Lätis peeti kolmandat Lutsi seminari

Neljapäeval, 16. juunil toimus Lätis Ludza ajaloomuuseumis kolmas Lutsi seminar, mida korraldas liivi ja lutsi keele uurija ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi läänemeresoome keelte teadur Uldis Balodis. Seminariga tähistati maailma esimese lutsi keele, kultuuri ja ajaloo teemalise näituse avamist.

Tänavune Lutsi seminar oli ühtlasi ka keeleteaduse ajakirja  ESUKA/JEFUL lõunaeesti keelesaarte (Lutsi, Leivu, Kraasna) erinumbri ametlik esitlus ajaloolisel Lutsimaal Kagu-Lätis. Ajakirja erinumbri näol on tegemist esimese suuremahulise ingliskeelse väljaandega, mis käsitleb lõunaeesti keelesaari ja sealseid kogukondi.

Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa andis kultuuriministeeriumi poolt üle tänukirjad Lutsi teadlastele ja kogukonna liikmetele tehtud töö eest lutsi keele ja kultuuri säilitamisel, dokumenteerimisel ja arendamisel.

Ludza maavanem Edgars Mekšs rääkis omaenda Lutsi juurtest ning lutsi keele ja kultuuri uurimise suurest tähtsusest ja väärtusest Lutsi omavalitsusüksuse ja selle elanike jaoks.

Sel aastal oli Lutsi seminari aukülaliseks Eesti suursaadik Lätis Arti Hilpus, kes rääkis nii enda isiklikust huvist Läti läänemeresoome pärandi vastu kui ka sellest, kui tähtis on, et igaüks meist uuriks oma juuri ja õpiks tundma oma keelt ja kultuuri.

Läti Ülikooli Liivi Instituudi juhataja Valts Ernštreits rääkis lutsi keele ja kultuuri uurimise väärtusest ja olulisusest mitte ainult lutsi ja latgali kontekstis, vaid Lätis tervikuna. Eelmisel aastal võeti Lätis vastu uus seadus, mille eesmärk on kasvatada, kaitsta ja edasi anda Läti kohalikke kultuure, keeli ja keelevariante.

Emakeele Seltsi juhataja ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Helle Metslang rääkis Emakeele seltsi pikaaegsetest sidemetest Lutsi-teemalise uurimistööga. Nimelt andis Emakeele Selts oma esimese teadusstipendiumi 1921. aastal Paulopriit Voolainele lutsi keele uurimiseks. Voolaine oli 20. sajandi üks olulisemaid Lutsi uurijaid ning jätkas Lutside ja Lutsi järeltulijatega kohtumist kuni oma elu lõpuni, aastal 1985.

Seminari akadeemilise avaettekande läänemeresoome keelte ja rahvaste praegusest olukorrast pidas Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte professor Riho Grünthal. Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu pidas ettekande lõunaeesti, eriti Lutsi ajaloost ja arengust. Uldis Balodis rääkis lutside ja salatsiliivlaste sarnasest teest oma keelte taastamisel, kaasaegse ortograafia väljatöötamisel ja nende keelte kasutamisel loomingulistes projektides.