad koostööd doktorantide õpetamisel