Kümnendas soome-ugri kevadkoolis tutvustatakse ka uut uurali keelte andmebaasi

4.–9. aprillini toimub Tartu Ülikoolis soome-ugri kevadkool, mis toob kokku soome-ugri keelte üliõpilased ja uurijad mitmest Euroopa ülikoolist, aga ka kaugemalt. Üritus jätkab aastal 2013 alguse saanud talvekoolide sarja, mis on järjekorras juba kümnes. Koroonaolukorrast tulenevalt on talvekoolist sel aastal saanud kevadkool. 

Kõigis talvekoolides on ühe osa moodustanud mingi uurali keele õppimine. Varasematel aastatel on õpetatavate keelte hulgas olnud näiteks mokša ja nganassaani, sel korral aga on olnud võimalik tutvust teha vana komi keelega. Keeletundide eestvedaja on Tartu Ülikooli soome-ugri keelte professor Gerson Klumpp. „Vana komi keele kursusel saavad tudengid tutvuda Euroopa kirdepoolseima kirjakeelega, mis arenes ristiusustamise käigus ja on üks vanimaid kirjakeeli uurali keelte seas,“ sõnas Gerson Klumpp.

Päeva teises pooles toimuvad loengud ja töötoad, kus tänavu on rõhuasetus interdistsiplinaarsel koostööl ja digimeetoditel. Need on välja töötanud Turu Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Uppsala Ülikooli erinevate erialade teadlased, kellest enamik kuulub ka uurimisrühma BEDLAN, eestvedaja on Turu Ülikooli teadur Outi Vesakoski. Näiteks pidas Tartu Ülikooli arheogenoomika professor Kristiina Tambets avaloengu uurali rahvaste geneetilisest taustast, Turu Ülikooli geograafia doktorandid Meeli Roose ja Timo Rantanen tutvustavad kaardirakenduste kasutamise võimalusi ning Uppsala Ülikooli üldkeeleteaduse professor Michael Dunn ja järeldoktor Yingqi Jing viivad läbi digimeetodite töötuba.

Digimeetodite töötoas on aluseks vahetult enne kevadkooli avalikuks tehtud suuremahuline uurali keelte andmebaas Uralic Areal Typology Online ehk UraTyp (kättesaadav aadressil https://uralic.clld.org/), mis hetkel koondab infot 360 keelejoone kohta 35st uurali keelest. Andmebaas on samuti teoks saanud eelmanitud kolme ülikooli teadlaste ühistööna, mida koordineeris Tartu Ülikooli teadur Miina Norvik. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist on kaasatud olnud professorid Gerson Klumpp, Helle Metslang, Karl Pajusalu ning teadur Eva Saar, aga ka mitmed teised uurali keelte uurijad. Idee on algselt lähtunud BEDLANi initsiatiivist ning koostööst Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi andmebaasi Grambank arendajatega (vt https://glottobank.org/), kusjuures 195 keelejoont 360st hakkavadki kajastuma mõlemas andmebaasis. Uurali keelte kohta andmete kogumisel on kaasa aidanud suur hulk uurijaid erinevatest Euroopa ülikoolidest. UraTypi veebirakenduse on loonud Robert Forkel Max Plancki instituudist. „UraTyp toob uurali keeled oluliselt enam nähtavale ning Grambankis esindatuse kaudu paigutab need ka laiemale pildile,” sõnas Miina Norvik.

Kevadkooli korraldamist on rahastanud Erasmus+ projekt REMODUS (vt https://remodus.univie.ac.at/). Andmebaasi tegemiseks on erinevate projektide kaudu saadud toetust Turu Ülikoolilt, Soome Akadeemiast, Kone fondist ja Tartu Ülikoolilt.